Zola teoses ,,Therese Raquin’’ on armastus aga keeruline ja valulik. See on valus armastajatele ning kõigile, kes neid ümbritsevad. Teose peategelased leiavad tee üksteiseni ebatavalisel moel. Kõik märgid näitavad, et nad ei peaks koos olema, kuid see neid ei takista. Therese Raquin on abielunaine, kuid kuna tema kooselus puudub õnn ning kirg, on ta valmis seda mujalt otsima. Kogu Zola teos on oma olemuselt väga sarnane Tolstoi ,,Anna Kareninale’’. Ka seal oli tegu abielunaisega, kes otsis sügavamaid tundeid väljaspool abielu ning ka seal järgnes sellele allamäge sõit. Tegu on erinevate autoritega, kuid mõlemad iseloomustavad ühiskonda, kus paremat võivad otsida ainult mehed. Dostojevski on öelnud: ’’Inimene ei sünni õnne jaoks. Inimene teenib oma õnne ära, ja seda alati kannatamise hinnaga.’’ Tundub, et ka Zola teose kangelased võtsid seda nõu kuulda, tappes Therese’i abikaasa Camille’i, et nad saaksid ise koos olla
Küsimused perekonna ajaloost 1) Millised tegurid võisid viia perekonna väljakujunemiseni? Soov saada järglasi ( mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele päranda) Abielu Sugulussuhted Mingi kokkulepe ühiseluks ( nt materiaalne) 2) Miks Sinu arvates peeti Vana- Roomas abielurikkumiseks ainult suhet vaba (mitte orjatarist) abielunaisega? Sest abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras. Naise seksuaalsus ei olnud vaba, kehtisid kindlad reeglid, nendest üle astumine tõi kaasa karmid karistused. 3) Võrdle perekonda vanaaja juudi (Heebrea) ühiskonnas ja antiikmaailmas (Vana-Kreeka, Vana-Rooma) Perekond antiikmaailmas: Seksuaalne vabadus Tsölibaat ( seksuaalelu vältimine)
tenetur, quoniam tale crimen post pubertatem incipit. ABIELURIKKU Kui alaealine on abielurikkumises süüdi, on ta Lex Iulia’st tulenevalt selle teo eest vastutav, sest sellise teo saab peale puberteeti toime panna. MIST VAID D. 48.5.35.1 KÕLVATUSE Adulterium in nupta admittitur: stuprum in vidua vel virgine vel puero committitur. Abielurikkumine pannakse toime abielunaisega; kõlvatus lese, süütu või poisiga. LAHENDUS EESTI PEREKONNASEADUSE KOHASELT Perekonnaseaduse kohaselt... → Eesti seadused ei defineeri sellist asja nagu „abielurikkumine“ § 15 lg 1 lause 1: Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks § 64: Perekonnaseisuasutus, välja arvatud notar, võib abielu lahutada abikaasade vastastikusel kokkuleppel
kui Petuulia peavanem. · Juudit ja Osias lepivad kokku õhtul kaevude kõrval kokkusaamise. Osias lahkub. · Juudit pärib oma ümmardajalt Susannalt Simenoni ja tema poja olukorra kohta. ta teeb Susannale ettepaneku öösel linnast lahkuda ning koos minna Olovernese juurde. · Juudit meenutab vanu aegu oma mehe ja tema abielupäevilt. Ta tõdeb, et ihkas ühel hetkel oma mehe surma, kuna viimane ei käitunud Juuditiga kui abielunaisega, vaid peaaegu nagu võõraga. · Juudit käseb Susannal minna pakkima ja ise pöördub Jehoova poole ning palub, et viimane neid Olovernese juures täna tarkuse ja kavalusega õnnistaks. II vaatus · II vaatus saab alguse Olovernese telgis. Viimane arutleb, miks ei taha mägedes elav rahvas alla anda. · Akior soovitab Olovernesel linna saata saadikud ja salakuulajad, kes selgitaks välja,
Konservatooriumis õpitakse palju ebaolulist, mille unustamiseks tuleb hiljem sama palju vaeva näha kui selle õppimiseks. Debussy paistis siiski silma mitmes õppeaines. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit. Hoolimata oma dissidentlikest suundumustest võitis ta 1884. aastal ihaldatud Rooma auhinna kantaadi ,,Kadunud poeg" eest, kuid ta roomas viibimine ei kujunenud õnnelikuks ja ta pöördus 1887. aasta kevadel tagasi Pariisi, kus tal oli olnud romaan ühe abielunaisega. Vene magnaat Nadezda von Meck palkas Debussy endale kodupianistiks. Seal tutvus ta mitmete vene heliloojate, eeskätt aga Tsaikovski teostega. Eriti lähedased olid talle Rimski- Korsakov ja Mussorgski. Võimalik, et põhjuseks oli vene meistrite ere rahvuslik omapära. Soodsa mulje jätsid talle ka Orlando di Lasso ja Palestrina teosed. Claude oli algul Wagneri vaimustatud pooldaja, kuid jõudis peagi veendumusele, et Wagneri muusika mõju pidurdab prantsuse muusika rahvusliku omapära
Kui kaks isikut on võrdsed ja üks võtab teiselt midagi ära, siis võrdsus kaob ja äravõtja saab kasu, omades suuremat osa. Õiglus taastatakse äravõetu tagastamisega. Seega sinna, kus on vähem lisatakse juurde, et mõlemad osapooled oleksid võrdsed. Samuti väidab Aristoteles, et peale teo enda mõjutavad hinnangut ka isikust lähtuvad teguri, näiteks teomotiiv. Kui isik, kes ebaõiglaselt on käitunud ise ebaõiglane ei ole. Näiteks kui mees asub suhtesse abielunaisega, teades, kes ta on, toimib küll ebaõiglaselt, kuid ise pole. Ebaõiglase või õiglaselt tehtud teo määrab ära see, kas ta on vabatahtlik või vastu tahtmist. Vabatahtlikkuse all on mõeldud teadlikult tegutsemist. Osa vabatahtlikke tegusid tehakse eelneva valiku alusel kaalutledes ja valikut tegemata, eelnevalt kaalutlemata. Näiteks teadmatusest tulenevad teod, on eksimused- siis, kui tegutsemisel ei mõisteta, kellele tegu on
Tulevikus toimuva vahetuse puhul, kui asja võiks hiljem saada tuleb asjale anda hind, sellisel juhul on raha nagu tagatiseks, et selle andmisel asi kätte saadakse. See annab kõigele ühtse mõõdu, kuna kõike mõõdetakse rahaga. Jätkates ebaõigluse teemaga väidab Aristoteles, et peale teo enda mõjutavad hinnangut ka isikust lähtuvad tegurid,näiteks teomotiiv. Kui isik kes ebaõiglaselt on käitunud ise ebaõiglane ei ole. Näiteks mees astudes suhtesse abielunaisega teades kes ta on, toimib küll ebaõiglaselt, kuid ise ebaõiglane pole. Ebaõiglase või õiglaselt tehtud teo määrab ära see, kas ta on vabatahtlik või vastu tahtmist. Vabatahtlikkuse all on mõeldud teadlikult tegutsemist. Osa vabatahtlikke tegusid tehakse eelneva valiku alusel kaalutledes ja valikut tegemata, eelnevalt kaalutlemata. Näiteks need teadmatusest tulenevad teod, on eksimused - siis, kui tegutsemisel
arvestada ja austada. Eriti lugupidavalt suhtuti emadesse. Müütides kirjeldatakse Rooma 1 kangelase ema alati laitmatu, patriootiliselt meelestatud, kõrgestisündinud matroonina. Rooma patriitsi kasutuses olid seevastu orjatarid ja lõbumajad, keelatud ei olnud ka homoseksuaalsus* ehk omasooiharus. Abielurikkumiseks peeti ainult suhet vaba, see tähendab mitte orjatarist abielunaisega, kõiki muid suhteid peeti loomulikuks. Laps oli Roomas oma vanemate vara, vanemad võisid vabalt otsustada, mis temaga teha. Vabadel roomlastel oli tavaliselt kolm last, laste arvu osati piirata raseduse vältimise ja abortidega, aga kasutati ka vastsündinute hülgamist. Vaesed hülgasid oma lapsi või müüsid orjaks, aga ka rikkad loobusid lastest, eriti tüdrukutest. Väljaspool linna olid paigad, kuhu vastsündinud võis jätta sealt võis neid siis võtta, kes soovis.
Boccaccio nimetab teda Fiammetta'ks (itaalia keeles 'leek'), millega kirjeldas nende suhte kirglikkust suhte alguses. Mõne aja pärast Maria tüdines Boccacciost ja leidis endale uue kallima. Sellest lähtuvalt kirjutab ta teose „Fiammetta“, mis on proosajutustus. Seda peetakse esimeseks psühholoogiliseks teoseks, mis käsitleb naise tundeelu Lääne-Euroopa kultuuriruumis. Peategelane on Fiammetta, kes räägib oma loo, tunnete ja mõtetega. Tegemist on abielunaisega, kes leiab endale noore mehe, kellega on õnnelikud, kuniks noormehe isa kutsub kodulinna tagasi. Leitakse lohutust lubadustes ja lootuses tagasi kokku saada. Noormees väidab, et nende armastus jätkub mõne aja pärast edasi. Fiammetta jääb ootama, igatseb, unistab, meenutab. Lõpuks on kuulda, et ta olevat abiellunud. Fiammetta on seda kuuldes murtud. Peagi saab ta teada, et noormehel on abielu kõrvalt armuke. Lootus, et ta Fiammetta juurde tagasi pöördub, on väga väike.
Boccaccio nimetab teda Fiammetta (itaalia k. diamma leek, tuli). Vbl kirjeldas see suhte tormilisust. Esmalt Boccaccio õnnelik, rahul. Mingi aja pärast Maria tüdines temast, leidis uue kallima. Valus üleelamine. Sellest lähtuvalt kirjutab hiljem ühe oma silmapaistvaima teose ,,Fiametta". Peetakse esimeseks psühholoogiliseks teos, mis käsitleb naise tundeelu. Peategelane Fiammetta, kes räägib oma loo koos oma tunnete ja läbielamistega. Tegemist noore, kauni abielunaisega. Leiab endale noore, kauni armukese. On väga õnnelikud kuniks noormehe isa kutsub poja kodulinna tagasi (poeg kaupmees). Lahkumine valus. Leitakse lohutust lubadustes ning ootuses peagi kokku saada. Noormees vannub, et käib kodulinnas ära ja mõne aja pärast on tagasi armastus võib jätkuda. Fiammetta jääb ootama igatseb, unistab, meenutab. Mööduvad kuud noormehest pole kuulda. Kui on kuulda, siis kuuleb, et on abiellunud. Fiammetta seda kuuldes väga murtud ja õnnetu
annaabi.ee 
