kirikuvandest vabastamist · Paavsti üle ei saa keegi kohut mõista, ainult tema võib kohtuotsuseid muuta · Paavst võib tagandada keisreid, vürstid peavad suudlema paavsti jalgu · Paavst võib vabastada alamad ustavusvandest · Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi · 25.1 · Kloostrites hakkas distsipliin langema ja vaimsed huvid asenduma ilmalikega · Cluny kloostrireform taotles ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu ja kirikuametite müümise lõpetamist · Cluny mungad asutasid palju tütarkloostreid ja nende ideed levisid kogu Lääne-Euroopas · Paavstid toetusid ilmaliku võimu alt vabanemisel Cluny munkade seisukohtadele · 25.2 XI sajand tsistertslased · Tsistertslased nõudsid füüsilist tööd, rajasid kloostrid asustamata paikadesse kus harisid ise maad ja ehitasid kloostrihooneid · Tsistertslaste kloostritest kujunesid suured majanduskeskused, mis rikastusid
· Lahuselu o Lahhuselu tagajärjed o Juriidiline Abikaasa surm või lahutamine · Abielu tagajärjed lõppevad o Pärimisõigus ja lahutuse tagajärjed · Abielu võidakse kehtetuks tunnistada vaid kohtuotsusega. Kui abielludes on rikutud seadust abiellumise ea ja teovõime suhtes; abielukeeldu rikutud; veresugulus; lapsendamine; vähemalt ühel abikaasal oli abielu sõlmimise ajal otsustusvõimetus: sõlmitud pettuse(fiktiivabielu), ähvarduse mõju. · Lapsega reisides tuleks küsida teise vanema nõusolekut reisimiseks, et poleks tegu lapserööviga. 7. Perekonna ülalpidamise kohustus + vastutus ja hoolsuskohustus · Ühena otsesematest abielu õiguslikest tagajärgedest on sätestatud abikaasade
· Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid suured ja jõukad munkade/nunnade kogukonnad. · Kloostrite rikkuseid suurendasid annetused, munkade füüsiline töö tagaplaanil, palved/rituaalid olulisimad. · Kloostrid olid vaimuelu keskused Lääne-Euroopas. · Cluny klooster: nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu, seisid vastu kirikuametite müümisele. Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse heaolu ja traditsioonilise elulaadiga ei paku võimalust end jäägitult Jumalale pühenduda. Otsiti uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid. a) Tsisterlaste ordu lähtus Benedictuse reeglitest, nõudis karme kombeid, luksusest loobumist, järjekindlat füüsilist tööd. Rajasid oma kloostreid asutamata paikadesse. Valge mungarüü. Aja
Kõige rohkem näiteid diskrimineerimises võiks tuua töötajate värbamise ja vallandamisega seoses. Diskrimineerimist on siin aga raske tõestada. Teatud ühiskonnas esineb (riigi) ulatuses sooline diskrimineerimine tervete kutsealade lõikes. Diskrimineerimiseks võib lugeda ka seda, kui ettevõte keelab palgata tööle oma töötaja lähisugulasi või kui töötajal on keelatud abielluda konkureeriva ettevõtte töötajaga. Teiselt poolt õigustab ettevõte abielukeeldu konkurendi töötajaga oma informatsiooni konfidentsiaalsuse kaitsmise vajadusega, sest abikaasadel on omavahelises suhtlemises võimatu täielikult välistada tööalaseid vestlusi ja nii võib salajast informatsiooni tahtmatult üle anda. 6. Sekretäri-eetika · Lojaalsus Sekretäri tööle võttes toonitavad nii personalijuht kui ülemused, et ootavad sekretärilt ametilojaalsust. Ametilojaalsus eeldab, et sekretär
kiriku rüppe tagasi pöördusid, karistati tavaliselt leebelt, määrates neile väiksed trahvid, paastumise või palved. Kui ketserlust ülesse ei tunnistatud, tuli ülekuulamistega see välja selgitada. Võis kasutada ka piinamist. Süüdi mõistetud ketserit ootas kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või eluaegne vangistus, mõnikord ka surmanuhtlus. Cluny kloostri reformid-nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu ja seisid vastu kirikuametite müümisele. 7.Keskaegne haridus ja teadus Kloostrikoolid-Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine, enamik kasvandikke jäi munkadena samasse kloostrisse elu lõpuni. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik:peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele. Kuid polnud unustatud ka Rooma autoreid. Eriti oluliseks peeti Cicerot, kes oli
Luther põletas selle bulla oma õpilaste nähes - aprillis 1521 Saksa Riigipäeva ees (Wormsis) loobus Luther oma õpetust hülgamast ning keiser pani ta kirikuvande alla - varjus Saksa kuurvürsti Friedrich III Targa juurde Wartburgi lossi . Tema vaateid ja teoseid sellest ajast: ilmus Piibli saksakeelne tõlge (Uus Testament 1522; tervik 1534) eitas paavsti võimu ja munkade vandeid eitas kiriklikku abielukeeldu (abiellus 1525 endise nunna K. von Boraga) tunnistas vaid kaht sakramenti seitsmest: ristimist ja armulauda taunis pühakute ja pühade säilmete kultust - suri 18.02.1546 Eislebenis 3. Lutheri ideekaaslane Philipp Melanchthon - Aitas Lutheril tõlkida piiblit ja dokumente, koostas õpikuid, asutas koole Saksamaa õpetaja 4. Reformatsiooni eri suunad: a) Andreas Karlstadt rohkem tähelepanu argielule, aktiivsus ilmalikus elus b) anabaptistid e
talupojaseisusest välja kasvanud või siis kaugema rännutee ette võtnud talupoegade kohta. Esimene eestlastest genealoogiauurija oli Nõo pastor Martin Lipp (uurinud Otto Wilhelm Masingu sugupuud (õ))1855-1923. Eugeenika- tõutervishoid. Jagunes 1) negatiivne- mis seadis oma eesmärgiks kahjulike geenide kandjate kindlakstegemise ja ohustatud liinide päriliku edasikandmise vältimise. Võimalike töömeetoditena pakuti välja väheväärtuslike inimeste seksuaalsuhete keelamist, abielukeeldu, steriliseerimist või hukkamist. 2) Positiivne- positiivne eugeenika seevastu pööras tähelepanu heade geenide leviku soodustamisele ja nende kandjate julgustamisele rohkeid järglasi muretseda, juhtides samal ajal tähelepanu keskkonnatingimustele (toitumine, tervishoid, kasvatus). 1924.a alustas tegevust Eesti Eugeenika ja Genealoogia Selts, 1931 loodi selle juurde Eesti Sugukondade Uurimise Büroo Tartus. Genealoogias nähti praktilisi rakendusvõimalusi pärilike
saada maksude näol erasektorilt. 3. Reformatsioon Reformatsioon sai alguse Wittenburgist, kui 31.10.1517. aastal naelutas Wittenburgi kiriku uksele kohaliku ülikooli professor, Martin Luther paberi 95 teesiga e. vaatenurk. Nende 95 teesiga ta kritiseeris katoliku kirikut, sest see oli eemaldunud jumalast. 1. Ta kritiseeris indulgentside müüki.(patukahetsuskiri) 2. Ladinakeelset jumalateenistust, millest kirikulised aru ei saanud. 3. Ta kritiseeris kirikuõpetajate abielukeeldu. 4. Ta leidis, et piibel on vaja puhastada sinna aegade jooksul kogunenud saastast. 5. Nõudis lihtsat kirikut, lihtsat jumalateenistust ning seitsmest sakramendist tunnistas ta kahte (Ristimine, armulaud) Paavst Leo X suhtus Lutheri tegevusse esialgu üsna ükskõikselt, pidades seda munkade omavaheliseks jagelemiseks. Kui ta viimaks andis välja bulla Lutheri tegevuse tõkestamiseks, oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti bulla 1520. a. avalikult.
annaabi.ee 
