ööpäevas 135 liitrit. ! 5. Mehe urethra. a) mehe kusiti kitsused ostium urethrae internum, pars membranacea, ostium urethrae externum b) mehe kusiti kõverused curvatura infrapubica, curvatura prepubica c) mis avanevad colliculus seminalisel ja selle ümber colliculus seminalisel avanevad ductus ejaculatorius, selle ümber ductuli prostatici d) mis sulgur ümbritseb membraanosa ja kas on tahtele alluv või mitte tahtele alluv m. sphincter urethrae ! 5. Ureter. a) osad pars pelvina ja pars abdominalis b) millega ristub pars abdominalis - a. et v. iliaca communis, pars abdominalis - a. et v. testicularis (mehel) ja a. et v. ovarica (naisel) ja neist allpool n.genitofemoralis´ega pars pelvina - a. et v. iliaca communis, meestel ductus deferens, naistel emakaarter c) asend kõhukelme suhtes retroperitoneaalselt d) pikkus umbes 30 cm ! ! Suguelindid – 1 küsimus ! 5. Munasari
Kontsluu-sääreliiges e. ülemine unearter a. carotis interna hüppeliiges art. talocruralis välimine unearter a.carotis externa Alalõualiiges art. temporomandibularis kaenlaarter a. axillaris Lõgemed e. fontanellid fonticuli lüliarter a. vertebralis rinnaaort ja kõhuaort aorta thoracica et lihaste süsteem systema musculorum abdominalis kõõlus tendo parem ja vasak südame pärgarter aponeuroos aponeuroosis arteria coronaria cordis dextra et fastsia fascia sinistra algusots orgio õlavarre-peatüvi truncus kinnitusots insertion brachiocephalicus vasak ühine unearter a. carotis communis painutajad flexores sinistra
ülemine alanev aort aorta descendens hüppeliiges art. talocruralis unearter a. carotis interna Alalõualiiges art. temporomandibularis välimine unearter a.carotis externa Lõgemed e. fontanellid fonticuli kaenlaarter a. axillaris lüliarter a. vertebralis lihaste süsteem systema musculorum rinnaaort ja kõhuaort aorta thoracica et kõõlus tendo abdominalis aponeuroos aponeuroosis parem ja vasak südame pärgarter fastsia fascia arteria coronaria cordis dextra et algusots orgio sinistra kinnitusots insertion õlavarre-peatüvi truncus brachiocephalicus painutajad flexores vasak ühine unearter a. carotis communis sirutajad extensores sinistra
Aordi rinnaosa (pars thoracica aortae) on aordikaare jätkuks, mis kulgeb kuni diafragmani. Aordi rinnaosa ette jääb söögitoru. Aordi rinnaosa varustab verega rindkere seinu, kõiki rindkereelundeid (v.a. süda), bronhe, söögitoru, diafragmat. 10 paari tagumisi roietevahelisi artrereid anastomoseeruvad ees seesmise rindkerearteri samanimeliste arteritega ja all ülemise ülakõhuarteriga. 15. Aordi kõhuosa (pars abdominalis aortae): asetus, millist piirkonda varustab verega? 1) Aordi kõhuosa on aordi rinnaosa jätkuks. Ta paikneb kõhukelmetaguses ruumis, liibudes lülisambale; temast paremale jääb alumine õõnesveen. Aordi kõhuosa algab vahelihase aordilahist ja ulatub IV-V nimmelülini, kus jaguneb paremaks ja vasakuks ühiseks niudearteriks. 2) Aordi kõhuosast saavad alguse arterid, mis varustavad verega kõhuõõne elundeid.
Umbsoole ja käärsoole pinnal, paelte kõrval on peritoneumiga ümbritsetud rasvripikud (appendices epiploicae) – väga iseloomulikud jämesoolele! Pärasoole eripärad: Pärasoole lõpposa on anaalkanal, mis lõpeb pärakuga (anus). Anaalkanalis on anaalsambad (kaetud pärisnahaga!), nende vahel sinusoidid (kaetud soole limaskestaga), submukoosas palju veenipõimikuid – laiendid! Päraku ümber sulgurlihas Kõhuõõs (cavitas abdominalis): Kõhuõõnt piiravad ülalt vahelihas, eest ja külgedelt kõhusein, tagant lülisammas ja sellele kinnituvad lihased; allpool läheb kõhuõõs üle vaagnaõõneks. Kõhuõõs jaguneb kaheks osaks: a)kõhukelmeõõs e. peritoneaalõõs (cavitas peritonealis) – nii seinad kui elundid kaetud kõhukelmega; b)kõhukelmeväline ruum e. ekstraperitoneaalruum (cavitas extraperitonealis) – elundid ümbritsetud sidekoega, kõhukelme võib katta vaid elundite ühte pinda Kõhukelme:
i: clavicula extremitas acromialis alapind f: surub claviculat vastu sternumit (stabiliseerib articulatio sternoclavicularist) Musculus pectoralis minor o: roided 3-5 i: processus coracoideus scapulae f: tõmbab scapulat ette-alla (pöörab õlavöödet ette-alla suunas) Pindmine kiht Musculus pectoralis major o: clavicula (pars clavicularis) + sternum ja roidekõhred (pars sternocostalis) + vagina musculi recti abdominis (pars abdominalis) i: crista tuberkuli majoris f: õlaliigese anteflexio-adductio-pronatio -> tõmbab õlavart ette keskele ja pöörab sisse + langetab jõuga ülestõstetud kätt + tähtis abihingamislihas KAELA LIHASED AUTOHOONSED Prevertebraalne rühm Musculus rectus capitis anterior o: atlas (massa lateralis) i: os occipitale (pars basilaris) f: kaela ettepainutus Musculus longus colli o: T1 – T3 + C2-C7 i: atlas f: kaela ettepainutus
õõnde läbi kolme filtri: läbi kapillaaride endoteeli avade, basaalmembraani - algab neeruvaagnast ja avaneb kusepõide ja podotsüütide sekundaarjätkete vahemike Osad - tekkinud ultrafiltraat – valguvaba vereplasma ehk primaarne uriin – valgub Pars abdominalis päsmakesekapslist nefronitorukesse, kus toimub organismile vajalike ainete rabsorptsioon + epiteelirakkude sekretsioon - laskub kõhuõõne tagaseinal musculus psoas major’il allapoole - uriini lõplik kontsentreerumine toimub kogumistorukestes - ristub arter et vena testicularis/ovarica ja nervus genitofemoralis’ega - inuliin -1
ductus sublingualis major avaneb carancula sublingualisele ductus sublingulais minores avaneb plica sublingualisele mukoosnääre SÖÖGITORU OESOPHAGUS - algab sõrmuskõhre (VI kaelalüli) alaserva kõrguselt - 25 cm (hammastest maoni 40 cm) - pars cervicalis hingetoru taga - pars thoracica keskseinandis ülal hingetoru taga, all südamepauna taga, ristub aordiga sellest eespool - pars abdominalis kõhuõõnes (1-3 cm) Kitsused - larüngeaalne alguskohal - aortaalne aordikaare ja vasaku peabronhi vahealal - diafragmaalne diafragmast läbiminekul Limaskest - pikikurrud + valendik tähekujuline Lihaskest piki- ja ringlihaskiht Adventitsiaalkest - serooskest katab vähesel määral rinnaosa paremal küljel ja all vasakul, kõhuosa ees ja külgedel Neelamine - reflektoorne akt, mille käigus optimaalse mahuga toidupala viiakse
tõstmine!) M. subclavius: o. - I roidekõhre ülapind; i. - clavicula extremitas acromialise alapind; f. - surub clavicula`t vastu sternum`it (stabiliseerib art. sternoclavicularis`t). M. pectoralis minor: o. - 3. -5. roie; i. - processus coracoideus scapulae; f. - tõmbab scapula`t ette-alla (pöörab seega õlavöödet ette ja allasuunas). M. pectoralis major: o. pars clavicularis clavicula, - pars sternocostalis sternum ja roidekõhred, - pars abdominalis vagina musculi recti abdominis; i. crista tuberculi majoris; f. a) õlaliigeses antefleksioon aduktsioon pronatsioon (tõmbab õlavart ette keskele ja pöörab sisse); b) langetab jõuga ülestõstetud kätt; c) tähtis abihingamislihas! Kaela lihased. Kaela autohtoonsed lihased. Prevertebraalne rühm kulgevad kaelalülide eespinnal. M. rectus capitis anterior: o. atlas; i. os occipitale; f. kaela ettepainutus M
Ta laskub väikesesse vaagnasse ja läheb seal üle pärasoolde (rektum), mis asub ristluu esiküljel. Pärasool lõpeb pärakuga (anus). Suurrasvik (omentum majus) katab peensoolt eestpoolt. Soolekinnisti – kõhukelme voldid, kuhu kinnitub soolestik ja mille kaudu kulgevad veresooned Fleksuur – kõverus Elundite paiknemine retroperitoneaalses ruumis Retroperitoneaalses ruumis asuvad parem ja vasak neer (ren), parem ja vasak neerupealis (glandula suprarenalis), kõhuaort (aorta abdominalis), alumine õõnesveen (vena cava inferior). Neerupealised paiknevad neerude peal paremal ja vasakul. Neerudest väljub nende sisemisel (mediaalsel) küljel neeruvaagen (pelvis renalis), mis läheb üle kusejuhaks (ureter). Kusejuhad suubuvad väikesesse vaagnasse, kus nad tagant paremalt ja vasakult sisenevad kusepõide. 511 Elundite paiknemine väikeses vaagnas Kusepõis asub häbemeluu liiduse taga. Uriin voolab põiest välja kusiti (urethra) kaudu, mis
annaabi.ee 
