Selle sotsiaaldemokraatiale lähedase suuna ideoloogiks oli kirjanik Janis Rainis, kes osales aktiivselt uut mõtteviisi esindava Dienas Lapa väljaandmisel. Eestis oli 19. Sajandi viimastel aastatel mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks tõusnud Jaan Tõnisson, kelle poolt Tartus välja antava ajalehe Postimees ümber oli koondunud suurem hulk tollaseid rahvuslasi. 20. Sajandi algul jõudis eestlus ka Tallinna. Nii jagunes Eesti ühiskond majandusneesteks ja aatemeesteks. Uue mõtteviisina omandas sajandi algul Lätis ja Erestis aina suurema mõjuvõimu sotsiaaldemokraatia. 8.Tabeli analüüs (lk 20) a)järeldused USA ja Venemaa majanduse ja eluolu kohta. Üldiselt oli USA Venemaast ees pea igas kategoorias. Rahvaarvult on küll Venemaa alati ees olnud, see eest suremus selles riigis oli kordades suurem USAs. Majanduse poole pealt oli USA Venemaast vägagi arenenum. Raudteid oli rohkem. Põllumajanduslikke saaudis oli miljonites tonnides rohkem, kui Venemaal
Eesti- sotsiaaldemokraatiale lähedase suuna ideoloogiks oli kirjanik Janis Rainis. Eestis oli 19.sajandi viimastel aastatel mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks tõsnud Jaan Tõnisson, kelle poolt Tartus välja antava ajaelehe Postimees ümber oli koondunud suurem hulk tollaseid rahvuslasi. 20. Sajandi algul jõudis eestlus ka Tallinna, kus advokaat Konstantin Päts asus 1901. Aastal välja andma ajalehte Teataja. Eestu ühiskond jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks. Eestis aina suurema mõjuvõimu sotsiaaldemokraatia. Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei asutati juba 1904. Aastal. 1904. Aastal saavutas eesti-vene blokk võidu Tallinnas, mis tegelikult tähendas eestlaste võimuletulekut oma maa suurimas linnas. 1904. Aastal sundis Nikolai 2 loa leedukeelse kirjasõna väljaandmiseks ja kasutamiseks, püüdes sel teel vaigistada järjest tugevnevat rahulolematust.
). Tõnisson oli õpinguaastatel Tartus olnud Eesti Üliõpilaste Seltsi president ja teinud ka kaastööd "Postimehele". Ta suundus vahepeal Venemaale ametniku tööd tegema, kuid nüüd oli ta tagasi, et võidelda rahvusliku liikumise eesotsas. Ta sattus kiirelt sõnavahetusse venestuse pooldaja Ado Grenzsteiniga. Viimane oli sunnitud varsti Venemaale pagema. Kiirelt suutis ta muutuda ebapopulaarseks ka baltisaksa aadlite hulgas. Tõnissoni pooldajaid hakati nimetama aatemeesteks, sest nad uskusid, et eestlaste rahvuslik eneseväärikuse tõus on võimalik just kultuuri ja hariduse edendamise kaudu. Nemad moodustasid nn mõõduka tiiva. 1901. aastal tekkis Tõnissonile konkurent samuti õigusteadust õppinud Konstantin Pätsi (1874-1956) näol, kes hakkas Tallinnas toimetama ajalehte "Teataja". Tema pooldajaid hakati nimetama radikaalideks, sest nad pöörasid tähelepanu mitte niivõrd rahvuslusele kui majanduse arengu vajalikkusele. Nemad moodustasi nn radikaalse
Soome vabadus on võimalik vaid Vene Impeeriumist lahku lüües. Balti 20 saj algul- Baltimaad arenesid kiiresti. Rahvaarv kasvas, tööstuse areng suurendas linnaelanike osatähtsust. Rahvuslike ideede levik uutesse kihtidesse ja põlvkondadesse tõi kaasa rahvusliku liikumise jagunemise erinevateks suundadeks. 19.sai lõpul oli Eestis üks mõjukam rahvuslik tegelane Jaan Tõnisson. Ta andis välja Postimeest.K.Päts avaldas ajakirja Teataja. Eesti jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks. Uue mõttena sai mõjuvõimu Eestis ja Lätis sotsiaaldemokraatia. Eestlased saavutasid võidu Tallinnas. 1905. aasta Revolutsioon oli Baltikumile hea. Võideldi välja õigus emakeelsete erakoolide, sealhulgas keskkoolide loomiseks, lihtsustus rahvuslike organisatsioonide ja ajakirjanduse tegevus. Baltikumi areng- Avati erakoole. Hea märk oli Vanemuise ja Estonia teatrimajade valmimine. Lätis rajati Läti põllumeeste selts.
*talud hõlmati üha tihedamalt turusuhetesse. Leedus aga oli majanduse areng aeglasem, mille tulemuseks oli ulatuslik väljaränne V.le ja Am.sse. Eestis oli 19.saj viimastel aastatel mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks tõusnud Jaan Tõnisson (ajaleht ,,Postimees") ning 20.saj algul jõudis eestlus ka Tallinna, kus advokaat Konstantin Päts pidas olulisemaks hariduse ja kultuuri edendamist. (ajaleht ,,Teataja"). Nii Eesti ühiskond jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks. Uue mõtteviisina omandas aina suurema mõjuvõimu sotsiaaldemokraatia. Eestlaste ja lätlaste mõju ühiskonnas kasvas jõudsalt. 1904.a saavutas eesti-vene blokk võidu Tallinnas. 1905.-1906.AASTA SÜNDMUSED BALTIKUMIS Nikolai II 17.oktoobri manifest lubati Baltimail poliitiliste erakondade moodustamine.Eestis hakati mõisaid põletama ning moodustati uusi omavalitsusüksusi. Tsaarivõimud vastasid sõjaseisukorra väljakuulutamise ning karistussalkade sinna saatmisega. Paljudele anti
Lätis tekkis uus vool, mis kritiseeris vanema põlvkonna rahvuslaste ükskõiksust sots probleemide vastu ning nõudis nende lahendamist. Suuna ideoloogiks oli Janis Rainis (1865-1929), kes osales Päevalehe (Dienas Lapa) väljaandmisel a) Konstantin Päts "Teataja" 1901 (majandus) b) Jaan Tõnisson "Postimees" (rahvuslust ärgitav kihutustöö) c) Peeter Speeg "Uudised" 1903 (majandus) Nii jagunes Eesti ühiskond majandus- ja aatemeesteks. Uue mõtteviisina omandas aina suurema võimu sotsiaaldemokraatia. 1904. a asutati Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei. Raske olukord oli Leedus, kus venestamine oli eriti jõhker. Keelati nii rahvuslikud org-d kui isegi ladina tähestikku kasutav leedukeelne kirjavara. 1905. a juunis pidas Läti Sots-dem Töölispartei Riias oma teise kongressi, kus kutsus rahvast üles avalikule väljaastumisele. Algas mõisate põletamine ja mõisnike tapmine. Aktiivselt
kogukonnas väljaastumiseks ja maa eraomanikuks kinnitamiseks. Soome kuulus tol ajal Vene impeeriumile, Veebruarimanifest tühistas enamiku senistest Soome privileegidest. Soome jagunes kaheks: alalhoidlikud vanasoomlased, noorsoomlased(hakkasid vastupanu orgunnima). Palvekiri. Venestamine siiski jätkus. Sotsialistlike ideede levik. Baltimaades ka rahvusluse levik. Lätis uus vool ehk jauna strava. Eesti ühiskond jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks. Sotsiaaldemokraatia laialdane levik. 1905. revolutsiooni tagajärjel rahutused, mõisate põletamine jms. Tsaar andis küll 17. okt välja manifesti, aga hiljem pidi saatma ka karistussalgad ja sõjaseisukorra välja kuulutama. Eestis hakati asutama erakoole. Leedus levisid varem iseseisvuse taastamise ideed. Kultuur. Progressiaeg. Antisemitismi tugevnemine. Vastukaaluks lõi Theodor Herzl sionistliku liikumise, mis koondas juute, taaselustas heebrea keelt juutide ühiskeelena.
väljaandmiseks ja kasutamiseks, püüdes vaigistada rahulolematust. Eestis oli 19.saj mõjuvõimsamaks tegelaseks tõusnud Jaan Tõnisson(1868 sünd), kes andis välja Tartus ajalehe ,,Postimees", mille ümber oli koondunud suur hulk tollaseid rahvuslasi. Advokaat Konstantin Päts(1874-1956) hakkas 1901.a välja andma ,,Teatajat". Teataja kuulutas ,,uueks jumalaks" majanduse, Postimees pidas oluliseks hariduse ja kultuuri edendamist. Nii jagunes Eesti ühiskond majandusmeesteks ja aatemeesteks. 1904.a õnnestus eestlastel saada võimukaks oma maa suurmas linnas, sest saavutati võit Tallinnas eesti-vene blokiga. 1905.-1906.a sündmused Baltikumis Nii Eestis kui Lätis mindi kaasa 1905.a puhkenud Vene revolutsiooniga. 16.okt 1905 toimus Tallinnas meeleavaldus, kus sai surma 94 inimest. 19.okt lubas Nikolai II manifestis lubati moodustada oma erakondi. Lätis oli sotsiaaldemokraatidel vene aatekaaslastega samalaadne vastasseis, kuid koostöö tihedam
annaabi.ee 
