Erinevalt teistest koduloomadest ei vaja kodukass ellujäämiseks erilist inimesepoolset tuge. Kui ta oma inimese mingil põhjusel kaotab, saab ta ka metsiku eluga hakkama. Seetõttu on teadlastele jäänud mõistatuseks, miks ja kuidas sai metskassist koduloom? Asjatundjad on pikka aega arvanud, et kass kodustati 3600 a tagasi Egiptuses. Samas viitavad viimased geneetilised ja arheoloogilised uurimised märksa varasemale ajale, ligikaudu 10 000 aatat tagasi. Samuti mitte Egiptusele, vaid Viljaka Poolkuu piirkonnale (vaata kaart) Seal pandi alus inimkonna põllumajanduslikule ühiskonnakorraldusele. Koos viljakasvatamisega hakkasid inimasulates levima närilised, kelle vastu hakkasid huvi tundma kassid. Siit võib otsida põhjust, miks vaheldumisi armastusväärsest ja ärritavast, rahulikust ja metsikust, südamlikust ja iseteadlikust vastuolulisest olendist võis saada maailma populaarseim lemmikloom.
ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ ALANE JUHTUM Mina ei ole kunagi töötanud, ega praktikat läbinud õppeasutuses või koolieelses asutuses, seetõttu ma ei saa esitada praegu õppimise või kasvatuse alane juhtum töölt. Vaid mul on väke vend. Ta on 4 aatat vaana, see tähandeb, et ma olen temas kuusteist aastat vanem. Kuna olin juba piisavalt teadcuslikus vanuses, siis tegelesin hästi tihedalt minu venna kasvatamisega ning tema eest holitsemisega. Minu vend ei ole raske laps ja mulle ei tule meelde suurt juhtumit, mis on seotud tema kasvatamisega. Aga, ma lihtsalt jutustan kuidas me lahendame temaga meie probleeme ja vaidlusi. Esiteks, ütlen et, minu arvates, keegil ei ole õigusi karitada last, kui ta ei hoolitse tema eest. Kõik
RAHVUS- Nominaaltunnus-mittearvuline tunnus, mille vastusevariante ei saa sisuliselt järjestada Eelnevalt kodeeritud mittearvuline tunnus, kus 0=eestlane, 1=muulane. Eestlasi on rohkem. SUGU/RASS Nominaaltunnus (kodeeritud) Töötajatest enim on eestlastest mehi. HARIDUS -Järjestustunnus-vastuse variandid on sisuliselt järjestatavad Töötajatel on keskmiselt kooliaastaid 13,49. Vähemalt viiel inimesel on koolitee pikkuseks olnud 8aastat. Kõige rohkem on koolis käidud 21 aatat. Enim esinev õpingute kestus on 12 aastat.50% töötajatest on käinud koolis 8-12 aastat.. TÖÖTAMISE ALGUS -Pidev tunnus- arvuliselt mõõdetav Keskmiselt on töötamist alustatud 1979 aastast. Standardviga 0,43 aastat. Kõige enam inimesi on alustanud tööd 1981 , varaseim 1963 ja hiliseim 1998. Vähemalt 3 inimest on asunud tööle aastal 1998 ja vähemalt 5 aastal 1963. Töötamise alustamise erinevus variatsiooniamplituudil on 35 aastat.
Meeter sai võimust 1840. aastal, kus ta ei lubanud enda kõrvale mitte ühtegi teist mõõtmiviisi ja nüüd võis julgelt kaustada just neid suurusi. Ka sõjas tuli see kasuks kuna nüüd sai planeerida läbi vahemaade rünnakuid ja vallutus retki. Levikule aitasid kaasa muidugi vägapalju maailma muuseumid, mis lõid uusi kontakte ja sellega saadi ka mujal maailmas uuest mõõtmis süsteemist teada. Kui oli juba ligi sada aatat mõõdunud tekkisid uued nõudmised ja oli vaja täpsemaid mõõtevahendeid. Selleks kogunesid 20 riigi esinajad 1875 kokku, et pidada nõu ja selle tulemusena sõlmiti meetrokonvensioon-Kaalude ja Mõõtude Büroo. Hakati kaustama täpsemaid etalone ja tänu sellele ka täpsemaid mõõtmisühikuid. Nüüd oli meeter hoopis 102 cm ning uus prototüüp võimaldas määrata meetri pikkust 0,1-0,2 mkm täpsusega. Edasi oli
impeeriumimeelsed jõud:hakati nõudma Kirde-Eesti muutmist "autonoomseks oblastiks",moodustati streigikomiteed ning valmistuti "nõukogude võimu kaitseks". *1989 a.suvi-kohalike nõukogude valimisseadus-selle valimisseaduse tekitas suur streigilaine,mis leidis asset 1989.a suvel.Seadus sätestas põhimõtte,et valida saavad kodanikud,kes valitava nõukogu territooriumil elanud vähemalt kaks viimast aastat või Eesti NSV-s kokku viis aatat. *24 veebruar,1989.a-kodanike komiteede liikumine-liikumise algatasid ERSP,Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Kristlik Liit.1989.aasta esimestel kuudel organiseerusid veelgi selgemalt rahvuslikud jõud,kes olid rahvuslipu heiskamise ja iseseisvuspäeva tähistamise vastu jätkuva okupatsiooni tingimustes,ning selle vastukaaluks algatasitki need organisatsioonid selle liikumise.Eesmärk oli selle poliitilise liikumisega Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel
koordinaatsüsteem ebapiisavaks ja juba II saijandil enne meie aja arvamist võttis Hipparchos kasutusele numbrilised taevakoordinaadid.Tähtkujud aga onjäänud. Silmapaistvamad tähtkujud kujunesid hilispaleoliitikumis,nende nimikujunditega ühenduses tekkisid astraalmüüdid.17.sajandil hakati nimesid panema seniste tähtkujude vahelistele tühikutele;taeva lõunapoolkeral jätkus tähtkujude moodustamine veel 18.sajandil. Vanim teadaolev täheatlas koostati Hiinas umbes 2500.aatat enne meie aja arvamist.Euroopa vanadest atlastest on tuntuimad G.Mercatori tähekaardid ja J.Bayeri ning J.Heveliuse täheatlased.Pikka aega olid antiiktähtkujud teada üksned Ptolemaiose kirjelduste järgi,nende orginaaljooniseid pole siiani leitud.Elusa taeva andis meile tagasi kuulus A.Dürer.Tema joonistusi peetakse klassikalisteks,Eesti atlasesse on nad ka jõudnud J.Heveliuse taevaatlase vahendusel. Esimene eestikeelne taevakaart ilmus 1886.aastal ,,Oleviku"väljaandel
Umbes 11 000 ema jõudsid esimesed inimesed tänapäeva Lõuna- Leedu alale. Eestist nii vana asustust veel leitud ei ole, kuid tõenäoliselt jõudis inimene siiagi. Eestist on teada ka mõnikümmend mammutiluude leidu. Elamud olid enamjaolt ümmargused, kuid Eesti naabermaades on leitud ka nelinurkse kujuga elamuid. Pildil nooled ja oda. Kiviaega omakorda liigitatakse: a) Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum: arvatakse, et kiviaeg üldse hakkas kuni 2 000 000- 5 000 000 aatat tagasi. Vanemat kiviaega ei ole Eestis mõtet eristada, sel ajal kattis Eesti alasid mandrijää. Kuid siiski on võimalik, et juba jää taandumise ajal vanema kiviaja lõpus jõudsid Eestisse esimesed inimesed. b) Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum: 9000-5000 aastat eKr. c) Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum: 5000-1800 aastat eKr. Keskmine kiviaeg - Algas koos Maa kliima tunduva soojenemisega pärast viimast jääaega 12 000 aastat tagasi
6.eestis kestis esiaeg kuni: · 8 tuhat aastat eKr · Aastani 0 · 12-10 tuhat aastat eKr · 4.sajandini · 13.sajandini 19. vanaaeg on üheks kultuuriajastuks · Kogu maailmas 7.vana-aeg algas: · Euroopas · Aastal 0 · Vanades idamaades, Kreekas ja · 2000 aatat eKr Roomas · Umbes 4. aastatuhandel eKr. 20. vana aeg lõppes 8.babüloni valitseja(1792.-1750eKr), kes · Aastal 0 andis välja seaduste kogu, oli: · 393.aastal m.a.j. · Nebukadnetsar · 476.aastal m.a.j. · Hammurapi · Philippos 21. egiptuse viimane valitsejanna oli:
peamiselt karbonaatsed setendid, mis sisaldavad normaalmereliste organismide kivistisi. Madalas soojaveelises meres settisid lubimuda ja kips, millest kujunesid lubakivid, dolomiidid ja kipsilasundid. Devoni ladestu maavaradest on tähtsamad klaasiliiv ja savi. Devoni ladestu varustab LõunaEestit põhjaveega, kus vesi on enamasti reostamata ja surveline. Pärast Devoni ajastut Algas pikk, üle 350 milj. aatat kestnud periood, kus Eesti alal valitsesid maismaalised tingimused. Välisjõud hakkasid maapinda kulutama ja pika aja jooksul kujunesid Eesti maaalal aluspõhjakivimitest koosnevad lavamaad, mielsse lõikusid sügavad jõeorud. Oluliselt mõjutasid aluspõhja pealispinda ja selle reljeefi kvaternaari jäätumised, moodustades uusi pinnavorme ja kujundades vanu. Sega nimetatakse aluspõhja reljeefi tinglikult ka vanaks reljeefik, kuna tema üldilme
annaabi.ee 
