40 000 orja, kes suutsid oma isandatele iga päev üle anda rohkem kui sada kilo hõbedat. Pärast Ameerika avastamist kasutasid hispaanlased sama taktikat Ladina- Ameerika maades, kust nad kolme sajandi pikkuse valitsemisaja jooksul vedasid välja nii palju hõbedat, et sellest võinuks rajada silla Euroopa ja Ameerika vahel. Kogu inimajaloo vältel on hõbedat kaevandatud kaheksa korda rohkem kui kulda umbes 900 000 tonni. Uuritud varu massiks hinnatakse 150 000 tonni, millest praeguse aastatoodangu (6000-7000 t) korral jätkuks kõigest veerand sajandiks. Juba paljude aastate vältel jääb hõbeda tootmine maha selle metalli tarbimisest, kusjuures vahe kaetakse sekundaarse hõbeda ümbersulatamise ja riikide reservide varal. Seni uuritud varust paikneb kaks kolmandikku Ameerikas ja Austraalias. Varu edasise täiendamise lootusi seostatakse eeskätt Aasiaga. Väärismetall hõbe on ehete, lauahõbeda, müntide, hambaplommide ja peeglimetall. Nüüdisajal on
Hani/ 12,4/ 52,5/ 35,1 Part/ 12,0/ 53,0/ 35,0 Lindude majanduslikult kasulikud omadused Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus
Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus.
Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus.
Uudse tootena on turule jõudnud omapärased korallroosad ja kergelt kullakarvalised plaatina- alumiiniumi-vasesulamid, mis peaksid plaatina populaarsust tõstma ka Euroopas. Tänapäeval on peegel igaühele kättesaadav tarbeese. Peale tavaliste peeglite kasutatakse teaduses ja tehnikas eri suuruste ja kujuga plaatinapeegleid, mis on eriti vajalikud kõrgetemperatuuriliste protsesside jälgimiseks. Praegu ületab kõigi väärismetallide nõudlus nende aastatoodangu ning mitte ükski teine börsikaup pole viimase 20 aasta jooksul teinud läbi sellist hinnatõusu kui väärismetallid. Hinnatõusu põhjustavad kaks tegurit: esiteks on väärismetallid luksuskaup, mida inimesed sissetulekute suurenedes rohkem ostavad, ja teiseks laieneb nõudmine väärismetallide kui säästude paigutamise vahendi järele. Üha enam vajab väärismetalle ka tänapäeva tehnika. Seega: kui investeerite õigel ajal
Kütuse maksumus tuh. EEK 32 10. Töötajate arv tk 7 11. Farmi kulud tuh. EEK 2012 12. Tulud tuh. EEK 6114 13. Kasum tuh. EEK 3402 Farmis on 351 veist. Ühe veise aastane piimatoodang on 3000 kg, farmi aastane piimatoodang on 2 117 000 kg. Aastatoodangu realiseerimiseerimine on 6 414 510 krooni. Söödale kulub 160150 krooni, töömasinale kuluva elektrienergia maksumus on 2828 krooni, seitsme töötaja töötasuks kulub 1 008 000 krooni, allapanu maksumuseks on 809 531 krooni, kütuse maksumus on 31 755 krooni ning farmi kulud kokku on 2 012 264 krooni. Veisefarmi kasum on 3 402 246 krooni. 18 KOKKUVÕTE Veisefarmi tehnoloogia ja majandusarvutustes jõuti järgmiste tulemusteni: 1
9. Kütuse maksumus tuh. EUR 14,6 10. Töötajate arv tk 4 11. Farmi kulud tuh. EUR 57,3 12. Tulud tuh. EUR 67,5 13. Kasum tuh. EUR 10,2 Farmis on 28 veist. Ühe veise aastane piimatoodang on 6000 kg, farmi aastane piimatoodang on 168 630 kg. Aastatoodangu realiseerimiseerimine on 67 000 euri. Söödale kulub 1500 euri, töömasinale kuluva elektrienergia maksumus on 700 eurot, nelja töötaja töötasuks kulub 38 400 euri, allapanu maksumuseks on 2000 euri, kütuse maksumus on 14 600 euri ning farmi kulud kokku on 57 300 euri. Veisefarmi kasum on 10 200 euri. 22 KOKKUVÕTE Veisefarmi tehnoloogia ja majandusarvutustes jõuti järgmiste tulemusteni: 1
Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140…150-päevaselt, vutid 45- päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161…171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus.
· Seetõttu hinnatakse praktilisel lehmapidamisel teatud tingimustele vastavat toitainete vajadust partsiaalsete tarvete asemel summaarsete tarbenormide järgi. · Elatustarbe suurus korreleerub kehamassiga ning seetõttu võib seda lugeda konkreetse looma puhul suhteliselt püsivaks. · Tootmistarve sõltub aga piimajõudlusest. · Elatustarbe osatähtsus kogu söödatarbes on 5000 kg aastatoodangu puhul umbes 50% ja 10 000 kg aastatoodangu puhul ainult 25%. Tootmis- ja elatustarbe vahekorda iseloomustatakse söödakasutuse efektiivsuse (SE) näitajaga, mida väljendatakse sööda- ja piimaenergia vahelise suhtena. Mida madalam on piimatoodang, seda enam kulub energiat ühe kilogrammi piima tootmiseks ning seda suurem on elatussööda osa lehma üldtarbes. · Piimatoodangu suurenemisel 2000 kg-lt 5000 kg-ni suureneb söödakasutuse efektiivsus (SE) ligi kaks korda (SE on vastavalt 17,8 ja 31,4%). Sama väljendab ka
annaabi.ee 
