Lookadastik-Saarnakil, Hanikatsil, Kõrgelaiul, Kõverlaiul ja Öaksel Tavalisemad metsad: kase-haava ja kase-haava-saare lehtmets ning loomännik Hanikatsil ka laialehelist salumetsa Taimestik harukordselt liigirikas Laidudelt leitud ühtekokku üle 600 liigi kõrgemaid taimi Hanikatsi 444 taimeliiki Hulgaliselt kaitstavaid taimeliike -punane tolmpea (pildil), mets-õunapuu, läikiv kurereha, harilik muguljuur, kärbesõis, jumalakäpp jne. Harjakas härghein, aaskannike ja roosa pajulill Looduskaitse ja inimtegevus Piiratud on jahipidamine, samuti inimeste liikumine lindude pesitsemise ja läbirände ajal. Saarnaki - 1564. a Hanikatsi - 1623. a. Hariti põldu, niideti heina, kasvatati kariloomi ja püüti kala Jätkatakse niitmist ja võsaraiet ning karjatatakse lambaid
Eriti paistab silma Hanikatsi laid oma 444 taimeliigiga, mille hulgas on arvukalt kaitstavaid liike nagu punane tolmpea (II kat.), mets-õunapuu (III kat.), läikiv kurereha (II kat.), harilik muguljuur (II kat.), kärbesõis (II kat.), jumalakäpp (II kat.) jne. Oma levila läänepiiri on siin saavutanud odalehine tihashein, laialehine mailane, metsülane jt. On ka mitmeid ainult meresaartele iseloomulikke liike nagu harjakas härghein, aaskannike ja roosa pajulill. Looduskaitse ja inimtegevus Looduslikus sihtkaitsevööndis kaitstakse linde, imetajaid, kalu ja taimi häirimise ning maastike mittelooduslike muutuste suhtes. Hooldatav sihtkaitsevöönd sätestab alad, kus tuleb säilitada poollooduslikud alad, ranna- ja puisniidud, nende mitmekesisuses. Piiratud on jahipidamine, samuti inimeste liikumine lindude pesitsemise ja läbirände ajal. Piiranguvööndisse kuulub mereala, kus on lubatud majandustegevus, mis on
millelt võib eralduda mürgist trükivärvi. Ravimtaime teed: Ravimtaimede teid on kasutatu sadu aastaid ja ravimtaime teed on väga kasulikud ning neid tarvitab rohkem vanemad inimesed, aga on ka teisi kes tarvitavad ravimtaime teed. missuguste taimedega võib teha ravimtaime teed ja millistega ei tohi Tehakse seepärast, et ravimtaime teed on väga kasulikud ning aitavad ennetada haigusi ning ka ravib haiguseid. Tuntud ravimtaimed: Tuntuimad ravimtaimed on: aaskannike, aasristik, aed-liivatee, estragon, hiirekõrv ja hobumadar millistest ravimtaimedest tohib teha teed ja millistest ei tohi Ei ole soovitab teha teed sellisest taimest, mis on must või peale astud, aga tohib teha teed sellisest, mis on puhas ja ilus ning ei ole peale astud. Kokkuvõte: Ma sain nüüd teada, et mida teha pungade, koorega, lehtedega, eosetega, õitega, seemnetega, ürdiga, juurte ja risoomidega ning viljadega.Ma oskan nüüd ka ravimtaimi kuivatada ja nendest
lähevad järsku väikese krõpsatusega lahti ja lennutavad kõik seemned laiali. Et põldkannikest lihtsamini teiste kannikeste hulgast ära tunda, selleks olgu siinkohal räägitud veel ühest tunnusest. Kannikestel kasvavad varrel tavaliste lehtede all veel abilehed. Need on enamasti poole väiksemad, ilma rootsuta. Põldkannikese abilehed on lõhestunud sügavateks hõlmadeks. Selliste abilehtedega kannikesi on meil vaid kaks liiki. Üks on aaskannike ja teine põldkannike ise. Aaskannikese õied on aga alati suuremad kui poolteist sentimeetrit ja nad on ka kirjumad. Nii ei olegi võimalik õitsevat põldkannikest teiste taimedega segi ajada. Määramise teeb lihtsaks veel see, et põldkannike hakkab õitsema sageli juba aprillis ja lõpetab oma õiteilu näitamise alles septembris. Eestikeelne nimi põldkannike Ladinakeelne nimi Viola arvensis Murray Rahvapärased nimed käoorvik, annasilm, vaeselapsesilmavesi, põlluvõerasema
Mol. tunnuste alusel kirjeldatud Sug. Malpighiaceae o Malpighia glabra sile malpiigia (acerola) Kirsitaoline luuvili, sisaldab 65 korda rohkem C vitamiini kui apelsiin. Üks vili = päevane vajadus C vitamiinis Sug Salicaceae - pajulised o Per. Populus - pappel o Per. Salix - paju (salitsüülhape) Sug. Violaceae - kannikeselised Viola tricolor - aaskannike aedkannike = võõrasema. Selts Oxalidales jänesekapsalaadsed Pärisrosiidid II - malviidid 15000 liiki (6% õistaimedest) Ei esine sümbioosi lämmastikku siduvate bakteritega 3 seltsi: Selts Brassicales ristõieliselaadsed Selts koosneb ühest suurest sugukonnast ristõielised (Brassicaceae) ning hulgast väikestest sug-st. Kõiki ristõieliselaadseid ühendab unikaalne sekundaarne ainevahetus.
ainult lehterõied või putk- ja keelõied · Alamsugukond keelõielised: õisikud ainult keelõied (äärmised pikad) · Sugukond uniohakalised · Äiatar · Sugukond naistepunalised · Perek naistepuna (liht-naistepuna, kandiline) · Sugukond pajulillelised · Ahtalehine põdrakanep, perek pajulill (mets-pajulill) · Sugukond huulheinalised · Perek huulhein · Sugukond kannikeselised · Perek kannike (lõhnav kannike, aaskannike, sookannike, turvaskannike, põldkannike, koerkannike), võõrasema · Sugukond mailaselised Rohttaimed Lehed vastakud või vahelduvad, õied sügomorfsed Esineb poolparasiite ja parasiite · Perek mailane (harilik mailane, pärsia mailane, kännasmailane, ojamailane, külmamailane) · Kassisaba, sõrmkübar, suur robirohi, perek härghein (harilik härghein, palu-härghein, mets-härghein),
ainult lehterõied või putk- ja keelõied Alamsugukond keelõielised: õisikud ainult keelõied (äärmised pikad) Sugukond uniohakalised Äiatar Sugukond naistepunalised Perek naistepuna (liht-naistepuna, kandiline) Sugukond pajulillelised Ahtalehine põdrakanep, perek pajulill (mets-pajulill) Sugukond huulheinalised Perek huulhein Sugukond kannikeselised Perek kannike (lõhnav kannike, aaskannike, sookannike, turvaskannike, põldkannike, koerkannike), võõrasema Sugukond mailaselised Rohttaimed Lehed vastakud või vahelduvad, õied sügomorfsed Esineb poolparasiite ja parasiite Perek mailane (harilik mailane, pärsia mailane, kännasmailane, ojamailane, külmamailane) Kassisaba, sõrmkübar, suur robirohi, perek härghein
Saarte taimestik on erakordselt liigirikas. Laidudelt on leitud ühtekokku enam kui 600 liiki kõrgemaid taimi, mis on peaaegu pool Eestis looduslikult esinevate taimede üldarvust. Eriti paistab silma Hanikatsi laid oma 444 taimeliigiga, mille hulgas on arvukalt kaitstavaid liike nagu punane tolmpea, mets-õunapuu, läikiv kurereha, harilik muguljuur, kärbesõis, jumalakäpp jt. On ka mitmeid ainult meresaartele iseloomulikke liike nagu harjakas härghein, aaskannike ja roosa pajulill. Soolaku sihtkaitsevööndi taimekoosluses valitsevad halofüüdid, millest on kaitse all hall soolmalts (Halimione pedunculata) ja rand-soodahein (Suaeda maritima). Laidelahe sihtkaitsevööndi ainus kindlalt teadaolev paik Läänemeres, kus viigerhüljes elab koloniaalselt (50-70 isendit) segamini hallhülgega. Meres kasvab mitmeid kõrgemaid taimi, näiteks merihein ning särjesilma ja penikeele liigid, ning vetikate liigirikas pere, kellest tuntumad on põisadru ja agarik
Lämmastikuvaesel mullal: karvane kadakkaer, harilik varakevadik, harilik tõnnike, Lubjarikkal mullal: Põld-varsapõlv, kurekellukas, põldsinep, harilik kassitapp, kõrvenõges, põld- kukekannus (põld-varesjalg), harilik piimohakas, kassiristik, jooksjarohi, paiseleht, kukemagun, h. piimalill, harilik sinilill, harilik käokannus, pehme kurereha, tui tähtpea, verev iminõges, harilik piimalill Lubjavaesel mullal: Kilpjalg, valge karikakar, väike oblikas, põldosi, aaskannike Huumusrikkal mullal: Kõrvenõges, võilill, vesihein Aluselisel mullal: ahtalehine kõrvik, põldsinep, põld-kannike, seljarohi, roomav maran, lutsern, pehme kurereha, salvei. Happelised mullad: h. nälghein, h. tõnnike, mailane, harilik kirikakar, kassiristik, põldrõigas, valge karikakar, väike oblikas, vill-mesihein. Toitainetevaestel muldadel: harilik kirikakar, kanarbik, hiirekõrv, harilik varakevadik, valgeristik
elusatest rakkudest; epidermi tihedalt üksteise kõrval ja katab kutiikula või vahakiht; kaitsevad taime sisemisi kudesid kuivamise ja epidermi moodustised on karvad, papillid, õhulõhed mitmesuguste kahjulike (karvad all; papillid e näsad on välismõjude eest epidermise madalad väljasopistised (aaskannike); õhulõhe on mitmest epidermiserakust koosnev moodustis taime gaasivahetuseks (sh veeaur)). Kork – sekundaarne kattekude, Varre ja juurte mis on tekkinud deformeerunud mitmeaastase osa ja surnud epidermirakkude pinnal
annaabi.ee 
