Vasall pidi toetama oma isanda poliitikat ja pidi olema tema sõjaväes. Vasall sai vastutasuks lääni. Selleks oli enamasti maavaldus koos talupoegadega voi vahepeal ka mingi amet. Feodaalid olid peamiselt ryytlid. Nad ehitasid omale kindlusi, teenisid suurfeodaale,osalesid turniiridel jne... Valdav osa ühiskonnas oli talurahvas. Talupojad pidid läänis töötama ja loovutama osa oma saagist isandale. Rüütlid olid aadliseisuses (alamaadel). Linnuseid hakati rajama 9.sajandil. Lisaks kaitsele kandis linnus ka esindufunktsoooni. Aadli ühiskondlik funktsioon oli sdimine. Vabal ajal peeti turniire. ~Elu linnas Erinevalt antiikajast oli keskaegne linn ennekõike majanduslik keskus. Linnade õitsengule lõi eelduse kaubanduse elavnemine, mis algas 10-11sajandi vahetusel. Kaupmehed koondusid gildidesse ja vennaskondadesss. Need kaitsesid oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu. Raad valitses linna
Vasallidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Senjöör ei võinud seada alluvusvahekorda rüütlit, kes oli vasallisuhtes senjööri vasalliga, millest tuleneb ka põhimõte: "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall". Sellised mitmeastmelised vasallisuhted valitsesid hierarhias kuningast kuni vasallideta üksikrüütliteni. Aadliseisuses isikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid, krahvid, alamaadlisse põhiliselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadlikke lordideks ja alamaadlikke džentelmenideks. Hispaanias oli kõrgaadlik grand ja alamaadlik hidalgo,
jäi Timo endiselt kindlaks oma tõekspidamistele ning jätkas kodus oma kirjatööd. Kuna ta ei tohtinud enam kodunt välja tulla siis oli nende avalikustamine võimatu. Timo plaanis kodumaalt põgeneda, kuid avastas siiski, et põgenedes ei ole tal võimalust midagi muuta ning seda plaani ei teostatud. Üldiselt oli Timo selline mees, kes ei löönud kunagi kõhklema millegi ees, tähtis oli olla selles aus. Timoga samas aadliseisuses olev õemees Peeter oli talle aga hoopis vastand. Peeter jälgis väga täpselt ettekirjutisi ning oli truu keisrile. Kuna Timo otsustas abielluda talutüdrukuga siis keelas Peeter oma naisel Elisabethil nende perega suhtlemise. Kõik mida Timo tegi oli Peetrile vastumeelt. Keiser andis Peetrile korralduse Timo järgi valvata. Tal olid Timo elukoha kõik võtmed, isegi kirjutuslaua, tänu millele oli tal kontroll isegi selle üle mida naisevend kirja pani
Rajades linnuseid, jagati maa läänideks, lääne omasid senjöörid ning vasallid kasutasid läänistatud maid. Lääne- Euroopas töötas see süsteem üldiselt samamoodi kuigi materjalid ning ehitusstiilid olid mõisate ning linnuste ehitamiseks erinevad. Võrreldes ülejäänud Euroopaga, kus nii aadlikud kui talupojad olid enamjaolt samast rahvusest, olid Eestis talupojad eestlased ning aadlikud enamjaolt sakslased. Ka eestlastest perekonnad, kellel oli võimalus elada aadliseisuses, saksastusid kuna üldiselt suheldi teiste aadlikega ning mitte eestlastest talupoegadega näiteks Maydelli suguvõsa. Nii Eestis kui ka mujal Euroopas oli valitsevaks usuks kristlus. Reformatsiooni tagajärjel, mis leidis Lääne-Euroopas aset 1517. ning Eestis 1523. aastal, muutis tohutult eestlaste maailmapilti. Uus usk segunes eestlaste kommetega ning see kajastus päris mitmetel viisidel. Näiteks kalendripühadeks hakati pidama suurt reedet, ülestõusmispüha, jõulupühasid ning
Selgub, et nad austavad vastandlikke väärtuseid. Kirjad on need, millest Werther mõistab, et tema tugevad tunded Lotte vastu võivad saada talle hukatuseks, sest tema absoluutne armastus jääb ühepoolseks. Ta otsustab enda päästmiseks temas otsekohe lahkuda. Kui üks hertsog pakub talle saadikuna tööd, loodab Werther psühholoogiliselt ja emotsionaalselt Lotte mõju alt vabaneda. Tema pingutused lüüa läbi aadliseisuses linlasena ei anna tulu terava klassidevahega ühiskonnas,. Ebaõnnestunult naaseb ta mõisa, kus elab Lotte oma uue abikaasaga. Ta tõukub eemale oma endistest sõpradest ning kihutatakse seltskonnast välja. Enesetapuidee ilmub mitmel korral. Wertheri vaimne tervis muutub veelgi ebastabiilsemaks ületamatu barjääri tõttu mis eraldab teda oma armastatust. Ta eelistab väljamõeldud Keldi poeeti Ossiani Homerosele ning valmistab tõlke tema luulest
väljendamise. Goethe alustas luuletustega. “Metsavaim”. 18 Satiiriline luule: tunnujsooned, olulisemad autorid (Pope, Bellmann, Voltaire) Voltaire eeops “Henriaad”. Pope(inglane) Bellmann(rootslane), parodeeris kaasaegseid ordusid luules. Pilkav luule, halvustav, naeruvääristav, võib olla tige. 19 Johann Wolfgang von Goethe: elu, looming, tähtteosed, üldine mõju kogu kultuurile Saksa kirjanik, loodusteadlane. Ta oli tormi ja tundi liikumise juht. Aadliseisuses. Elas Weimaris. Tuntuimad teosed on “ Faust”, “ Noore Wertheri kannatused”. Tema jaoks olid aforismid olulised. Ta on tugevalt mõjutanud maailmakirjanduse mõiste kujunemist. 20 Friedrich Schiller: elu, looming, tähtteosed, üldine mõju kogu kultuurile Saksa poeet, filosoof, ajaloolane, näitekirjanik. Ta oli lähedane Goethega. Nende sõprusperioodi nimetatakse ka Weimari Klassitsismiks. Koos on neil teos “Kseeniad”, milles nad ründasid oma vaadete vaenlasi
Fredrik I (1720-1751) Frederik I Riiginõukogule: ``Sie sind alle Nachtmützen!`` HORNI pooldajad ``mütsid``. Ettevaatlik ja sõdavältiv poliitika. Toetumine Inglismaale. Põllumajanduse edendamine. ``Kübarad`` soovisid liidus Prantsusmaaga Venemaalt revans saada. Kaubanduse ja tööstuse arendamine. Pfalzi Fredrik I (1720-1751) Kahe nö partei vastuolud tulevad avalikuks 1738. a. Riigipäeval. Kübaratel oli ülekaal aadliseisuses, kodanikeseisuses ja salakomisjonis. Surutakse läbi uus liiduleping Prantsusmaaga. Horn lahkub ametist. Horni toetanud riiginõunikud ``saadeti erru``. Pfalzi Fredrik I (1720-1751) SÕDA VENEMAAGA 1741-1743. a. Horni järglaseks sai CARL GYLLENBORG. Eesmärgiks Rootsi viimine sõtta Venemaaga. Propagandaks kasutati ära Rootsi kulleri tapmist Sileesias vene sõjaväelaste poolt tagasiteel Türgist 1739. a.
Tänu pietistlikute pastoritele peale Põhja sõda toimus kiireareng kõikides kirikuvaldkondades. Vennastekogudusliikumine: Hernhuutlus (Herrnhut'i kohanimejärgi) ehk vennastekogudusliikumine. Sarnane oli pietismile. Usuline inviduaalsus. Erinevus: õpetuse poolest oli lihtsam ja rahvapärasem. Õpetuse suunalt oli seotud Jeesus Kristusega. Arusaadav ja mõistetav vähese haridusega inimestele. Levis kõikides ühiskonna kihtides: aadliseisuses, pastorite seas, linnas ja talupoegade seas. Peeti kõiki liikmeid vendadeks ja õdedeks vaatamata sellele, et tegemist oli kas aadliga või talupojaga. Levis mitmel pool Eesti alal, olulisemad keskused: Kagu-Eesti (Urvaste kihelkond), Saaremaa, Tallinn. Hernhuutluses oli seotud umbes 10 000 inimest. Hernhuutlust on nimetatud esimeseks rahvaliikumiseks Eesti alal. 1740ndate aastatel levis palju. 1743. a hernhuutlus keelustati. Esialgselt mõisnikud suhtusid
ka kõrgem sõjaväe juht rahu ajal balti provintsides, oli ka kõrgeim politsejuht, samuti tsiviilvaldkonnas oli ta köige körgem ülemus. Pidi ametisse kinnitama ka kõik kohalikud kõrgemad ametnikud. Eestimaa kubermangus aga kindralkuberner ei kinnitanud rüütelkondade poolt valitud ametnikke, teistes kubermangudes aga kinnitas ka need. Kubernerid ja kubermanguvalitsused- Kuberner- pidi teostama järelvalvet olulisemate asutuste üle. Ka kubermanguvalitsustes suur osa personalist oli aadliseisuses. Kõikides provintsides oli lisaks kubermanguvalitsusele rida riiklike keskasutusi, mis olid keskvõimu poolt asutatud/kontrollitud. Seotud majandusega, finantskontrolliga ja 19 saj järjest enam ka hoolekande küsimus ning ka haridusküsimused. Linna ja maa omavalitsus Linna raad kandis nii linna valitsuse, kohtu kui ka politsei funktsioone. Suuremad ümberkorraldused algasid 1877, kui kehtestati uus linnaseadus. Linnavlaitsus sai uueks valitsejakandjaks, eesosas oli sellel linnapea
Tema arvates tuleb kõigile meele järele olla. Eneseväärikuse tunne on üks neist proovikividest, mis oli vabameelsetele inimestele väga tähtis. Tsatski peab endast lugu, ta ei reeda oma eneseväärikust selleks, et teha karjääri ja selleks, et abielluda tüdrukuga, keda ta tõeliselt armastab. Tema jaoks on armastus eelkõige teineteise arusaamine, ühised väärtused ja maailmavaated. See oli uus kontseptsioon, mis tuli läbi kirjanduse. Abiellumine toimus ikka ühiskonnas aadliseisuses perekondlike sidemete põhjal, varandus mängis suurt osa. Abielu oli üks samm positsioonile ühiskonnas. Esiteks oli võimalik rikkamaks saada, aga see ei olnud peamine. Sellel perekonnal olid head kontaktid, suhted, selle läbi sai saavutada väga palju edu karjääris. Nii tahtis Famussov ka oma tütrele abikaasa valida. Moltsalinile ei mõtle ta üldse. Famussov tahab Sofjale Skalozubi, kes tahab kindraliks saada. Abielu on pragmaatiline samm selleks, et minna elus edasi
annaabi.ee 
