VÄÄRTUSED - mõiste, tsitaadid (0)

Sotsioloogia põhimõisted

Sotsiaalselt kujundatud käitumine on valdavalt õpitud, kõik see, mida indiviid ühiskonnast mõjutatuna omandab. Sotsiaalselt orienteeritud käitumine on suunatud isiksuse eksistentsile ja orienteeritud teiste käitumisele, realiseerudes seega interaktsioonid vastastikmõjus. Sotsiaalne suhe on kestev seos koosluste ja inimeste vahel ning tuleneb nende kestvast ühistegevusest. Suhte struktuuri kolm element: 1. Kognitiivne veendumused ja ideed 2. Emotsionaalne väärtused ja emotsioonid 3. Käitumuslikkalduvus tegudele Sotsiaalne struktuur on sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus. Sotsiaalne süsteem on korrastatud ja püsiv sotsiaalne tervik, mis koosneb paljude sidemetega ja vastastikuste tegevustega seotud sotsiaalsetest elementidest. Väärtus on ukskoik milline asi, materiaalne voi ideaalne, idee voi institutsioon, tegelik voi

Sotsioloogia vaheeksami vastused I

SOTSIOLOOGIA VAHEEKSAM Mida tähendab sotsioloogia? Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), kui teatud koosluse (grupi, kogukonna) ja ka ühiskonna liiget. Millest kahest sõnast koosneb antud mõiste ja mida nad tähendavad? Ld societas ,,ühiskond" ja kr logos ,,mõiste,õpetus". Võib leida ka teisi tähendusi: societus ,,ühine, ühis-, seltsiline, kaaslane"; socio, socium ,,ühendama, liitma, ka kollektiiv, grupp, kooslus"; societas ,,ühiskond, seltskond, ühing". Kes on sotsioloogia mõiste autor ning millist mõistet ta kasutas enne seda? Marie Auguste Francoise Xavier Comte (1798-1857), enne ta kasutas mõistet sotsiaalne füüsika. Mida tähendab sotsiaalne kujutlus

Sotsiaaltöö kordamisküsimused

MAX WEBER (1864-1920) Mõistva sotsioloogia rajaja. Kasutas terminit mõistmine, mis viitab võimele kujutleda maailma sellisena, nagu teda võiksid näha teised inimesed, ning mõista protsesse, millekaudu teised inimesedmõtestavad seda, mis nendega juhtub. Keerukad vastastikused mõjud sotsiaalse tegevuse mitmesugustel aladel. Idee ratsionaalsusest majandustegevuses, mis laieneb ka bürokraatiale. Tõi sotsioloogiasse mõiste ideaalne tüüp. Mõjutas XX saj. sotsioloogia arengut 4. Sotsioloogia funktsioonid 1.6. Sotsioloogia funktsioonid Teadusel on kolm fuktsiooni: · Kirjeldamine · Seletamine · Ennustamine Sotsioloogia funktsioonideks on: Kirjeldav, st. Nähtuste ja protsesside taseme, ulatuse ja struktuuri uurimine, vastused küsimustele kas ja kui palju? Sotsioloogia funktsioonid Teoreetiline ehk seletav funkts

Sotsioloogia

On olemas ka mitteverbaalne kommunikatsioon, s.t. suur osa infost edastatakse zestide, näoilmete ja kehaliigutuste abil. 8. Keel ja taju. Võõra keele õppimine on sisenemine teise maailma ja teise eluviisi, tuleb omandada maailmaviis ja maailmanägemine. Sõnavara tundmine on kasulik nende probleemide väljaselgitamisel, mis on olnud tähtsad grupi säilimisele. Sõnadel on ka hinnanguline mõõde. Mõned tähendavad või toovad esile häid omadusi, teistel on halb toon. 9. Väärtused ja nende tähtsus. Maailmas pole ühiskonda, kus poleks oma väärtusi ja väärtussüsteemi. Väärtus on ükskõik milline asi, materjaalne või ideaalne. Väärtused on enamuse poolt heaks kiidetud ja omaks võetud arusaamad sellest, mis on hea ja halb, mis on lubatud ja keelatud, ilus ja inetu, kasulik ja kahjulik. Inimene võib endale mitte teadvustada, kuid tema väärtused on järjestatud hierarhiliselt (ühed kõrgemal, teised madalamal). Väärtused on in

Sotsioloogia konspekt

*Etnotsentrism sageli me kipume hindama teise kultuure läbi oma kultuuri, pidades oma kultuuri parimaks. Sageli kasutatakse teadlikult ebahumaanseid sõnu (nt soomlane-põder ) ja funktsioonid annab kindlustunde meie arusaamade ja käitumiste kohta; tugevdab sotiaalset solidaarsust. *väärtused, tähtsus väärtuseks on ükskõik milline asi, materiaalne või ideaalne, institutsioon, tegelik või kujuteldav asi, kõik see mille suhtes me võtame hinnangulise positsiooni. Väärtused määravad ära inimese käitumise. Igal inimesl on oma väärtuste süsteem, mis on järjestatud hinnanguliselt. *normid ja sanktsioonid norm on reegel mis määrab ära sobiliku käitumise. Normid kujunevad välja väärtuste alusel. Sanktsioonide abil jõustatakse norme. Positiivne sanktsioon kutsub kordama. Negatiivne näitab eksimust. *rituaalid- rituaalid on meetodid, mille abil inimene kohaneb inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega (nt matused)

Sotsioloogia eksam

1. Sissejuhatus sotsioloogiasse Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Sotsioloogia mõiste · Sotsioloogia kui teadus (A. Touraine) · Sotsioloogilise mõtteviisi tunnused (Z. Bauman) · Sotsioloogiline kujutlusvõime (C. W. Mills) Kokkuvõttev küsimus: Mis eristab sotsioloogilist teaduslikku mõtteviisi argimõtlemisest? · Sotsioloogia rajajad - klassikud: - A. Compte - K. Marx konfliktiteoreetilise suuna rajaja - E. Durkheim funktsionalistliku teoreetilise suuna rajaja

Sotsioloogia ja sotsiologilised teooriad

eluviisi. Sõnavara uurimine on kasulik, selleks et mõista mis probleemid on eri aegadel tähtsad olnud.Sõnadel on ka hinnanguline mõõde, mis ajas muutub. Eriti puudutab see poliitilist sõnavara. Ideaalne ja reaalne kultuur Tuleb eristada kultuuri ideaale tegelikest arusaamadest ja praktikast, mis juhivad meie igapäevast elu. Reaalne kultuur koosneb pigem meie tegude õigustusest. Ideaalse kultuuri normid on liiga ranged, et kõik suudaksid ja tahaksid neid täita. Normid ja väärtused. Väärtused- on sotsioloogia üks põhimõisteid.Väärtussüsteemid võivad olla ühiskondlikud. Grupilised,individuaalsed ja rahvuslikud. Lihtsamalt öeldes on väärtused enamuse poolt heaks kiidetud ideaalid või orientiirid, millest inimesed oma tegevuses juhinduvad. Väärtus on ükskõik milline asi materiaalne või ideaalne idee või institutsioon tegelelik või kujutletav asi-kõik see mille suhtes inimene võtab hinnangulise positisiooni. Kahjulik või kasulik

Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias

Tekkis küsimus, et kui enesetapp on äärmiselt isiklik asi, siis kuidas saab see ühiskonniti niipalju erineda ja samas selles ühiskonnas stabiilsena püsida? Inimesed on individuaalselt erinevad. Hakati uurima teisigi näitajaid: mõrvad, vargused, vägistamised jms. ilmnesid samad iseärasused Algselt nimetati uut teadust "moraalseks statistikaks" belgia astronoom Adolphe Quetelet ja prantsuse jurist Andre Michel Guerry. Quetelet mõiste "keskmine inimene" ning esimene, kes hakkas uurima suitsiidi põhjuseid väljaspool indiviidi Sotsiaalsete põhjuste avastamine inimkäitumise mõjutajatena lõi uue teaduse ehk sotsioloogia. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Ülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse.