Erki Soekov, Tallinna Tehnikaülikool SOOJUS- ISOLATSIOONID EHITISTES Isolatsiooni terviklik süsteem Valiku ja paigalduse põhimõtted Tehnoloogia Vigade vältimine 1 SISU: MÕISTED SISEKLIIMA SOOJUSKAOD SOOJUSISOLATSIOON FUNKTSIOONID NÕUDED ISOLEERIMISTÖÖD VANAD HOONED VIGADE VÄLTIMINE JÄRELEVALVE 2 1 ... Soojuse temaatika mõisted;
Hooneosi, mis moodustavad ruume, nimetatakse piirdekonstruktsioonideks. Siia kuuluvad kõik sinad koos uste ja akendega, vahelaed, laed, katused jne. Mõned hooneosad, näiteks seinad, võivad olla üheaegselt nii kande- kui ka piirdekonstruktsiooniks. Seinad, millele ei toetu katus ega vahelaed on piirdekonstruktsiooniks. Hoone vundamendiks nimetatakse maa-aluseid konstruktsioone, millele toetuvad seinad või postid ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele. Vundamendi toetuspinda nimetatakse tallaks, seda moodustavat konstruktsiooni taldmikuks, maapinnast väljaulatuvat osa sokliks. Vahelagedeks nimetatakse horisontaalseid konstruktsioone, mis jaotavad hoone korrusteks, võtavad vastu koormused inimestest, mööblist, seadmetest jne. Viimase korruse lage nimetatakse pööninguvahelaeks; keldrikorruse ja esimese korruse vahel on keldrivahelagi. Vahelae alumist pinda nimetatakse antud korruse laeks, pealmist pinda aga järmise korruse põrandaks.
üle kas pinnasele või tugikonstruktsioonile Piirdetarind eraldab ruumi teistest ruumist, välisõhust või pinnasest: seinad, uksed, aknad, vahelaed, katused jne. Vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile eristatakse vertikaalseid ja horisontaalseid tarindeid. Vundament: hoone või rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele; madalvundament ehk jaotusvundament vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks. Sokkel: vundamendi või keldriseina maapealne osa. Välisseinte liigitus Kandesein on vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm koormust. Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina kõrguses. Mittekandev sein võtab vastu omakaalu ja tuulekoormuse ainult ühe korruse kõrguses. Rippuv sein Rõdu hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm
lihtsam soojustada kui fassaadi ning maja välisilme ei muutu. Seinte soojustamine on lagedega võrreldes oluliselt keerukam: raskem on kindlustada isolatsioonimaterjali ühtlast liibuvust konstruktsioonielementide vastu kogu seina kõrguses, eriti siis, kui materjal on jäik. Sisepinna läheduses tekivad sel juhul tõusvad õhuvoolud, välispoolel vastupidi õhu langev liikumine. Kindlasti tuleks üle vaadata vundamendi ja põranda olukord. Enamus talumaju on ehitatud ilma vundamendita. Et siis uue vundamendi ehitamisel kindlasti soojustada rohelise või sinise vahtpolüsteroolplaadiga (XPS). Olenevalt põrandast (betoon või puitpõrand) soojustada vastavalt kas EPS või mineraalvillaga. Kõige tähtsam soojustamise reegel: piirde sisepind peab olema tunduvalt tihedam kui välispind.
Külm võib sisse tungida ka läbi põranda, aga sedagi on lihtsam soojustada kui fassaadi ning maja välisilme ei muutu. Seinte soojustamine on lagedega võrreldes oluliselt keerukam: raskem on kindlustada isolatsioonimaterjali ühtlast liibuvust konstruktsioonielementide vastu kogu seina kõrguses, eriti siis, kui materjal on jäik. Sisepinna läheduses tekivad sel juhul tõusvad õhuvoolud, välispoolel vastupidi õhu langev liikumine. Kindlasti tuleks üle vaadata vundamendi ja põranda olukord. Enamus talumaju on ehitatud ilma vundamendita. Et siis uue vundamendi ehitamisel kindlasti soojustada rohelise või sinise vahtpolüsteroolplaadiga (XPS). Olenevalt põrandast (betoon või puitpõrand) soojustada vastavalt kas EPS või mineraalvillaga. Kõige tähtsam soojustamise reegel: piirde sisepind peab olema tunduvalt tihedam kui välispind. Sisepinna veeaurujuhtivus peaks välispinna omast olema 4-5 korda väiksem, siis
......................... 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST. ........ 17 11. MONOLIITSED VUNDAMENDID. ........................................................................................ 17 12. POSTVUNDAMENDID. ....................................................................................................... 20 13. VAIVUNDAMENDID. ......................................................................................................... 20 14. VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON. ................................................................................ 21 15. VUNDAMENTIDE TÖÖJOONISED........................................................................................ 23 16. SEINTELE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON. ................................................. 24 17. MASSIIVTELLISSEINAD - NENDE EELISED JA PUUDUSED; SEINTE LADUMISEL, KASUTATVAD ERINEVAD SEOTISED .................................................................
kipsplaat, väljas silikaatvooder 6032 Maakivi, 20 cm Tahutud palk, seest värvitud Lai laudis Eterniidiga kaetud Värvitud punnlaudis, peal must 2 klaasiga omaette Uued puitaknad, seina sisepinna kõrge ja 1m kõrgune laudis, väljas roogkatus laudis ja heinad raamides uued viimistlemine, vundamendi tuuletõke ja laudvooder puitaknad renoveerimine, uus välisvooder, uus elektrisüsteem
(tuul, kasuskoorus, lumi jne) põhjustatud koormuse üle pinnasele e. ehitise alusele. Vundamendile mõjutavad: - Hoone konstruktsioonidelt tulevad vertikaal koormused - Horisontaalne pinnasesurve - Pinnasega edasiantav vibratsioon - Pinnase perioodiline külmumine ja sulamine - Pinnasevee keemiline agressiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane ajumine põhjustab - Ehitise pragunemist - Üksikosade purunemist - Ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust. Vundamendi vajumine Kogu ehitises ühtlane vajumine ei kahjusta tavaliselt ehitise konstruktsioone, kuid võib halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu (mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10-12cm). SEINA KOKTRUTSIOONID SEINAD Väliseinte ülesanne on:
Kõik kommentaarid