50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
61 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
JoJo096
Õppematerjali autor
· Teostas võimu ametnike abil. b. Kõrgem ametnikkond (asevalitsejad, preestrid, sõjapealikud) c. Kirjutajad alamametnikud, kes kontrollisid töötajate tegevust. d. Töötegijad talupojad (enamus rahvast) ja käsitöölised. e. Orjad, kes moodustasid väikesearvulise alamkihi (kohustusi mittetäitnud töölised, sõjavangid) 4. Sõjavägi hiilgeaegadel Lähis-Ida tugevaim. a. Vana riigi ajal saadi hakkama ilma alalise sõjaväeta. b. Uue riigi ajal oli hästi treenitud alaline armee, mis loodi sundvärbamisega: · Osa võimekamaid talupoegi võeti eluks ajaks. · Vanas eas said veteranid harimiseks maatüki. c. Põhijõuks kilpide ja odadega jalavägi, eliitväeks 2-mehelised hobukaarikud. 5. Perekond ja olustik a. Paarperekond elas perepea sissetulekust, täiskasvanud lapsed elasid perest lahus.
· Preestrid lisaks kombetalitlusele tegelesid ka vaarao nõuandjatena. Kronoloogiline ülevaade: Kesk-ja alam ametnikkond 3000 a. eKr liitis kuningas Menes riigi ühtseks ja rajas Memphise, kujunes · Kirjutajad kontrollisid töötajaid, kirjutasid üles nende kohustused ja hieroglüüfkiri. kohustuste täitmised. · Vana riigi periood 2700-2200 a eKr sealt pärinevad püramiidid, · Talupojad harisid riigi või ülikute maid, olid sunnismaised, täitsid ühiskond oli juba rangelt hierarhiliselt korraldatud. Egiptuse usk. töökohustusi, maksid makse, rajasid niistussüsteeme, töötasid Aastatel 2200-2000 a eKr oli Egiptus jagunenud mitmeks sõltumatuks ehitustöödel.
2) Ühiskonna varanduslik kihistumine 3) Riiklus rikkam ülemkiht kontrollib alamaid kihte 4) Tarvitusel kiri 5) Kõrgkultuur usk, kirjandus, teadus Aeg jaguneb esiaeg, ajalooline aeg( vanaaeg, keskaeg,uusaeg) Vanaaeg algas mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkega MUISTNE EGIPTUS U 3000 a eKr Menes liidab Alam ja Ülem Egiptuse üheks, ka kujunes välja hieroglüüfkiri ning kasutusele võeti laialdasemalt vask. Vana riik ( u 2600- 2100 eKr ) suured püramiidid, kujunesid egiptuse tsivilisatsiooni tunnused Keskmine riik ( 1900- 1600 eKr ) maakonnad, kuningavõim, Nuubia egiptuse all, hüksolaste tungimine riiki tähistab selle riigi lõppu Uus riik (1500 1000 eKr ) hiilgeaeg, palestiina ja süüria ning nuubia nende võimu all, palgasõdurid, orjapidamine, preestrite võim kuninga kõrval( lõpuks preestritel oma riik)
Kõige suurem vallutaja oli vaarao Thutmosis III (1450.- ndad) Alistas Nuubia Egiptusele. Tema valitsemisajal oli riik võimsaim Idamaades. Pärast teda hakkas endist hiilgust taastama Ramses II (1290-1224eKr) , kes sõlmis hetiitidega rahu, abiellus kuninga tütrega. Egiptus sai Palestiina ja Süüria lõunaosa. Põhjaosa jäi hetiitidele. Sõjaretkedelt tõid vaaraod rohkelt saaki, annetati jumalatele. Preestrid valdasid jumalate maid, varandusi- mõjukus suurenes. Vana riik - 27.-21. saj eKr Sisemine ühtsus, isoleeritus, kõige jõukaim periood, 26. saj eKr püramiidide ehitamine (tuntuimad 3 Giza püramiidi) Keskmine riik - 20.-17. saj eKr Kaubanduse areng (Egiptus hakkas Vahemere kaubanduses suuremat rolli mängima), avatus (toimis kaubandus, arenes suhtlus Mesopotaamiaga), kindlustati lõunapiir. Uus riik - 16.-11. saj eKr Sõjakaim etapp, suurimate piiride aeg (armee loomine ja vallutuskäigud) Mesopotaamia Mesopotaamia e Kahe jõe vaheline ala
delta. Ülem-Egiptus(Teeba) asub Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus. Egiptuse tsiv. sõltus täielikult Niilusest-põlluharimine ja Niilus kui ühendustee. Kõrbetest ümbritsetuna oli Egiptus kogu vanaaja vältel muust maailmast suhteliselt eraldatud. Talvel, kevadel vili küpses, märts-juuni olid põud, suve alguses koristati saak. Ajaloo põhietapid: 3000 eKr oli ühtne riik, kuningas Menes;umb. siis tekkis egiptuse hieroglüüfkiri. Muistse Egiptuse ajal. jaguneb 3-ks per: Vana riik umb. 2650-2130 eKr-sisemine ühtsus, tugev vaaraovõim, isoleeritus, riik lõppes sisesegaduste tõttu, Mephise lähedal Giza püramiidid; Keskmine riik u. 1950-1650 eKr-kuninga võim ulatus nüüd aga oma maa piiridest kaugemalegi, Egiptuse võimu alla kuulus ka Nuubia, tähtis osa oli noomidel e. piirkondade asevalitsejad, Riigi lammutasid Hüksoslased, kes olid tulnud Süüriast; Uus riik u 1550-1075eKr-Egiptusest sai tõeline suurriik, välise võimu hiigelaeg
Tsivilisatsioonid Eeldused (viljelusmajandus ja paikne eluviis; metallitöötleminesuurem saak; kirja tekkimineühiskonnakorraldus) Põhjused(võimekamate esiletõus, juhtide vajadusniisutussüsteemide korrashoid; soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla kaudu) Tunnused(varanduslik kihistumine; rikkam ülemkiht valitses seaduste jõude; riiklik korraldus tänu kirjale; arenenud vaimne tegevus; ulatuslik mteallikasvatus) Primaarsed ja sekunsaarsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia(TigrisEufrat), Egiptus(niilus 3000), India(Hindus 2500), Hiina(Huange 1600), Peruu(1260), KeskAmeerika(1200) Kirja tekkimine Kirja tekkimine=arvutamisoskus; üleujutuste aeg, koguda makse ja see kirja panna; ilma poleks olnud riikide teke ega valitsemine mõeldav; vanimad on majandusliku sisuga(kiri tekkis igapäevaste majanduslike vajaduste rahuldamiseks); kirja tekkimine vältimatu kuna tekkis erinevates tsivilisatsioonides; lõpule esiaeg, algas ajalooline aeg VanaEgiptus Niilus kui to
Lisaks toimetasid nad saduffide veetõstukite abil vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud. Egiptuses tekkis ajapikku kaks teineteisest sõltumatut riiki: Alam- ja Ülem-Egiptus. Pärimuse järgi liitis need ühtseks riigiks u 3000 a eKr Ülem-Egiptuse valitseja Menes. Ta rajas ka uue pealinna Memphise. Menest ise peetakse mitme varajase legendaarse valitseja koondkujuks. Egituse riigi ajaloos on tähtsamad järgnevad perioodid: 1. Vana riik (u 2650-2100 eKr) 2. Keskmine riik (u 1950-1650 eKr) 3. Uus riik (u 1550-1075 eKr) 4. Hilis-Egiptus (u 1075-525 eKr) Egiptuses oli ühiskond hierarhiline ehk kihistunud. Ühiskonnas olid järgnevad "kihid": 1. vaarao piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud. Valitses riiki ja täitis ka ülempreestri kohustusi, kuna oli ametlikult jumalate poeg. Eluajal oli ta elavate riigi jumal
säilitasid sisemistes asjades üsnagi suure iseseisvuse. Võrreldes Egiptusega ei saavutanud Mesopotaamia suurriigid sellist ranget tsentraliseeritust ega detailset seesmist korraldust. Sõjaväekorraldus Tavaliselt kutsuti Mesopotaamias sõjavägi kokku vastavalt vajadusele. Alles Asüüria riigi ajal oli olemas alaline elukutseline armee: sõjakaarikud + ralvastatud ratsavägi + jalavägi; oli ka oma insener-tehnilised väeosad. Egiptuse sõjavägi oli oma hiilgeaegadel Lähis-Ida tugevaim. Vana riigi ajal saadi hakkama ilma alalise sõjaväeta. Uue riigi ajal hästi treenitud alaline armee, sundvärbamisega. Mesopotaamia linnad Mesopotaamia oli linnatsivilisatsioon. Elu käis linnades poliitilise, usulise ja majandusliku tegevuse keskused. Linna keskel asus tsikuraat astmiktempel linna kaitsejumalale. Templid polnud lihtinimestele suletud. Linnas paiknesid suuremad templid ja valitsejate lossid, elasid pajud ülikud ja enamik käsitöölisi ning kaupmehi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid