Vahelduv-alalispinge
mootorite erinevus analüüs
Valgamaa Kutseõppekeskus
AT-14
Andri Põldsepp
Alalisvoolumootor
Alalisvoolumootor on mootor, mis on disainitud kasutama alalisvoolu.
Kaks näidet alalisvoolumootoritest, mis ei muuda voolu
vahelduvvooluks, on homopolaarne mootor ja kuul aagermootor.
Kõige levinumad alalisvoolumootorid on harjadega või harjavabad,
mis kasutavad sisest või välist kommutatsiooni, et voolu mähistes
rootori keerlemisega sünkroonis hoida.
Vahelduvvoolumootor
Vahelduvvoolumootorid on mootorid , mis kasutavad
vahelduvvoolu.
Nad ei vaja välist ega sisest kommutatsiooni, sest
sisendpinge muutus tekitab vajaliku muutuva magnetvälja.
Vahelduvvool- perioodiliselt muutuv vool, mil e väärtused
korduvad kindla ajavahemiku järel.
Samm-mootor
Samm-mootorid on lähedalt seotud
kolmefaasiliste sünkroonsete
vahelduvvoolumootoritega, kus sisest
püsimagnetitega rootorit
kontrollitakse väliste elektrooniliselt
lülitatavate magnetitega.
Samm-mootorist võib mõelda ka kui
alalisvoolumootori ja
pöördliikuva solenoidi hübri dist.
Mähiseid pingestatakse järgemööda
olla kasutusel mõlemal eesmärgil. Elektrimootoreid ja generaatoreid kutsutakse ühisnimega elektrimasin. On olemas vähemalt kolme toimimismehhanismiga elektrimootoreid: magnetilised, elektrostaatilised ja piesoelektrilised. Kõige levinum neist on magnetiline. Magnetiline Peaaegu kõik elektrimootorid põhinevad magnetismil. Neis mootorites loovad nii staator kui rootor magnetvälju. Nende magnetväljade erinevus tekitab jõudu, mis väljendub väändemomendina võllis. Üks või mõlemad magnetväljad peavad muutuma koos rootori keerlemisega. Seda saavutatakse pooluste sisse ja välja lülitamise või tugevuste muutmisega. Põhilised mootoritüübid on alalisvoolu- ja vahelduvvoolumootorid. Kõik mootorid vajavad sünkronisatsiooni magnetvälja ja rootori vahel. Alalisvoolumootor Alalisvoolumootor on mootor, mis on disainitud kasutama alalisvoolu. Kaks näidet
nende põhieesmärk ei ole kasuliku mehaanilise jõu tootmine, seepärast ei nimetata neid enamasti ka elektrimootoriteks Elektrimootorite tüübid On olemas vähemalt kolme tüüpi elektrimootoreid: magnetilised, elektrostaatilised ja piesoelektrilised. Enamus elektrimootoreid on magnetilised. Magnetiline Peaaegu kõik elektrimootorid põhinevad magnetismil. Neis mootorites loovad nii straator kui ka rootor magnetvälju. Nende magnetväljade erinevus tekitab jõudu, mis väljendub väändemomendina võllis. Üks või mõlemad peavad muutuma koos rootori keerlemisega. See saavutatakse pooluste sisse ja väljalülitamise või tugevuste muutumisega. Universaalmootor ● Elektrimootor, mis on mõeldud töötama nii alalis- kui ka vahelduvvooluga. ● Elektrivõrgu sagedustel (50-60Hz) töötavad tüübid on tavaliselt <1000 W. Omadused Eelised ● Suur väändemoment käivitudes; ● Kiiretel kiirustel kompaktne suurus. Puudused
[1]. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kasutada teatud materjalide omadusi jõu rakendamiseks, mida kutsub esile deformatsioon magnetvälja või soojuse rakendamisel. Vaatleme nüüd lühidalt igat täiturmehhanismide gruppi. Elektrilisteks täituriteks on erinevad elektriga juhitavad lülitid, näiteks dioodid, transistorid, türistorid jne. Neid juhitakse juhtseadme poolt väikese võimsusega elektriliste signaalidega ning kasutatakse mootorite, ventiilide, soojendite jm sisse- ja väljalülitamiseks Elektromehaanilised täiturid muundavad elektrilise energia mehaaniliseks. Sellisteks täituriteks on erinevad elektrimootorid, millest tuleb pikemalt juttu järgnevates punktides. Elektromagnetilisteks täituriteks on solenoidid ja elektromagnetid, milles on ära kasutatud elektri magnetilised omadused. Solenoid koosneb ferromagnetilisest materjalist südamikust, millele on peale mähitud mähis
.........................................................................5 Sümbolid .................................................................................................................................. 5 Lühendid................................................................................................................................... 6 Sissejuhatus ....................................................................................................................7 1. Mootorite toiteallikad..................................................................................................13 1.1. Vahelduv/alalisvoolu muundurid alaldid ....................................................................... 13 1.2. Alalis/vahelduvvoolumuundurid vaheldid ..................................................................... 23 1.3. Vahelduvvoolumuundurid regulaatorid......................................................................... 34 1.4
ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e
Nii muundubki soojusenergia mehaaniliseks tööks. Mootori pidevaks töötamiseks peab selline muundumis- M o o t o r ra t t a v e e r mi k u l e ki n n i t a t a k s e mo o t o r protsess silindris perioodiliselt korduma. Sellega tutvume koos jõuülekandeseadmetega ja ta võimaldab mootorrattal detailsemalt mootorite töötsüklite vaatlemisel. Eelnevalt liikuda. Veermiku moodustab raam koos esi- ja tagahargi on aga vaja tundma õppida mootori peamisi parameetreid. ning ratastega. Siia kuulub ka esi- ja tagavedrustus ning Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb silindris sirgjooneliselt inuud lisaseadised (rataste porikaitsmed, sadulad, jalatoen- edasi-tagasi. Piirseise, milles kolb muudab oma liikumis- dld jt.)
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Kõik kommentaarid