Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võnkejõu spikker (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Võnkering-pendlilaadselt võnkuv elektriline süsteem, mille võnkesagedus on määratud süsteemi omasagedusega. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Elektromagnetvõnkumise periood sõltub 1)võnkeringi pooli induktiivsusest 2)kondensaatori mahtuvusest Omavõnkesagedus-võnkeringi parameetritega määratud sagedus. Isevõnkumine- võnkumine, mie korral võnkuv süsteem täiendab ise välisest allikast oma energia varusid. Sundvõnkumine-võnkeringis rakendub perioodiliselt muutuv väline pinge. Resonants -on nähtus,mille korral võnkumise amplituud kasvab järsult.Väline pinge toimib omavõnkumisega samas taktis.See tekib siis,kui sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnke sagedusega .Kasutatakse raadio häälestamisel. Aktiivtakistus-on sama takistus ,mis on olemas alilisvoolu korral ja see iseloomustab laengukandjate suunatud liikumisel mõjuvate pidurdusvõimendite jõudude toimel .Energa eraldub soojusena. Tähis:R Ühik:oom Induktiivtakistus -takistus poolis,mis on põhjustatud endainduktsiooni nähtusest,pool hakkab toimima vooluallikana,mis pidurdab voolu liikumist.Seega avaldab pool voolule takistust. Tähis:Xl=w*L Ei vabane soojusenergia . Voolutugevus jääb pingest maha pii kahendiku võrra.
Mahtuvustakistus -kondensaatori takistus. Kondensaator avaldab laadivale kehale takistust. Tähis:Xc Xc=1/w*C C-kondensaatori mahtuvus(f) w- ringsagedus ( kraad )Ei vabane soojusenergiat. inge jääb voolutugevusest ajaliseslt maha pii kahendiku võrra. Aktiivvõimsus-on niisugune keskmine võimsus,mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selle töö tegemiseks kujuva ajaga .Ajavahemik on üks periood.P=1/2*Pm P=U*I Reaktiivtakistusega ahelas-tuleb arvestada ka faasi nihet voolutugevuse ja pinge vahel.P=I*U*cosfii(võimsustegur on fii-näitab kui suur osa energiast tarvitist eraldub): Trafo -Elektromagneetilise induktsioonil põhinev seade vahelduvvoolu ja pinge muutmiseks konstantsel sagedusel. Primaarse mähise ühendamisel vooluallikaga tekib mähises elektrivool ja selle ümber magnetväli.Sekundaarses keerde rohkem N2>N1,siiis U2>U1
Primaarses keerde rohkem: N1>N2,U1>U2(pinget alandav trafo) Elektromagnetväli-elektri-ja magnetväljade vahendav ühine väli. Elektromagnetlained Faraday - Magnetvälja muutumisel tekib pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust. Maxwell-Magnetväli võib tekkida elektrivälja muutumise tagajärjel sõltumatult muutuva elektrivälja päritolust.
1)Eksisteeriva elektromagnetlained
2)Elektromagnetlained levivad aines lõpliku kiirusega
3)Elektromagnetlaines toimuvad elektri- ja magnetvälja vastastikused muundumised
4)Elektromagnetlained kannavad edasi energiat
Võnkering-pendlilaadselt võnkuv elektriline süsteem, mille võnkesagedus on määratud süsteemi omasagedusega. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Elektromagnetvõnkumise periood sõltub 1)võnkeringi pooli induktiivsusest 2)kondensaatori mahtuvusest Omavõnkesagedus-võnkeringi parameetritega määratud sagedus. Isevõnkumine- võnkumine, mie korral võnkuv süsteem täiendab ise välisest allikast oma energia varusid. Sundvõnkumine-võnkeringis rakendub perioodiliselt muutuv väline pinge. Resonants-on nähtus,mille korral võnkumise amplituud kasvab järsult.Väline pinge toimib omavõnkumisega samas taktis.See tekib siis,kui sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnke sagedusega .Kasutatakse raadio häälestamisel. Aktiivtakistus-on sama takistus ,mis on olemas alilisvoolu korral ja see iseloomustab laengukandjate suunatud liikumisel mõjuvate pidurdusvõimendite jõudude toimel .Energa eraldub soojusena. Tähis:R Ühik:oom Induktiivtakistus-takistus poolis,mis on põhjustatud endainduktsiooni nähtusest,pool hakkab toimima vooluallikana,mis pidurdab voolu liikumist.Seega avaldab pool voolule takistust. Tähis:Xl=w*L Ei vabane soojusenergia.Voolutugevus jääb pingest maha pii kahendiku võrra.
Mahtuvustakistus-kondensaatori takistus.Kondensaator avaldab laadivale kehale takistust. Tähis:Xc Xc=1/w*C C-kondensaatori mahtuvus(f) w-
ringsagedus(kraad)Ei vabane soojusenergiat. inge jääb voolutugevusest ajaliseslt maha pii kahendiku võrra. Aktiivvõimsus-on niisugune keskmine võimsus,mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selle töö tegemiseks kujuva ajaga.Ajavahemik on üks periood.P=1/2*Pm P=U*I Reaktiivtakistusega ahelas-tuleb arvestada ka faasi nihet voolutugevuse ja pinge vahel.P=I*U*cosfii(võimsustegur on fii-näitab kui suur osa energiast tarvitist eraldub): Trafo-Elektromagneetilise induktsioonil põhinev seade vahelduvvoolu ja pinge muutmiseks konstantsel sagedusel.Primaarse mähise ühendamisel vooluallikaga tekib mähises elektrivool ja selle ümber magnetväli.Sekundaarses keerde rohkem N2>N1,siiis U2>U1
Primaarses keerde rohkem: N1>N2,U1>U2(pinget alandav trafo) Elektromagnetväli-elektri-ja magnetväljade vahendav ühine väli. Elektromagnetlained Faraday- Magnetvälja muutumisel tekib pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust. Maxwell-Magnetväli võib tekkida elektrivälja muutumise tagajärjel sõltumatult muutuva elektrivälja päritolust.
1)Eksisteeriva elektromagnetlained
2)Elektromagnetlained levivad aines lõpliku kiirusega
3)Elektromagnetlaines toimuvad elektri- ja magnetvälja vastastikused muundumised
4)Elektromagnetlained kannavad edasi energiat
Võnkering-pendlilaadselt võnkuv elektriline süsteem, mille võnkesagedus on määratud süsteemi omasagedusega. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Elektromagnetvõnkumise periood sõltub 1)võnkeringi pooli induktiivsusest 2)kondensaatori mahtuvusest Omavõnkesagedus-võnkeringi parameetritega määratud sagedus. Isevõnkumine- võnkumine, mie korral võnkuv süsteem täiendab ise välisest allikast oma energia varusid. Sundvõnkumine-võnkeringis rakendub perioodiliselt muutuv väline pinge. Resonants-on nähtus,mille korral võnkumise amplituud kasvab järsult.Väline pinge toimib omavõnkumisega samas taktis.See tekib siis,kui sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnke sagedusega .Kasutatakse raadio häälestamisel. Aktiivtakistus-on sama takistus ,mis on olemas alilisvoolu korral ja see iseloomustab laengukandjate suunatud liikumisel mõjuvate pidurdusvõimendite jõudude toimel .Energa eraldub soojusena. Tähis:R Ühik:oom Induktiivtakistus-takistus poolis,mis on põhjustatud endainduktsiooni nähtusest,pool hakkab toimima vooluallikana,mis pidurdab voolu liikumist.Seega avaldab pool voolule takistust. Tähis:Xl=w*L Ei vabane soojusenergia.Voolutugevus jääb pingest maha pii kahendiku võrra.
Mahtuvustakistus-kondensaatori takistus.Kondensaator avaldab laadivale kehale takistust. Tähis:Xc Xc=1/w*C C-kondensaatori mahtuvus(f) w-ringsagedus(kraad)Ei vabane soojusenergiat. inge jääb voolutugevusest ajaliseslt maha pii kahendiku võrra. Aktiivvõimsus-on niisugune keskmine võimsus,mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selle töö tegemiseks kujuva ajaga.Ajavahemik on üks periood.P=1/2*Pm P=U*I Reaktiivtakistusega ahelas-tuleb arvestada ka faasi nihet voolutugevuse ja pinge vahel.P=I*U*cosfii(võimsustegur on fii-näitab kui suur osa energiast tarvitist eraldub): Trafo-Elektromagneetilise induktsioonil põhinev seade vahelduvvoolu ja pinge muutmiseks konstantsel sagedusel.Primaarse mähise ühendamisel vooluallikaga tekib mähises elektrivool ja selle ümber magnetväli.Sekundaarses keerde rohkem N2>N1,siiis U2>U1
Primaarses keerde rohkem: N1>N2,U1>U2(pinget alandav trafo) Elektromagnetväli-elektri-ja magnetväljade vahendav ühine väli. Elektromagnetlained Faraday- Magnetvälja muutumisel tekib pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust. Maxwell-Magnetväli võib tekkida elektrivälja muutumise tagajärjel sõltumatult muutuva elektrivälja päritolust.
1)Eksisteeriva elektromagnetlained
2)Elektromagnetlained levivad aines lõpliku kiirusega
3)Elektromagnetlaines toimuvad elektri- ja magnetvälja vastastikused muundumised
4)Elektromagnetlained kannavad edasi energiat
Võnkering-pendlilaadselt võnkuv elektriline süsteem, mille võnkesagedus on määratud süsteemi omasagedusega. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Elektromagnetvõnkumise periood sõltub 1)võnkeringi pooli induktiivsusest 2)kondensaatori mahtuvusest Omavõnkesagedus-võnkeringi parameetritega määratud sagedus. Isevõnkumine- võnkumine, mie korral võnkuv süsteem täiendab ise välisest allikast oma energia varusid. Sundvõnkumine-võnkeringis rakendub perioodiliselt muutuv väline pinge. Resonants-on nähtus,mille korral võnkumise amplituud kasvab järsult.Väline pinge toimib omavõnkumisega samas taktis.See tekib siis,kui sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnke sagedusega .Kasutatakse raadio häälestamisel. Aktiivtakistus-on sama takistus ,mis on olemas alilisvoolu korral ja see iseloomustab laengukandjate suunatud liikumisel mõjuvate pidurdusvõimendite jõudude toimel .Energa eraldub soojusena. Tähis:R Ühik:oom Induktiivtakistus-takistus poolis,mis on põhjustatud endainduktsiooni nähtusest,pool hakkab toimima vooluallikana,mis pidurdab voolu liikumist.Seega avaldab pool voolule takistust. Tähis:Xl=w*L Ei vabane soojusenergia.Voolutugevus jääb pingest maha pii kahendiku võrra.
Mahtuvustakistus-kondensaatori takistus.Kondensaator avaldab laadivale kehale takistust. Tähis:Xc Xc=1/w*C C-kondensaatori mahtuvus(f) w-ringsagedus(kraad)Ei vabane soojusenergiat. inge jääb voolutugevusest ajaliseslt maha pii kahendiku võrra. Aktiivvõimsus-on niisugune keskmine võimsus,mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selle töö tegemiseks kujuva ajaga.Ajavahemik on üks periood.P=1/2*Pm P=U*I Reaktiivtakistusega ahelas-tuleb arvestada ka faasi nihet voolutugevuse ja pinge vahel.P=I*U*cosfii(võimsustegur on fii-näitab kui suur osa energiast tarvitist eraldub): Trafo-Elektromagneetilise induktsioonil põhinev seade vahelduvvoolu ja pinge muutmiseks konstantsel sagedusel.Primaarse mähise ühendamisel vooluallikaga tekib mähises elektrivool ja selle ümber magnetväli.Sekundaarses keerde rohkem N2>N1,siiis U2>U1
Primaarses keerde rohkem: N1>N2,U1>U2(pinget alandav trafo) Elektromagnetväli-elektri-ja magnetväljade vahendav ühine väli. Elektromagnetlained Faraday- Magnetvälja muutumisel tekib pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust. Maxwell-Magnetväli võib tekkida elektrivälja muutumise tagajärjel sõltumatult muutuva elektrivälja päritolust.
1)Eksisteeriva elektromagnetlained
2)Elektromagnetlained levivad aines lõpliku kiirusega
3)Elektromagnetlaines toimuvad elektri- ja magnetvälja vastastikused muundumised
4)Elektromagnetlained kannavad edasi energiat
Võnkering-pendlilaadselt võnkuv elektriline süsteem, mille võnkesagedus on määratud süsteemi omasagedusega. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Elektromagnetvõnkumise periood sõltub 1)võnkeringi pooli induktiivsusest 2)kondensaatori mahtuvusest Omavõnkesagedus-võnkeringi parameetritega määratud sagedus. Isevõnkumine- võnkumine, mie korral võnkuv süsteem täiendab ise välisest allikast oma energia varusid. Sundvõnkumine-võnkeringis rakendub perioodiliselt muutuv väline pinge. Resonants-on nähtus,mille korral võnkumise amplituud kasvab järsult.Väline pinge toimib omavõnkumisega samas taktis.See tekib siis,kui sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnke sagedusega .Kasutatakse raadio häälestamisel. Aktiivtakistus-on sama takistus ,mis on olemas alilisvoolu korral ja see iseloomustab laengukandjate suunatud liikumisel mõjuvate pidurdusvõimendite jõudude toimel .Energa eraldub soojusena. Tähis:R Ühik:oom Induktiivtakistus-takistus poolis,mis on põhjustatud endainduktsiooni nähtusest,pool hakkab toimima vooluallikana,mis pidurdab voolu liikumist.Seega avaldab pool voolule takistust. Tähis:Xl=w*L Ei vabane soojusenergia.Voolutugevus jääb pingest maha pii kahendiku võrra.
Mahtuvustakistus-kondensaatori takistus.Kondensaator avaldab laadivale kehale takistust. Tähis:Xc Xc=1/w*C C-kondensaatori mahtuvus(f) w-ringsagedus(kraad)Ei vabane soojusenergiat. inge jääb voolutugevusest ajaliseslt maha pii kahendiku võrra. Aktiivvõimsus-on niisugune keskmine võimsus,mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selle töö tegemiseks kujuva ajaga.Ajavahemik on üks periood.P=1/2*Pm P=U*I Reaktiivtakistusega ahelas-tuleb arvestada ka faasi nihet voolutugevuse ja pinge vahel.P=I*U*cosfii(võimsustegur on fii-näitab kui suur osa energiast tarvitist eraldub): Trafo-Elektromagneetilise induktsioonil põhinev seade vahelduvvoolu ja pinge muutmiseks konstantsel sagedusel.Primaarse mähise ühendamisel vooluallikaga tekib mähises elektrivool ja selle ümber magnetväli.Sekundaarses keerde rohkem N2>N1,siiis U2>U1
Primaarses keerde rohkem: N1>N2,U1>U2(pinget alandav trafo) Elektromagnetväli-elektri-ja magnetväljade vahendav ühine väli. Elektromagnetlained Faraday- Magnetvälja muutumisel tekib pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust. Maxwell-Magnetväli võib tekkida elektrivälja muutumise tagajärjel sõltumatult muutuva elektrivälja päritolust.
1)Eksisteeriva elektromagnetlained
2)Elektromagnetlained levivad aines lõpliku kiirusega
3)Elektromagnetlaines toimuvad elektri- ja magnetvälja vastastikused muundumised
4)Elektromagnetlained kannavad edasi energiat
Võnkejõu spikker #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor heldsa Õppematerjali autor
põhjalik spikker võnkejõu kohta,väikses kirjas.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Vahelduvvool

VAHELDUVVOOL, ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE, ELEKTROMAGNETLAINED Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus muutub perioodiliselt. Periood on aeg, mille jooksul keha sooritab ühe täisringi. Tähis T, ühik 1s. T= t/n T= 2/ t-liikumise aeg n-sooritatud võngete arv - nurkkiirus Sagedus näitab võngete või pöörete arvu ajaühikus. Ühik 1 Hz. = n/t =1/T Ringsagedus () näitab ajaühikus läbitavat faasinurka radiaanides.Ühik rad/s. =2f Siinuse või koosinuse argumenti t nimetatakse faasiks. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. Faasi tähistatakse tähega ja väljendadakse radiaanides või nurgakraadides. Perioodiliselt muutuvaks suuruseks on voolutugevuse väärtus antud ajahetkel ehk hetkväärtus. i= Im cos t i=Im sin t e= Em cos t u=Um cos e= Em cos t Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Kaks põhiosa on pai

Füüsika
thumbnail
18
doc

Elektromagnetism

El ektro m a g n etis m . 1. P ö öri s el e ktriväli. Elektromagnetism käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetvälja muundumist teineteiseks. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Elektrivool + magnetväli Liikumine Magnetväli + liikumine Elektrivool Elektromagnetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool. Induktsiooni elektromotoorjõuks i nimetatakse tööd, mis juhet liigutav jõud teeb ühikulise positiivse laengu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub ind

Füüsika
thumbnail
5
docx

Elektromagnetvõnkumised, -lained

VIII ELEKTROMAGNETVÕNKUMISED. ELEKTROMAGNETLAINED. 1. Elektromagnetvõnkumised a) Mõiste: emv-ks nimetatakse laengu, voolutugevuse ja pinge perioodilist muutumist Elektromagnetvõnkumised jagunevad: Vabad elektromagnetvõnkumised Sunnitud magnetvõnkumised b) Võnkering ­ süsteem, milles toimuvad vabad emv. Koosneb poolist ja kondensaatorist. Võnkeringi joonis. C ­ kondensaatori mahtuvus L ­ pooli induktiivsus c) Thomsoni valem - saab arvutada võnkumiste perioodi võnkeringis. T= T- võnkumiste periood [s] ; L- induktiivsus [H] ; C- mahtuvus [F] d) Vahelduvvool ­ sunnitud emv, mille puhul voolutugevus muutub ajas harmooniliselt. Vahelduvvoolu tekitakse generaatorite abil. Generaatori põhiosad: Magnetväljas pöörlev juhtme keerd ­ indutseeritakse emj Püsimagnet ­ tekitab magnetvälja Kon

Füüsika
thumbnail
2
doc

Vahelduvvoolu mõisted ja valemid

Vahelduvvool Vahelduvvoolu generaator- Kui juhtmekeeru üks ots on ühendatud generaatori ühe kindla klemmiga K ja teine klemmiga L, siis juhtmemähise liikumisel läbi vertikaalasendi muutub väljundpinge polaarsus. a-b liigub üles ja paremale, e-d liigub alla ja vasakule, selle tulemusena muutub esialgne positiivne laeng K klemmil negatiivseka ja negatiivne laeng L klemmil positiivseks. K ja L klemmi vahel tekib sinusoidne vahelduvpinge. Vahelduvvool on elektrivool, mille voolutugevus ja reeglina ja suund muutuvad perioodiliselt. Osakeste liikumine on võnkumine ( triivi kiirus muutub perioodiliselt). f- voolutugevuse perioodiliste muutuste sagedus. T- periood, näitab ajavahemikku, mille tagant voolutugevuse mingi kindel väärtus kordub (i- hetkeväärtus, Im voolutugevuse amplituudväärtus, wt-faas, w- ringsagedus). Faas-f- näitab võnkeseisundit nurga ühikute

Füüsika
thumbnail
54
ppt

Elektromagnetiline induktsioon

Elektromagnetiline induktsioon Punktlaenu elektrivälja tugevus PANEME LAENGU LIIKUMA! A q r Punktlaengu elektrivälja tugevus sõltub 1. Laengu suurusest q q E = 2. Laengu kaugusest r 40r2 3. Keskkonna dielektrilisest läbitavusest A q r A r q A r q Mis muutus? · Muutus kaugus laengust. · Järelikult muutus elektrivälja tugevus, st. väli muutus · Liikuv laeng tekitab muutuva elektrivälja. · Seisva laengu väli ei muutu. Eelnevast tuleneb, et · Seisvat elektrilaengut ümbritseb muutumatu elektriväli · Seisev laeng ei tekita magnetvälja · Liikuv laeng tekitab muutuva elektrivälja · Magnetvälja tekkimiseks on vaja liikuvat laengut. Järeldus: · Magnetvälja kutsub esile muutuv elektriväli Elektriväli + Liikum

Elektrotehnika
thumbnail
2
odt

Füüsika KT materjal

Füüsika KT kordamine 1.Mis on vahelduvvool? Mida näitab selle periood? Vahelduvvool on elektrivool, mille korral voolutugevus ja -suund perioodiliselt muutuvad. Periood T on 20 ms, st et voolutugevuse mistahes väärtus kordub iga 20ms tagant. 2.Mis on vahelduvvoolu hetkväärtus? Kuidas see sõltub ajast? +valem Vahelduvvoolu hetkväärtus näitab voolutugevust mingil kindlal aja hetkel. Voolutugevuse suurus muutub perioodiliselt. i=im*sin*t ­ siinusfunktsiooni korral algab aja mõõtmine hetkel mil i=0 (i ­ hetkväärtus ; Im ­ amplituudväärtus ; t ­ faas ; - 2f (ringsagedus) 3.Mis on faasijuhe ja nulljuhe? Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes. Nulljuhe ei oma pinget maandatud eseme suhtes. 4.Mis on kaitse? Kuhu ja kuidas ühendadakse? Kaitsmed katkestavad vooluringi kui voolutugevus ületab etteantud piiri. Kaitsmed paigaldatakse faasijuhtmetele. 5.Mis on kaitsejuhe? Selle tööpõhimõte, miks kasutatakse? Kai

Füüsika
thumbnail
9
docx

Füüsika 2 kordamisküsimused

ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb’i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 |q1||q2| F= 2 2 4 πε 0 r 2 ε 0 =8 ,85∗10 −12 C /N∗m vaakumi dielektriline läbitavus

Füüsika
thumbnail
34
doc

Elektrotehnika vastused

1. Elektrilaeng ja elektriväli. Potentsiaal ja pinge. Elektrilaeng e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C (kulon) Laengud jaotatakse kokkuleppeliselt positiivseteks (+) ja negatiivseteks (). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega , siis kus Wp on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on sk

Elektrotehnika ja elektroonika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun