Eluvormid. Eluvorm on reaktsioonina keskkonnatingimustele väljakujunenud liigile omane eksisteerimisvorm. Üks tuntumaid eluvormide süsteeme pärineb taani botaanikult Raunkiær lt ning põhineb täiskasvanud taimede uuenemisstrateegial: Fanerofüüdid (Ph) uuenemispungad maapinnast enam kui 25 cm kõrgusel (olenevalt taime kasvust megafanerofüüdid, mesofanerofüüdid, mikrofanerofüüdid, nanofanerofüüdid, teistel taimedel kasvavad epifüüdid, tüvisukulendid). Puud, põõsad, liaanid, epifüütideks on näiteks paljud vihmametsade bromeelialised ja orhideed, tüvisukulendid on kõrged kaktused, piimalilled jmt. Kamefüüdid (Ch) - uuenemispungad kuni 25 cm kõrgusel. Alumine varreosa puitunud, ülemine rohtne; puhmas ehk kääbuspõõsas on kamefüüt - taimedest näiteks jõhvikas, pohl, kanarbik. Hemikrüptofüüdid (H) uuenemispungad asuvad maapinnal, neid kaitseb kulu või kõdukiht, enamus rohttaimi on hemikrüptofüüdid (kuldvits, kerahein, sõrmtarn jne). Krüptof...
dominant - taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. eluvorm- morfoloogiliselt ja ökoloogiliselt sarnaste organismide rühm. Taimedel on eluvorme eristatud ebasoodsate tingimuste üleelamiseks evolutsiooni vältel kujunenud kohastumuste alusel. Üheks tuntumaks eluvormide jaotuseks on C. Raunkiaeri (1903) klassifikatsioon, mis põhineb taimede uuenemispungade asukohal. fanerofüüdid hemikrüptofüüdid terofüüdid kamefüüdid geofüüdid hüdrofüüdid boniteet - metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt, leitakse puuliikide kaupa tabelitest või graafikutest. Kasutatakse viit boniteediklassi I...V (tootlikkuse vähenemise järjekorras) Seemneliselt uuenenud lehtpuud Vegetatiivselt uuenenud lehtpuud rinne - vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest
Raunkiaer’i eluvormide põhiklassid: 1. Fanerofüüdid – uuenemispungad maapinnast kõrgemal kui 0.25 m. 2. Kamefüüdid – pungad kuni 0.25 m kõrgusel. 3.Hemikrüptofüüdid – pungad maapinnal. 4. Krüptofüüdid – pungad maa (vee) sees. Alajaotustena eristatakse: Geofüüdid – pungad säilitusorganites või mullas. Helofüüdid – pungad vees, kuid paljunemisorganid veest kõrgemal. Hüdrofüüdid – pungad vees, ka paljunemisorganid vees või veepinnal. Terofüüdid –ebasoodsa perioodi elavad üle seemnetena. Liigifond Selle moodustavad liigid, mis suudavad antud koosluses elada ning mis on ümbruses olemas. Tegelik liigifond – liikide hulk, mis on koosluses olemas. Lokaalne liigifond – liikide hulk, mis on olemas uuritava koosluse lähiümbruses ja kuulub selle koosluse liigifondi. Regionaalne liigifond – liikide hulk, mis on olemas suuremas piirkonnas ümber
Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsi...
elamiseks. Raunkiaeri liigitus põhines taimede uuenemispungade olemasolul ja paiknemisel ebasoodsate aastaaegade ehk kriitiliste eluperioodide (külm talv, põuane suvi) üleelamiseks. Põhirühmad on fanerofüüdid (mitmeaastased taimed, uuenemispungad kõrgemal kui 25 cm maapinnast), kamefüüdid (mitmeaastased, 0,25 – 0,3 m, kuiv võikülm kliima), hemikrüptofüüdid (mitmeaastased, maapinnal või mulla pinnakihis), krüptofüüdid (mitmeaastased, mullas või veekogu põhjas), terofüüdid (üheaastsed, ebasoodne aeg seemnetena). 35.Võrrelge r ja K strateege ja tooge välja nende peamised erinevused. Elustrateegia – olulisimate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonidesäilimise põlvkondade jooksul. r-strateegiaga liigid – asustavad kiiresti uusi elupaiku, elukäike on lühike, järglasi palju. Nt ajutisi lokusid ja tiike asustavad liigid. K-strateegia liigid – asustavad elupaiku, mis on tihedalt asustatud ja kus valitseb tugev konkurents ressursside üle
Paljunevad seemnetega; Veetranspordiks varres kujunenud trahheed; Praegu valitsev taimede rühm. Taimede eluvormid Reaktsioonina keskkonnatingimustele väljakujunenud, liigile omane kasvuvorm, liigitus kasvu-ja paljunemisorganite paiknemise järgi ebasoodsal aastaajal: · Fanerofüüdid - kogu aeg eksponeeritud, kõrgel; · Kamefüüdid ülalpool maapinda, kuid madalal; · Hemikrüptofüüdid maapinnal või pinnase ülakihis; · Krüptofüüdid sügavamal pinnases või vee all; · Terofüüdid seemnetena. Fanerofüüdid: puud, põõsad, epifüüdid, liaanid. Valitsev niiskes või parasniiskes, soojas kuni mõõdukas kliimas. 31 Kamefüüdid: puhmad = dwarf shrubs harakkuljus Alpi jänesekäpp ehk eedelweiss sookail Taime alumine osa puitunud, otsas rohtsed võrsed. Levinud kasvuvorm külma või kuiva aastaajaga paikades: tundras, põhjataigas jäävad puitunud osad lume alla, troopikas kaitseb kuivamise eest.
Morfotüüp eluvormid ja struktuurid. Laialtkasutatav funktsionaalne rühmitus on Raunkiaer eluvormide süsteem kõrgemate taimede liigitus, mis lähtub uuenemispungade paiknemisest ebasoodsal aastaajal. Põhirühmad on fanerofüüdid (puud), kamefüüdid (põõsad) ja kemikrüptofüüdid (kõik taimed, mille talvituvad pungad on maapinnal), krüptofüüdid (pungad on maapinna all), terofüüdid (1 a taimed, mille pungad elavad talve üle seemnetes. Füsiotüüp funktsionaalsete gruppide aluseks on füsioloogilised karakteristikud. Morfoloogiline varieeruvus on enamasti suurem kui füsioloogiline, need on tihti omavahel kombineeritud. Füsiomorfotüüp kombineerib füsioloogilised ja morfoloogilised omadused. Rühmades on koos sarnase eluvormiga ja füsioloogiliselt sarnased taimed. Enamasti on aluseks lehe omadused, aga võivad olla ka teised. Selline rühmitamine sobib hästi
eluvormid Eluvormid Eluvorm ehk ökobiomorf on vormitekkeprotsessi elementaarühik, mis tekib keskkonnatingimuste kompleksi mõju tulemusena Eristumine geneetilise kontrolli all, ainult tugeva mõjutuse tõttu võivad mutatsioonide, rekombinatsioonide ja polüpoidseuse alusel toimuda hüppelised muutused Eluvormide süsteem C. Raunkiaeri järgi: ◦ Fanerofüüdid, kamefüüdid, hemikrüptofüüdid, krüptofüüdid, terofüüdid, epifüüdid, aerofüüdid ◦ Süsteem erineb oma lihtsuse ja loogilisuse poolest ◦ Arvestab füsioloogilist ja morfoloogilist aspekti ◦ Universaalne kõigi taimede jaoks Ökoloogilised rühmad Ühe vormitekkelise tähtsusega kohastunud taimed ühendatakse ökoloogilisteks rühmadeks Niiskustingimustega kohtastumise alusel: ◦ Kserofüüdid: kasvukohtades ajutine või alaline veepuudus; iseloomulikud mitmed transpiratsiooni vähendavad kohastumused ◦ Mesofüüdid: taimed, mis elavad
aastaaegadel maapinnal või mulla pinnakihis (näiteks maasikas). 4. Krüptofüüdid (geo-, helo- ja hüdrofüüdid) – taimed, mille paljunemisorganid on mullas või veekogu põhjas. Taime maapealsed osad talveks hävivad (näteks sibul, mugul või risoomtaimed; geofüüt (pungad säilituselundites, mullas) – kuldtäht, helofüüt (sootaim) – kaisel, hüdrofüüt (pungad mudas või vees) – vesiroos, vesihernes). 5. Terofüüdid – üheaastased taimed, mille elutsükkel lõpeb ühe aastaga. Ebasoodsa aastaaja elavad üle seemnetena (näiteks paljud rohttaimed). 126. Eesti peamised elupaigad ja kasvukohad: mets, niit, soo ja raba, rannikualad, veekogud, poollooduslikud kooslused, kultuurkooslused Mets Mets katab üle poole (50,6%) Eesti maismaast. Metsade pindala ja tagavara on viimase poolsajandi jooksul oluliselt suurenenud ja selle näol on tegu ühe suurima Eesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
