valem: Ülijuhtivus on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks Esimene Kirchhoffi seadus: Hargnemispunkti ehk sõlme suunduvate elektriahela harude voolutugevuste algebraline summa võrdub hargnemispunktist väljuvate harude voolutugevuste algebralise summaga. Teine Kirchhoffi seadus: Kinnise elektriahela elektromotoorjõudude algebraline summa võrdub selle ahela kõigi harude pingelangude algebralise summaga. Seadused võimaldavad arvutada elektrivoolu voolutugevuste jaotust ahela harudes, kui on teada vooluahela elementide elektrilised parameetrid. Magnetväljas asuvale vooluga juhile mõjuv jõud: suund on risti nii voolu kui ka magnetvälja jõujoontega. Jõu suund määratakse vasaku käe reegliga: kui asetada vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned suunduvad peopessa ja sõrmed näitavad voolu suunda, näitab väljasirutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda
Elektrotehnika ja elektroonika Eksamiküsimused rühmale KV11, kevadsemester 2020 A. Alalisvool 1. Coulomb’i seadus ning elektriväli, tõmbe- ja tõukejõud Coulomb `i seadus: Kahe punktlaengu vaheline jõud on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline keskkonna absoluutse dielektrilise läbitavusega ning laengutevahelise kauguse ruuduga. Q1 *Q2 F = 4π *εa *r2 kus Q1, Q2 on laengute absoluutväärtused kulonites (C); r laengutevaheline kaugus (m); F laengutevaheline jõud (N); εa keskkonna absoluutne dielektriline läbitavus; εa = εo εr, kus εr on keskkonna suhteline dielektriline läbitavus – suhtarv, mis näitab, mitu korda on laengute vahel mõjuv jõud selles keskkonnas väiksem kui vaakumis. Vaakumi jaoks εr = 1; εo nimetatakse dielektriliseks konstandiks ja ta väärtus on 8,85 · 10-12 F/m (faradit meetri kohta). Elektriväli- füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osake
14.Elektromotoorjõud. Elektromotoorjõud on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Elektromotoorjõud on võrdne potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel välise ahela puudumisel. Elektromotoorjõu mõjul liiguvad laengukandjad madalama potentsiaaliga negatiivse klemmi ümbrusest kõrgema potentsiaaliga positiivse klemmi ümbrusesse. 15.Ohmi seadused vooluahela kohta. Takistus ja eritakistus, Ohmi seadused Sama potentsiaalide vahe rakendamisel erinevatele juhtidele võime saada väga erineva suurusega elektrivoolusi. See sõltub elektrijuhi omadusest mida nimetatakse takistuseks. Takistust kahe vooluahela punkti vahel, millel on potentsiaalide vahe U, määratakse voolutugevuse I kaudu. Takistuse ühik SI süsteemis on oom (Ω). Oom võrdub elektriahela niisuguse osa takistusega, mille otste vaheline pinge üks volt tekitab selles ahelaosas voolu tugevusega üks amper.
Kondensaatorite rööpühendus. Kõikidel rööbiti ühendatud kondensaatoritel on sama potentsiaalide vahe mis kogu kondensaatorite ühenduse otstele rakendatud potentsiaalide vahe. Kondensaatorites salvestatud kogulaeng on võrdne üksikute kondensaatorite laengute summaga. Rööbiti ühendatud kondensaatorid saab asendada ühe kondensaatoriga, millel on sama kogulaeng q ja sama potentsiaalide vahe. Ekvivalentne mahtuvus avaldub valemist: 4. Alalisvool; elektromotoorjõud; Ohmi seadused. Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liikumist. Metallides on laengukandjateks vabad elektronid (juhtivuselektronid). Elektrolüütides on laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid. Vabas olekus on elektronid metalljuhtmes või ioonid elektrolüüdis on korratus liikumises. Selleks, et tekiks elektrivool, peab olema jõud, mis paneb elektrilaengud kindlas suunas liikuma. Kestva elektrivoolu tekkimiseks on vajalik
või sulatatud, toimuvad alalisvoolu läbijuhtimisel elektroodidel reaktsioonid ning koostisosad eralduvad. Tööstuses on elektrolüüs oluline samm eraldamaks lihtaineid looduslikest materjalidest · Elektrolüüsi M. Faraday seadus (+ valem) 1 Elektroodil eralduva aine mass on võrdeline ekektrolüüti läbinud laenguga Valem m=kq=kIt 2 Aine elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline selle aine keemilise ekvivalendiga 1 Ar Valem k = F × z Mõlemad seadused saab ka kokku võtta ühte valemisse q Ar m= × , kus F z m = elektrodidel eralduva ainehulga mass q = elektrolüüti läbiv elektrihulk F = 96,5*106 nn Faraday arv Ar = aine aatommass z = aines olevate ioonide valentsarv · Kasutusalad 1) Hapniku tootmine allveelaevades ja kosmoseaparaatides 2) Vee elektrolüüsi abil vesiniku tootmine kütuseks 3) Elektrolüütiline poleerimine 4) Vanad esemete, nt müntide, puhastamine
Alalisvool Elektrivool, mille suund ei muutu ja mille voolutugevus oluliselt ei muutu. Voolutugevus Näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. I=q/t [A=C/s] Elektrivoolu tekkimise tingimused Elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu. Elektromotoorjõud On arvuliselt võrdne laengu ümber paigutamisel kogu vooluringis tehtava töö ja selle laengu suhtega. = Av/q [1V] Av väliste jõudude töö, q laengu suurus. Ohmi seadused vooluringi osa ja suletud vooluringi kohta Ohmi seadus vooluringi osa kohta: I=U/R. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: I=/ (R+r). voolutugevus vooluringis on võrdne elektomotoorjõu ja suletud vooluringi kogutakistuse suhtega. Vooluringi kogutakistus koosneb vooluringi välisosa R ja vooluallika siseosa r takistusest. Voolu töö ja võimsus Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud
ELEKTROSTAATIKA 1. Elektrilaeng. Laengute vastasmõju. Coulomb’i seadus. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektrilaeng on kvanditud suurus, s.t talle saab lisada või ära võtta vaid kindla väärtuse. q= n* e kus n on elementaarlaengute hulk ja e on elementaarlaeng (1,6*10-19 C). Elektronilaeng ja prootonilaeng on väikseimad vabalt eksisteerivad laengud. (prootonis on u ja d (mingid kahtlased osakesed - prootonid ja neutronid koosnevad KVARKIDEST - elementaarosakesed) vahekorras u kvark (ülemine) ⅔*e ja d kvark (alumine) -⅓*e). Elektrilaeng ehk elektrihulk kui füüsikaline suur
I voolutugevus R juhi takistus Takistuse ühik on oom: 1 = 1V / 1A Juhi takistus oleneb juhi materjali eritakistusest , juhi pikkusest l ja ristlõike pindalast S Temperatuuri tõustes juhi takistus kasvab: R0 juhi takistus temperatuuril 0ºC OHMI SEADUS KOGU VOOLURINGI KOHTA EMJ vooluallika elektromotoorne jõud Rs vooluallika sisetakistus Rv ahela välistakistus Alalisvoolu töö: A = IUt (Joule'iLenzi seadus) Alalisvoolu võimsus: N = IU 3. Kirchhoffi seadused. Kirchoffi esimene seadus Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. I1 + I2 = I3 + I4 , ehk, kui viia kõik voolud võrrandi ühele poole: I1 + I2 I3 I4 = 0 Kirchoffi teine seadus Vooluringis toimivate elektromotoorjõudude summa on võrdne kõigi selle kontuuri takistustel
Kõik kommentaarid