Taju peegeldab meid ümbritsevaid objekte ja nähtust terviklikult.
Koosneb aistingutest, kuid ei ole nende lihtne summa. Tajus
peegelduvad nii ärritajad, kui ka ärritajatevahelised suhted.
Taju tekib tänu:* ärritajate lähedusele *sarnasusele
*suletusele * heale jätkule.
Taju omadused:
*püsivus e konstantsus
* valivus e selektiivsus-see sõltub elukutsest, tervisest, vanusest , soost, huvidest, vajadustest , eseme valgustatusest ja
kaugusest.
*Tajuda aitavad mõtlemine ja kogemused
*Tajule avaldavad mõju tundmused e emotsioonid
Taju liigid:
* Isikutaju - teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist
* Ruumitaju -võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda
ruumis.
* Liikumistaju -annab infot objektide liikumise kohta.
* Ajataju - annab teavet aja kulgemise kohta ja eristada
sündmuste kestvust, kiirust, järgnevust.
Illusioon – eksitaju, kasutatakse kunstivaldkondades, mustkunstis.
NS jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks NS-ks.
Somaatilisel ehk kehanärvisüsteemil eristatakse kahte osa:
kesknärvisüsteem( peaaju , seljaaju ) ja piirdenärvisüs(närvid).
Autonoomne ns(siseelnudite, sisenõrenäärmete, südame,
veresoonte talituse regul)tahtele allumatu. Jaguneb sümpaatiliseks
ja parasümpaatiliseks. Närviprotsessid on erutus ja
9. Psühholoogia uurimismeetodid: - kirjeldavad uurimused - korrelatiivsed uurimused - eksperiment e katse 10. Positiivse ja negatiivse korrelatsiooni määramine nähtuste omavahelised seosed näitavad, kui tugevasti nad seotud on. Pos korrelatsioon võrdeline, ühe suurenedes suureneb ka teine. Neg korrelatsioon pöördvõrdeline, ühe vähenedes suureneb teine. 11. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. 12. Närvisüsteemi väikseim osa on närvirakk ehk neuron mis tekitavad ja juhivad närviimpulsse. 13. Ärritustele vastatakse tingimatute refleksidega (kaasasündinud) ja tingitud refleksidega. 14. Närviimpulsi liikumine ärritajast teostuselundini: ärrituse ehk stiimuli tekitatud närviimpulsi võtavad vastu retseptorid ning impulss kandub mööda tundenärvikiude edasi kesknärvisüsteemini, kust reaktsioon liigub mööda motoorseid närvikiude teostuselundini. 15
Iga teadus on otsing. Teadused erinevad üksteisest uuritava objekti poolest. Psühholooge huvitab kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, suhtlevad teistega, mõistavad iseennast. Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus Vilumused
tähelepanuvõime,kuid reaktsioonid aeglustuvad.Kofeiin-liialdamine põhjustab ärritust,unehäireid,rahutst ja tekib depressioon ja peavalu.Kokaiin-tekitab eufooriat,teritab mälu,tähelepanuvõime paraneb.Amfetamiin-inimene,kes seda kasutab,manustab 3-4h tagant,nii möödub nädal ning siis kukub ära ja magab mitu päeva järjest,ärgates on veel suurem vajadus aine järgi ja nälg;esinevad luulud Hallutsinogeenid- muudavad taju ja kutsuvad esile eksaid nägemishallutsinatsioone.Marihuaana-objektid eriti hästi tajutavad,toit maitseb paremini,seksuaalne nauding on parem. LSD ja meksaliin- tekivad nägemused,mis kestavad 6- 14h,enamasti geomeetrilised kujundid, Motivatsioon Humanistlik lähenemine A.Maslow- vajadusi saab kujutada püramiidina,mille alumisel astmel on mitmesugused füsioloogilised ja kõrgematel eneseteostusvajadused.Kui mingi vajadus on rahuldatud,ei suuda see tema käitumist enam motiveerida
..............................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID: TUNNETUSLIKU ARENGU ÜLDISED TEOORIAD....16 ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG.....................................................19 SOSTIAALNE ARENG IGAPÄEVAELUS................................................................20 ARENGUPROTSESSID: SEOTUSE JA SUHETE ARENG......................................22 ÕPPIMINE.................
Refraktaarsus: reageeringu alustamine vahetult pärast eelnenud reageeringut. Aistingu intensiivsuse ja kvaliteedi muutumine ajas (adaptsiivsus): · Adaptsioon (valgusadaptsioon, ruumisageduse a., ...) · Sensibilisatsioon: tundlikkuse tõus · Järelefektid; järelkujundid (negatiivne, kromaatiline) · Assimilatsioon (ühtlustumine) · Sünesteesia · Värvusaistingud (heledus, spekter, komplementaarsus, toon, küllastus, soojad/külmad v.) Tajuteema: Taju ja tähelepanu Taju: esemete ja nöhtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess: terviklikkus, mõtestatus, apertseptiivsus (see, mis ei tulene tajumisest), selektiivsus, kontekstist sõltuvus, konstantsus, kategoorilisus, üldistatus, ökoloogiline põhjendatus. · Liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne) · Liigitamine tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju)
Kõik kommentaarid