1.
Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia ?
Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate?
Filosoofiline
antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest, uurimus inimesest
ja tema loomusest, mis uurib inimese nn toimemehhanisme, tema
omadusi, mis eristavad teda teistest olenditest/ isenditest. Inimese
olemuse selgitamisel kasutab filosoofia erinevaid strateegiaid, nagu
nt etoloogiline strateegia, voluntaristlik, eksistentsialistlik,
klassikaline, on ka kristlik inimesekontseptsioon, romantismile omane
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
50 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Argo Roosiaas
Õppematerjali autor
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline atropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest ja tema loomusest. Mõtteviisid, mis võimaldavad meil inimest avada, niiviisi et rakendades neid arusaamasid ükskõik millisele inimesele need aitaksid meil selle inimese kohta midagi teada saada. Millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline sisemine loomus, millest koosneb jne. Etoloogiline, voluntaristlik, eskistentsialistlik, klassikaline, kristlik, romantismile omane, konstruktivistlik ja strukturalistlik, materialistlik, psühholoogiline, fenomenoloogiline, psühhoanalüütiline, analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia mille poolest erineb inimene muust elavast loodusest? Inimene on mõtlev loom. Inimesel on kõrgeltarenenud aju, mis
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on filosoofiline uurimus/õpetus inimesest ja tema loomusest. Uurib, millised on inimesele omased toimemehhanismid, millest ta koosneb jne. Filosoofilise antropoloogia paradigmad: etoloogiline, eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik ja struktualistlik, voluntaristlik, materialistlik, psüholoogiline, psühhoanalüütiline, fenomeloogiline ning analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia Lähtutakse küsimusest, milline on inimese eripära muu bioloogiliselt elava loodusega võrreldes. Antiik ja keskajal iseloomustati inimest kui mõtlevat looma. Tänapäeval on selles osas kahtlusi, kas inimesed ja loomad on ikka nii erinevad, lähtudes keelest ja
· etoloogiline antropoloogia · klassikaline filosoofiline antropoloogia · kristlik antropoloogia · romantismile omane antropoloogia · konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia · psühholoogiline antropoloogia · psühhoanalüütiline antropoloogia · analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia Küsimused Seneca Kirjade kohta: · Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? o Filosoofia vabastab inimese. See on justkui tee õnne ja vabaduseni. Filosoofia on tarkus ning see toob õnneliku elu, see on maailma ja elamise alus. Sellele toetub kõik muu. Filosoofia pakub kaitset ja õpetab eluga hakkama saama o Seneca väidab, et orjates filosoofia saamegi vabaduse. Õnnelikku elu võimaldab täiuslik tarkus. Filosoofia ei ole levinud
Lacan töötas välja strateegia, milles peab oluliseks „puudumise olukorda“, mida üritatakse ületada kolmes etapis: imaginaarses, sümboolses ja reaalses. Analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia – Inimest mõistetakse kui keha ja vaimu kooslust. Lähtutakse sellele, et „mina“ käib vaimu kohta. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale 8. ja 16. kirjas? Filosoofia annab meile vabaduse, kui me orjame filosoofiat. Filosoofia roll on elu korraldada. Filosoofia jagab inimesele reegleid, mida teha ja mida mitte teha. Mida arvate askeesi ideaalist õnnelikku elu saavutamiseks? Tõeline õnn saavutatakse võimalikult vähesega, kui põlatakse ära kõik üleliigne ja mittevajalik. Vajalik on materialismist loobuda, sest see teeb inimesed orjaks, soovima aina rohkem ja rohkem. Tegelikkuses on vajalik ainult ennast toita, joota ja katta – ainult nii palju kui on tõesti vajalik.
Lacan · ,,puudumise olukord" · ... mida üritatakse ületada kolmes registris: o imaginaarne o sümboolne o reaalne III loeng NB!! EKSAMIS ON POOLED KÜSIMUSED TEKSTIDE KOHTA JA ÜLEJÄÄNUD LOENGU TEKSTIDEST... Maailm on see tervik, mis moodustab inimestele vastuse küsimusele kus. Maailm on see koht, kus kõik on ja mis struktureerib seda kõike. Meeleolu kaudu tajume seda suurt tervikut. Eetika ehk praktiline filosoofia 1. klassikaline paradigma Sokrates 18 saj. · Milline on hea elu? Mis on õnn? · Milles hea elu seisneb? Mis selle heaks teeb? Milles õnn peitub? · Mida teha, et olla õnnelik? Kuidas elada hästi? 2. uusaegne(modernistlik) 18.saj tänapäev · Mis on õiglus? · Milline on õiglane tegu? · Kuidas käituda enese/teiste suhtes? Milline on hea elu? Mis on õnn
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks?
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid