TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Mikrolainetehnika õppetool
Laboratoorne töö aines
SIGNAALIDE TRANSMISSIOON
CATV seadmete amplituudsageduskarakteristikute mõõtmine
Nimi:……………………..
Allkiri :…………………….
Juhendaja : Tatjana Kalinina
Tallinn 2010
Töö
eesmärk
Tutvuda
CATV hargmike ja koaksiaalkaablite omadustega.
Töö
käik
Määrasin
igas mõõtepunktis hargmiku ülekande sisendist väljundisse:
Splitter:
IN-OUT
Tap:
IN-OUT, IN-TAP
Määrasin
igas mõõtepunktis hargmiku väljundite vahelise ülekande:
Splitter:
OUT-OUT
Tap:
OUT-TAP
Määrasin
igas mõõtepunktis koaksiaalkaablite sumbuvuse .
Saadud
tulemuste põhjal joonestasin graafikud :
Filtrid
Tõkkefilter
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
smyd
Õppematerjali autor
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mikrolainetehnika õppetool Laboratoorne töö aines SIGNAALIDE TRANSMISSIOON Levi uurimine ruumis Nimi:.......................... Allkiri:......................... Juhendaja: Tatjana Kalinina Tallinn 2010 Töö eesmärk: Tutvuda raadiosignaali levimisega hoonetes. Hoonetes on üheks probleemiks raadiosignaalide mitmekiireline levi, mis on tingitud signaalide peegeldumisest hoonete seintelt või muudelt objektidelt
Lühendid I Sissejuhatus 1,1 Ajalooline areng 1.2 Optilise andmeside põhimõte 1.2.1Optilise andmeside omadused 1.3 Kaablikonstruktsioonide areng 2. Optilised kiud 2.1 Kiu toimis printsiip ehk tööpõhimõte 2.2 Kiudude põhitüübid 2.3 Materjalid ja mehhaanilised omadused 2.4 Optilised omadused 2.4.1 Sumbuvus 2.4.2 Ühe laine kiu dispersioonid 2.4.3 Ebalineaarsed nähtused 2.4.4 laine kiu pii-lainepikkus 2.4.5 Mitme laine kiu ribalaius 2.4.6 Numbriline auk 3. Valguskaablid 3.1 Kaablistruktuurid 3.1.1 Kiud ja nende kaitstavus 3.1.2 Kaabli tuumastruktuurid 3.1.3 Täiteained 3.1.4 Tõmbe- ja tugevduselemendid 3.1.5 Kest 3.2 Kaablite omadused 3.2.1 Mehhaanilised omadused ja temeratuuri piirkonnad 3.2.2 Sise-ja väliskaablite põhierinevused 3.2.3 Sisekaablite omadused 3.2.4 Sisekaablid ja tulekahju ohutus. 3.2.5 Väliskaablite omadused 3.3 Tüübitähistused ja identifitseerimise süsteemid 4. Valguskaablite montaaz 4.1 Valguskaablite käsitlemine 4.2 Sisekaablite paigaldus 4.3 Välisk
1. Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. Shannon-Weaveri mudel: Allikaks võib olla kas analoogallikas (sarnane väljastavale signaalile – raadio) või digitaalallikas (numbriline). AD-muundur on ainult analoogallika puhul. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks. Kanali dekooder võtab vigadega ko
ainult üks väljund. Peamised informatsiooni teisendused toimuvad neuroni kehas, mida nimetatakse soma-ks. Kõik seal toimuvad protsessid on keemilised. Need protsessid genereerivad väljund signaali, mille tugevus sõltub sisend signaalide tugevusest teatud bioloogiliste seaduste järgi. Bioloogilises neuronis eelpool mainitud seadus sõltub neuroni Joonis 1.1 Bioloogiline neuron aktiivsusest ja võib muutuda ajas. Üksikud neuronid ühendatakse võrku sinaptiliste ühenduste abil (joonis 1.2). Signaal neuroni väljundist antakse teiste neuronite sisenditele. Iga neuroni sisend võib olla ühendatud ühe
ainult üks väljund. Peamised informatsiooni teisendused toimuvad neuroni kehas, mida nimetatakse soma-ks. Kõik seal toimuvad protsessid on keemilised. Need protsessid genereerivad väljund signaali, mille tugevus sõltub sisend signaalide tugevusest teatud bioloogiliste seaduste järgi. Bioloogilises neuronis eelpool mainitud seadus sõltub neuroni Joonis 1.1 Bioloogiline neuron aktiivsusest ja võib muutuda ajas. Üksikud neuronid ühendatakse võrku sinaptiliste ühenduste abil (joonis 1.2). Signaal neuroni väljundist antakse teiste neuronite sisenditele. Iga neuroni sisend võib olla ühendatud ühe
voo jagatis antud tingimustel. Γ = valgusvoog / langev voog Kui allikas ja koormus ei ole sobitatud, siis nende ühenduspunktis tekib „kaja“ ehk osa allikast koormusesse liikuvast nn langevast signaalist a peegeldub ühenduskohast tagasi • Üldjuhul tekib peegeldusel ka faasinihe φ ja seetõttu on peegeldustegur Γ tavaliselt kompleksne suurus. Peegeldusteguri moodul |Γ| näitab peegeldunud- ja langenud signaalide amplituudide suhet miks vaja? Saab näidata et võimuse ülekanne allikast koormusesse on maksimaalne juhul, kui allika väljundimpedants Za ja koormuse sisendimpedants Zk on teineteise kaaskompleksarvud Za = Zk* Kui tingimused maksimaalseks võimsuse ülekandeks on täidetud, siis öeldakse, et allikas ja koormus on omavahel (täielikult) sobitatud Praktikas on raadioseadmete impedants standardiseeritud,
kasuliku signaalipinge ja mürapinge suhe väljundis võrdub ühega. Signaali ja müra minimaalne suurus sõltub vastuvõetava signaali liigist ja modulatsioonitüübist. Müra suhtes on kõige vähem kaitstud AM signaalid ja nende signaalide rahuldavaks vastuvõtuks peab elektromotoorsete jõudude suhe olema ES vähemalt 5...15( kordasuure m,14...24 dB ) . EM Sagedus- ja impulssmoduleeritud signaalid on häire- ja müravastase kaitse seisukohalt AM signaalide ees tunduvalt paremad ning häid tulemusi saadakse ES suhtega: 1...2( kordasuure m,0...6dB ) EM Vastuvõtja tundlikkuse ja selektiivsuse mõõtmiseks kasutatakse järgmist plokkskeemi: A s e a n te n n C1 C2 R S ig n a a l i Rk
Kui te leiate vea siis osutage sellele kommentaariga (“Insert” ->”Comment” või märgi osa sellel parem klõps ning “Comment”). Küsimuste järel on vastamise koht. Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). 9.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid