Süsivesikute ainevahetus ja
labordiagnostika
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Kli niline keemia eriosa
Aivar Orav
2005/2006 uuendatud 2011
Glükoosi tähtsus organismis
Glükoos on inimorganismi keskne
süsivesik
Monooside metabolism lülitub glükoosi
metabolismi
Glükoos on keemiliselt stabiilne, lahustub
hästi vees
Metabolism on ensümaatiliselt kontrollitav ja
suunatav
Glükoosi tähtsus organismis
Läbib piisava kiirusega HEB-i, tagades
ajukoe energiavajaduse
Ainukene arvestatav kütus ajukoe,
erütrotsüütide, spermatosoidide,
neerupealiste , silma võrkkesta jaoks
Glükoosi metabolismi põhirajad
Vereglükoosi metaboolne
Vereglükoosi metaboolne
tootmine
kulutamine
Glükogenolüüs
Glükolüüs
B-Glükoos
Glükogenees
3,3…5,5
Pentoosfosfaadi tsükkel
mmol/L
Süsivesikute metabolism Põhiküsimused Süsivesikute metabolismi meditsiiniline tähtsus · 50-60% inimkeha toiduenergia vajadusest · Veresuhkru taseme tagamine · Monosahhariidsete eelühendite teke (riboos-5-P ja aminosahhariidide süntees) Glükoosi tähtsus · Vesilahustuv · Stabiilne struktuur ( keemiliselt inertne, ensüümse muundumise kontroll) · Organismi energia põhiallikas (ajukoe, erütrotsüütide, neerupealiste, reetina, testiste ainus kütus) Glükoosi difundeerumine 1) Na-sõltuv ko-transport 2) Kergendatud difusioon valktransporterite (GLUT) kaudu. Glükoosi aktiveerimine Keemiliselt inertse Glc fosforüülimine Glc-6-P-iks Glükoosi põhimetaboolsed rajad Anaeroobse glükolüüsi põhiskeem ( Glc+2 ADP+2 Pi -> 2 laktaat+ 2 ATP+ 2H++ 2 H2O) Anaeroobse glükolüüsi protsess I osa (võtmeensüüm allosteeriline fosfofruktoosi kinaas-1) Glc-i aktiveerimine Glc-6-P-iks (Mg2+- heksoosi kinaa
Metaboolsete protsesside toimumise põhiline koht on rakk ja selle struktuurid. Metaboolsed rajad: 1.Krebsi tsükkel-põhirajad 2. Spetsiifilised rajad 3.Glükolüüsi rada Katabolism • Ehk dissimilatsioon • Organismis toimuvad muundumisprotsessid (makrotoitainete ja –biomolekulide lõhustumine monomeerideks – ehitusüksusteks), mille käigus salvestatakse (nt. ATP) või vabaneb soojusena metaboolset energiat ning saadakse anabolismi lähtesubstraadid • Jääkainete eemaldamine organismist Katabolismi etapid • Makrotoitainete lõhustumine monomeerideks • Monomeeride muutmine metaboolse raja võtmeühenditeks (metaboliidid) • Metaboliitide oksüdatsioon Anabolism ja katabolism • Toitumisjärgselt on aktiivsed rajad: • glükolüüs, • glükogeeni süntees • lipogenees • valkude süntees, kudede uuendamine Ehk üleliigse metaboolse kütuse säilitamine varuainetena • Mittetoitumise (mis algab juba mõne tunni möödumised peale toitumist) faasis o
SÜSIVESIKUD Et enamiku antud aineklassi esindajaid saab vaadelda süsiniku hüdraatidena üldvalemiga Cn(H2O)m, võeti kasutusele üldmõiste "süsivesik". Esimesena tegi seda Tartu Ülikooli professor C.Schmid 1844.aastal ja see ongi nüüdisajal rahvusvaheliselt üldtunnustatud nimetus. Süsivesik ei võrdu mõistega "suhkur". Viimane on kokkuleppeline käibetermin, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi, aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Seega on suhkur koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest- sünonüümtermin on sahhariidid (täpsemalt kõiki magusamaitselisi, veeslahustuvaid lihtsaid süsivesikuid, eeskätt mono- ja disahhariide) Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%
Aminohapete biosüntees 1. Defineerige mis on lämmastiku fikseerimine ja millised organismid on võimelised seda protsessi läbi viima. Kirjeldage milline on lämmastiku tsükli üldskeem looduses ja millisel kujul on meie organism võimeline lämmastikku kasutama biosünteetilistes protsessides. Molekulaarne lämmastik N2 muundatakse redutseeritud või oksüdeeritud vormiks. Atmosfääris leiduv N 2 on keemiliselt väga inertne ning metabolismis kasutamiseks tuleb see redutseerida NH 3 kujule. Toimub UV kiirguse ja välgu kaasabil maa atmosfääris. Eluslooduses on lämmastikku fikseerima võimelised vähesed mikroorganismid, kes redutseerivad elementaarse lämmastiku ammooniumiks. Mõned sellistest bakteritest on vabalt elavad, paljud on aga taimede, eelkõige liblikõieliste taimede, sümbiondid. Valdav enamus organisme on võimeline omastama lämmastikku NH 4+ vormis. Summaarne reaktsioon N2 + 10H+ + 8e- + 16ATP Z 2NH4+ + 16ADP + 16 Pi + H2
2. Eelühenditest sünteesitakse biomolekulide ehitusüksused (aminohapped, rasvhapped, nukleotiidid jne) 3. Ehitusüksustest sünteesitakse valgud, nukleiinhapped jne. 32. Seedimine, põllumajandusloomade seede iseärasusi 33. Energeetiliste protsesside spetsiifika loomoeganismis, makroergilised ühendid 34. Sahhariidide ainevahetuse üldiseloomustus. Sahhariidide seedimine ja imendumine. Sahhariidide tähtsus toitumisel. · Süsivesikute metabolism peab rahuldama üle poole (50-60%) organismi energiavajadusest. · Süsivesikute metabolism tagab veresuhkru (glükoosi) taseme hoidmise normi piirides. · Mõnede kudede, organite jaoks on tavaolukorras glükoos ainsaks sisuliseks energiasubstraadiks. · Häired süsivesikute metabolismis avalduvad mitmesuguste haiguste kujul. Nii on glükoosi metabolismi defektid põhialuseks kahele üldisele metaboolsele haigusele: suhkurtõbi ja rasvumine
lõhustumisel saadakse atsetüül-CoA, mis protsessitakse edasi tsitraaditsüklis. Osa rasvhapetest säilitatakse rakumembraanides ka kolesterooli või fosfolipiidide kujul. 5. Triglütseriidid on organismi põhiline energiavaru. Selgitage. Lipiidide metabolism rahuldab umbes 30% organismi päevasest energiavarust. Rasvhapete täielik oksüdatsioon annab 9 kcal/g energiat, samal ajal kui süsivesikud ja rasvad annavad 4 kcal/g. Rasvhapped on võrreldes süsivesikute ja valkudega enam redutseeritud. Rasvhapped on mittepolaarsed molekulid ja esinevad seetõttu anhüdreeritud vormis (võrluseks: 1g glükogeeni seob 2g vett). 70 kg kaaluval inimesel on energiavarust 100000 kcal triglütseriidides, 25000 kcal valkudes (lihastes peam), 600kcal glükogeenis ja 40kcal glükoosis. Triglütseriidide kaal samas on ainult 11kg. Kui sama energia oleks salvestatud glükogeenis, siis peaks inimese kaal olema 55kg suurem
ainevahetuses. Na+- Naatriumi ja kaaliumi koostöö on hädavajalik,sest nende erinev jaotumine raku sise- ja väliskeskkonna vahel tagab: rakkude normaalse membraanipotentsiaali;osmootse rõhu säilumise; organismi normaalse veevahetuse;membraantranspordi ja imendumise;mitmete ensüümide aktivatsiooni. K+- (K+Na)Nende ühistöö on tarvilik happe-aluse tasakaalu hoidmiseks (mõlemad on elektrolüüdid), süsivesikute imendumiseks, närvi- ja lihaskoe talitluseks, vererõhu normipiires hoidmiseks ja normaalseks veetasakaaluks organismis. Mg2+- oluline roll energia tootmisel (oluline komponent ATP ja valkude molekulides), hapnikutarbimise, kesknärvisüsteemi funktsioneerimisega, elektrolüütide tasakaalu, glükoosi ainevahetuse ja lihaste aktiivsusega, sh ka südamelihasega. oluline element rakumembraani ehitamisel
3. Varuaine taimedes tärklis (seemnetes, viljades, mugulates, tüves); seentes ja loomades glükogeen. 4. Transport taimeses toimub sahharoosi baasil, sest see on keemiliselt vähe aktiivne; seentes glükoos ja tema teisendid; loomades glükoos. 5. Ligimeelitav putuktolmlejate taimede nektar. (fruktoos, glükoos, sahharoos) 6. Biosünteetiline pentoosid on nukleiinhappe ehituskompleksiks; Süsivesikute ainevahetuse vaheproduktidest algavad osade aminohapete ja lipiidide sünteesirajad; Kergesti omastatavatel süsivesikute ülekülluse korral suunatakse ülejääk lipiidide sünteesile.; Süsivesinik on fotosünteesis esmane süsihappegaasi siduja. 3. Kas teate, miks glütseraldehüüd (C3) ja erütroos (C 4) ei esine tsüklilises vormis (hemiatsetaalina), samal ajal kui riboos (C5) ja glükoos ning teised heksoosid (C6) esinevad?
Kõik kommentaarid