võgivalla matkimisega. Konfliktide ja vägivalani viiv agresiivsus vallandub tihti inimese sisekontrolli nõrgenemise tagajärjel. Tekib küsimus, mis võiks selle põhjus olla. Bandura esitab siin järgimised viis sagedast asjaolu : oma tegevuse resultaatide pisendamine, tagajärgede eiramine, käitumise ebaadekvaatne tõlgendamine, vastusest lahtiütlemine või selle hajutamine, ohvri süüdistamine või dehumaniseerimine. Julian Bernard Rotteri sotsiaalkognitiivse õppimise teooria. Käitumispotentsiaal. Käitumispotentsiaal on Rotteri järgi käitumise tõenäosus ,mis kujuneb välja mingis olukorras sõltuvalt ühest või mitmest kinnistajast. Ootused Rotteri järgi on ootuse sisuks uskumus sellesse,et subjekti kindlale käitumisviisile(nt solvajale välkkiirelt vastamisele) järgneb kindlat laadi kinnistus.Vahel kogutakse ootuses kindel olemiseks(eeldatava ootuse kujundamiseks ) täiendavat infot
3.Inimene ei oska suusatada aga ettekäändeks toob et rada oli halb ja ilm oli kehv. 4.Oma isa vihkav inimene võib teistele rääkida kui väga ta oma isa armastab. 5.Tramm sõitis peatusest varem ära. Inimene on nii kuri et süüdistab trammijuhti et ta pritsis ta täis ja nii edasi. 6.Inimene kes joob palju alkoholi ütleb psühholoogile et ta tegelikult ei joo alkoholi. 7.Sain koolis halva hinde ja valan oma viha ja kurba meelt sõbra peale välja. Julian Rotteri kontrollkeskne teooria Teooria käsitleb inimeste enesehinnangulisi arvamusi oma saavutuste ja ebaedu kohta. Rotteri järgi kujuneb inimesel välja üldistatud ootus, millest need arvamused lähtuvad ja millele vastavalt inimene ka käitub. On kaks sellist ootust. Kõik mida inimene teeb sõltub temastendast. Kõik mida inimene teeb sõltub olukorrast kuhu ta on sattunud. Rotteri arvates on kord väljakujunenud üldistatud ootus suhteliselt püsiv, mistõttu võib seda
Kognitiivne lähenemine 1950/60. aastatel tõusis kesksele kohale kognitiivne ehk tunnetuspsühholoogia, mis uurib eeskätt info vaimset töötlemist. Kognitiivset psühholoogiat huvitab, kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas ning eelkõige küsimus, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Nende probleemide käsitlemisel eristatakse intrinsiivset ja ekstrinsiivset motivatsiooni: 1) Intrinsiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel, mingite eelistuste tõttu, soovist end ületada või mingit ülesannet lõpetada või lihtsalt nautida tegevust ennast. Intrinsiivse motivatsiooni alla kuulub ka autonoomiataotlus inimene vajab teatavat käitumisvabadust, mitte pidevat kontrolli. Intrinsiivse motivatsiooni suurendamisele aitab kaasa informeeriv tasu või kiitus. Need tasud aga, millega taotletakse inimese käitumise kontr...
usaldusväärsed. Neurootilised inimesed on tundlikud, rahutud ning kartlikud, nende tundmused vahelduvad kiiresti. Inimese põhijooned tulenevad küll pärilikkusest, kuid samas on ka keskkonna mõju all. SUUR VIISIK Ekstavertsus Sotsiaalsus Meelekindlus Emotsionaalse stabiilsus Intellekt kogemusele avatus KOGNITIIV-KÄITUMUSLIKUD TEOORIAD Pööravad tähelepanu sotsiaalselt õppimisele. Selles ei nähta üksnes keskkonna mõju inimese isiksuse kujunemisele. Julian Rotteri teoooria Inimesekujuneb välja üldistunud ootus, millele vastavalt inimene ka käitub. Need ootused on: · Kõik, mis inimene teeb, sõltub temast endast; · Kõik, mida inimene teeb, sõltub olukorrast, kuhu ta on sattunud. 6 S.S 2010-05-22
Nad on muretud, kindlad ja usaldusväärsed. Neurootilised inimesed on tundlikud, rahutud,kartlikud ning nende tunded vahelduvad kiiresti. Suur viisik Viimasel ajal on tunnusjooni käsitlevad teadlased jõudnud seisukohale, et kõige paremini saab isiksust iseloomustada 5 tunnuse alusel. Need on ekstravertsus, sotsiaalsus ehk seltsivus, meelekindlus ja kohusetunne, emotsionaalne stabiilsus, intellekt ehk kogemusele avatud. 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad Julian Rotteri kontrollkeskme teooria Käsitleb inimeste enesehinnangulisi arvamusi oma saavutuste ja ebaedu kohta. Rotteri järgi kujuneb inimesel välje üldistatud ootus, millest need arvamused lähtuvad ja millele vastavalt inimene ka käitub. On kaks sellist ootust: kõik, mida inimene teeb, sõltub temast endast kõik, mida inimene teeb, sõltub olukorrast, kuhu ta on sattunud Seesmise ehk internaalse kontrollkeskmega inimesed peavad oma edu ja ebaedu eeskätt enesest
Sama on korduvalt näidatud kroonilise stressi puhul (Kieckolt- Glaser & Glaser, 1992). Oletatakse, et immuunsüsteemi ja stressi vahelist seost vanendavad kontrolli kaotuse tunded (Hassenfeld, 1993). Kontrolli vajaduse bioloogiline komponent Kas inimeste tajutud isiklikul kontrollil on geneetiline alus? Sellele vastamiseks tuleb isiklikku kontrolli mõõta. Tuntuim mõõtmisvahend selleks on Rotteri kontrollkeskme skaala, mille tulemus näitab, mil määral on inimene seesmise kontrollkeskmega, st usub, et tema käitumine tuleneb temast enesest, või välise kontrollkeskmega, st usub, et tema käitumise põhjused on tema kontrolli alt väljas. Seligmani depressioonikäsitluse kohaselt näevad seesmise kontrollkeskmega inimesed nii head kui halba tulemust enda poolt tekitatuna, kuna välise kontrollkeskmega inimesed näevad mõlemat oma kontrolli alt väljas olevate nähtustena
ta hakkab seltskonda vältima. Seega ei saa ta enam üldse hüvitusi (tähelepanu, komplimente, head tunnet meeldiva inimese seltskonnas olemisest), mis võiksid tema ärevust vähendada. Ning mida enam ta seltskonda väldib, seda vähem praktiseerib ta oma seltskondlikke oskusi, seda kõrgemaks läheb ärevus ja kohmakamaks käitumine ning vähemaks jääb hüvitus. Niisuguse mehhanismiga kujuneb sotsiaalfoobia ning raskemal juhul vältiv isiksusehäire. Julian Rotteri teooria järgi sõltub see, kas inimene antud situatsioonis mingit antud käitumist esitab või mitte, inimese ootustest, milline võiks olla selle käitumise tulemus (outcome expectancy) ning tulemuse väärtustamisest, kuivõrra ta seda tulemust kinnitajaks peab (reinforcement value). Nagu näha, tuleb biheiviorismi järjest enam kognitiivseid tegureid sisse. Tänapäeva käitumisteooriaid ongi õigem kognitiiv-käitumuslikeks nimetada.
24.küsimus Kriminaalse käitumise sotsiaalne õppimine(J.Rotter,R.Akers,R.Hogan,A.Bandura) Sotsiaalse õppimise puhul pööratakse põhitähelepanu kognitiivsetele muutujatele,mis on internaalsed(nt mõtlemine,mälu).Inimene omandab sotsiaalsest keskkonnast palju asju teiste inimeste vaatlemise ja kuulamise ehk sotsiaalse õppimise teel,mistõttu just sellel viisil on määrav tähendus käitumise kujunemisel.Sotsiaalse õppimise teooriate hulka kuulub Julian Rotteri rolliootuste kontseptisoon,milles on püütud näidata,kui oluline on inimese käitumise determineerimisel inimese ootus selle tagajärgede suhtes.Vastavalt J.Rotteri käsitlusele tuleb kellegi käitumise ennustamiseks teada inimese ootusi,eelistusi ning eesmärke,mida see inimene soovib saavutada.Tavaliselt kujuneb varasema elukogemuste põhjal välja terviklik ootuste süsteem,mis on stabiilsed ja reguleerivad käitumist kõigis sarnastes olukordades.Rotteri järgi on üks keskseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
