50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
clean
Õppematerjali autor
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä14kKÕ Maret Jõgar RISKID JA RISKIJUHTIMINE LOGISTIKAS Õppejõud: Pertti Pärna Mõdriku 2016 Nii nagu iga muu toimiva süsteemi puhul, on riskid ka logistilise süsteemi toimimise lahutamatu osa. Usaldusväärne toimimine on logistilise süsteemi võime täita toimingute sooritaja ja kliendi ootusi ning vajadusi õigel ajal ja ootuspäraselt. Logistika funktsioneerimise kindluse hindamiseks väljendatakse protsessi teostamisel saadud tulemuste suhtarve võrreldes neid ootuspäraste tasemetega. Logistilise ahela või selle ühe lüli funktsioneerimise kindlus sõltub sellest, kuidas on maandatud ahelas esinevad riskid. Logistilise ahela funktsioneerimise kindlust võib mõista süsteemi riskitaluvusena. Logistilist süsteemi ei saa muuta täielikult riskivabaks, kuid
ohtlikus olukorras. See võib tähendada suuremat või väiksemat võimalust, et keegi saab ohu tõttu kannatada. SISEKONTROLL on süstemaatiline tegevus, mis on kavandatud tagamaks ettevõtte igakülgse tegevuse planeerimist, organiseerimist, korraldamist ja ülevaatamist vastavalt töökeskkonda reguleerivatele õigusaktidele. RISKIANALÜÜS on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riski suurust hinnatakse tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes. Riskianalüüsil tuleb hinnata nii iga üksiku riski suurust kui ka summaarse riski (erinevate riskide) suurust. TEGEVUSKAVA on põhimõtteliselt töökeskkonnaalaste tegevuste dokumenteerimine, näidates, kuidas on ettevõttes korraldatud töötervishoiu ja tööohutuse valdkond. Väljavõte TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUSEST 2. peatükk Töökeskkond
Riskide hindamine viiakse läbi etappidena. Esmalt kogutakse info töökeskkonna, tööprotsessi ja töötajate kohta. Kogutud info põhjal tuvastatakse töökeskkonnas olevad ohutegurid. Seejärel viiakse läbi ohuteguritega seotud riskide hindamine hinnatakse võimaliku tagajärje raskusastet ning selle tõenäosust ning otsustatakse, kas risk on lubatav või mitte. Teades riskide tõenäosust ja tagajärgede raskusastet kavandatakse järgmisena tegevused riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Viimase etapina dokumenteeritakse kogu riskihindamine saadud dokumenti nimetatakse töökeskkonna riskianalüüsiks. 1. samm mis on ohud ja keda need ohustavad? Otsige töökohal seda, mis võiks tekitada kahju, ning välja selgitada töötajad, kes võivad ohtudega kokku puutuda. 2. samm riskianalüüs ja riskide reastamine tähtsuse järgi Hinnake olemasolevaid riske (nende raskust, esinemise tõenäosus jne) ning reastage need tähtsuse järgi
alal, kes on pädev ettevõtte töökaitseküsimustes, kellel on nõutud ettevalmistus ja kellele on loodud piisavad eeldused selleks tegevuseks. 3. Riski- ohutusõpetuse tähtsus. Riski- ohuõpetus on väga tähtis iga inimese elus. Eelkõige erinevate tööõnnetuste ja riskide vältimiseks peab teadma, kuidas teha tööd ohutult. Samas kui peaks midagi juhtuma, siis milline on esmane tegutsemisviis. 4. Riski- ohutusõpetuse seos teiste teaduslike distsipliinidega. 5. Riski termin. Tänapäevasele lähedases tähenduses võeti riski mõiste kasutusele 16-17 sajandi kaubalaevanduses. Riski mõiste tekkimine ja teadvustumine on oluliselt mõjutanud tänapäeva ärimaailma kahe kandva põhimõtte kujunemist. Need on: · kindlustuse põhimõte; · osaluse põhimõte (osaühing, aktsiaselts jm). Praegusel ajal on riski mõistel mitmeid erinevaid tähendusi. Neist enamus on üldistatavad kaheks põhiliseks määratluseks.
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimet
muutusega. Kontrollingu tegevusvaldkondades võib eraldada 2-te valdkonda: 1) Iseseisva tegevuse/vastutuse valdkond 2) Vastava taseme juhtidega kooskõlastatud tegevuse valdkond. Organisatsiooni põhivaldkondadena eristatakse põhitegevust ja seda toetavaid valdkondi. Kontrolling toetub järgmistele süsteemidele: 1) Finantsinfo süsteem: finanstarvestus ja aruandlus, kuluarvestus, sisemine aruandlus ja selle analüüs. 2) Ettevõtte sisene organisatsiooniline struktuur: ettevõtte sisesed vastutuskeskused. 3) Juhtimissüsteem: tulemusjuhtimine. Audit seda mõistet kasutatakse valdavalt välisauditi tähenduses. Praegu kehtiva seaduse kohaselt on välisauditi mõiste asendunud vandeauditi mõistega. Revisjon, revisjonikomisjon, revident revisjon on minevikus tehtule hinnangu andmine. Vandeaudiitor saab olla ainult vastava kutsetunnistuse saanud isik, revident võib olla igaüks praktiliselt.
Tallinna Ülikool Infoteaduste Instituut Mari Hõbemäe Valitsusasutuste dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise analüüs Magistritöö Juhendajad: Kädi Riismaa Ingrid Raidme 2 Tallinn 2008 3 SUMMARY The analysis of governmental institutions crisis management methods in handling records and archives management Master's thesis is written in Estonian
VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED SISUKORD VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED......................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................1 1.LAOD.......................................................................................................................................2 1.HOIUKOHTADE MOODUSTAMINE.................................................................................. 6 2.VASTUVÕTUKONTROLL....................................................................................................6 3.VÄLJASTUSTELLIMUSTE KOMPLEKTEERIMINE.........................................................7 4.SAADETISTE PAKKIMINE..................................................................................................7 5.SAADETISTE PEALELAADIMINE..................................................................................... 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid