Trükimasin on mehaaniline seadeldis, mille abil saab
paberile või teistele materjalidele trükkida teksti ja
muid kujutisi.
Leiutati aastal 1454
Leiutaja Johannes Gutenberg
Tüübid metallist tähtede kujutised mis laoti ritta, et
nendest moodustuksid sõnad jne.
Pandi alus aastal 1545 Mikolaj Koperniku
poolt.
Mudeli esmaseks väljatöötajaks peetakse
Mikolaj Kopernikut, hiljem täiustas seda
Galileo Galilei ja lõplikult tõestas selle
Johannes Kepler.
Loomisaasta 1545
maailma vanim siiani samas kohas asuv
botaanikaaed.
Asub Itaalias
Kuulub 1997. aastast UNESCO
maailmapärandi nimistusse.
Leiutaja Galileo Galilei
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
janis93
Õppematerjali autor
1592. aastal kutsuti ta Padua ülikooli matemaatikaprofessoriks ning tema ülesandeks sai Eukleidese geomeetria ja geotsentrilise astronoomia õpetamine meditsiinitudengitele. 1609. aastal jõudsid Galileini kuuldused Veneetsias demonstreeritud Hollandi päritolu pikksilmast. Toetudes sellele napile infole, õnnestus tal siiski valmistada mitu pikksilma (Vaata lisa 1), mille optilised omadused ületasid kirjeldatud prototüübi omasid mitu korda. Oma pikksilmaga tehtud avastused võttis Galilei kokku raamatus «Sõnum tähtedelt» (1610). Teos põhjustas sensatsiooni, sest selles oli kirjeldatud Kuul asuvaid mägesid, Linnutee struktuuri ja Jupiteri nelja kaaslast, mille Galilei nimetas Medici tähtedeks. Toscana suurvürsti matemaatiku ja filosoofina avastas Galilei 1613. aastal, et Veenusel on nagu Kuulgi faasid, mistõttu peab planeet tiirlema ümber Päikese, mitte ümber Maa. Pikksilmaga nägi ta ka seda, et Päikesel on laigud
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Füüsika MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Referaat Anna Karin Ericson Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA..........................................................................
Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline väikese massiga täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid, asteroidid, komeedid ning planeetidevaheline tolm ja gaas. 1. Päikesesüsteem- mis see on? Arvatakse, et
SISSEJUHATUS Juba väiksest peale on mind imestama ning vaimustama pannud kogu see müstika, mis kosmose avarustes peitub. Nüüd on taas käes olukord, kus oleks vaja leida vastus ühele küsimusele: mis on Päikesesüsteem? Sellele küsimusele püüangi antud töös vastust leida. Teadsin ammusest ajast peale ,et on olemas planeedid ja ,et Päike on üks tähtsamaid taevakehi, enamvähem teadsin ka kuidas süsteem tekkinud on, kuid sügavamaid teadmisi pole mul senini Päikesesüsteemist olnud. Töö koostamiseks kasutasin peamiselt interneti ning erinevate raamatute abi. Et tööd oleks lugejal huvitavam lugeda, lisasin ka pilte, mis antud peatüki kohta käivad. Kergemaks arusaamiseks kasutasin ka tabeleid. Kuid nüüd teema juurde. Meeldivat lugemist! 1. PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem moodustub Päikesest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suur tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktika
ja Aristotelese originaalteoste tundmaõppimine. Viimaste levik ja kättesaadavus rajasid aluse humanistliku hariduse kujunemisele, esialgu Itaalias, hiljem ka Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal. Tekkisid uued teadus- ja hariduskeskused, suuremat tähelepanu pöörati ladina keele kõrval ka rahvuskeeltele. Humanistlikud mõtlejad pöördusid ümbritseva maailma, looduse poole. Seda ajendasid osaliselt tollased avastused geograafia ja astronoomia alal. Humanismis avaldus elurõõmus ja optimistlik suhtumine nii loodusesse kui ka ümbritseva elu tegelikkusesse, milles avastati ilu ja harmooniat. Ühelt poolt tõusis humanismis esile vajadus looduse parema tunnetamise järele, teiselt poolt asetus inimene ise kui samasse loodusesse kuuluv objekt filosoofilise huvi keskpunkti. Humanismi elukäsitlus oli inimesekeskne. Avardunud ning põhiliselt muutunud maailmapilt esitas paratamatult küsimuse: milline on
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt
Kaasaegsete fotoaparaatide eelkäijaks võib lugeda seadeldist, mis kannab nimetust camera obscura(pime ruum). Selle aluseks on optiline nähtus- pimedas ruumis ühes seinas on pisike avaus, mida läbiv valgus ei haju ruumis lihtsalt laiali, vaid tekitab vastasseinale tagurpidi pildi väljaspool ruumi asuvast kujutisest. Fotograafia nimetus pärineb kreekakeelesetest sõnadest phs (valgus) ja gráphein (kirjutama). Selle aluseks on mitmeid erinevatest aegadest pärinevad leiutised ja avastused. Fotoaparaadi tööpõhimõttest oldi iseenesest teadlikud juba tuhandeid aastaid tagasi, ent alles19. sajandil jõuti vajalike teadmisteni keemiast, et salvestada esimene foto 1830aasta. Enam kui saja aasta jooksul tehti nii fotomaterjalile kui ka kaamerale olulisi täiendusi, ent nüüdseks on emulsioonil põhinevad fotod suurel määral asendunud digitaalfotograafiaga. Fotograafia kui kunsti stiilid: landscape fotograafa, wildlife, nature spordi fotograafia, turismi foto
Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). Homo sapiens neanderthalensis e. nean
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid