docstxt/13529048516.txt
docstxt/1303483442115643.txt
docstxt/133588833322019.txt
docstxt/12785943859324.txt
docstxt/135049258773.txt
docstxt/135163583188.txt
docstxt/135152545172.txt
docstxt/131522548333166.txt
RAUDBETOON Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamise põhjused: 1.Betoon töötab hästi survele, teras tõmbele 2. betoon nakkub hästi terase kluge 3. mõlemal peaaegu võrdse joonpaisumise tegurid 4. betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest 5. tulekahju korral kaitseb betoon terast ülekuumenemise eest Monoliitne RB valatakse objektil sinna kuhu ta lõplikult jäeb. Selleks tehakse vastav raketis mis pärast kuivamist lammutatakse
kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekkimine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotumisele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis. Õigesti projekteeritud raudbetoontala puruneb siis, kui kriitilises lõikes üheaegselt ammendub tala surve- ja tõmbetsooni vastupanu, s.o. kui tõmbearmatuuri pinge saavutab terase tõmbetugevuse, betooni pinge survetsoonis aga betooni survetugevuse. Sõltuvalt eeskätt armatuuri hulgast võib raudbetoontala kandevõime kümneid kordi ületada vastava betoontala kandevõimet. Mõõdukalt avanenud (kuni 0,1-0,3 mm) pragude esinemine on raudbetoonkonstruktsiooni kasutusseisundis täiesti
Keldriseina vastupanu vertikaalsuunas kontrollitakse kui ekstsentriliselt surutud seina, kus NSdNRd = mA*fk/M. Seina kontrollime maksimaalse momendi kohas. Keldriseina vastupanu kontrollimisel horisontaalsuunas eeldatakse, et sein hakkab tööle võlvina, mis moodustub seinapaksuse sees. Sillustala tööpõhimõte. Monteeritavad sillused ja armeeritud kivisillused. Kasutatakse armeeritud raudbetoonsilluseid ja kivisilluseid (võib kasutada ka terasprofiile). Raudbetoonsillus on tavaline raudbetoontala, üldjuhul lihttala. Arvutuslikult ei ole vahet raudbetoonsilluse ja armeeritud kivisilluse vahel. Koormus sillustalale sõltub müüritise kõrgusest tala peal koormuse rakendusjoone ja tala pea-lispinna vahel.
Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud vastu be- tooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Ülaltoodu seisukohalt on iseloomulikuks raudbetoonkonstruktsiooniks painutatud raudbe- toonelement (tala), kus väliskoormus kutsub alati esile nii surve- kui ka tõmbepinged. Vaat- leme betoonist ja raudbetoonist lihttala. Olgu talade mõõtmed, koormamisviis ja betooni omadused mõlemal juhul sarnased, raudbetoontala on aga oodatavate tõmbepingete piirkon- nas (ja suunas) tugevdatud terasest armatuuriga (joonis 1). Joonis 1 Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suu- rimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurene- des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst-
8. RAUDBETOON 8.1. PÕHIMÕISTEID RAUDBETOONIST Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. JOONIS 8.1.1. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad järgmised asjaolud: *betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele, *betoon nakkub küllalt hästi terase külge, *betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, *betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, *tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest.
Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud vastu be- tooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Ülaltoodu seisukohalt on iseloomulikuks raudbetoonkonstruktsiooniks painutatud raudbe- toonelement (tala), kus väliskoormus kutsub alati esile nii surve- kui ka tõmbepinged. Vaat- leme betoonist ja raudbetoonist lihttala. Olgu talade mõõtmed, koormamisviis ja betooni omadused mõlemal juhul sarnased, raudbetoontala on aga oodatavate tõmbepingete piirkon- nas (ja suunas) tugevdatud terasest armatuuriga (joonis 1). Joonis 1 Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suu- rimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurene- des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst-
Terasprofiilid peavad toetuma ava desse projektis ettenähtud taridetailid. Et sarrus plokis oleva soone põhja ei lan- põskedele vähemalt 300 mm pikkuselt. 42-0290 Kulud ja meetodid 6 30. Kui plokkmüüritistes olevad avad on laiad ja nende kohal on suur koormus, silla- takse avad tavaliselt raudbetoontalade- ga. Raudbetoontala valmistatakse alati tööjooniste kohaselt. Ava kohale tehak- se raketis, sellesse paigaldatakse sarrus ja raketis valatakse betooni täis. Raudbe- toontala peab toetuma ava põskedele nii pikalt, et taluks talale langevat sur- vejõudu, kuid mitte vähem kui 300 mm pikkuselt. Kui kasutatakse monteeritavat sillust, peab ehitusplatsil olema silluse paigaldamiseks sobiv tõsteseade. Deformatsioonivuugid 31. Müüritise mahukahanemise ja tempe-
müüritise osas. Kivisilluse töötamine on võimalik ainult juhul, kui temas tekkivad horisontaalreaktsioonid võetakse hoone poolt vastu. Eristatakse nn -- ridasillust, -- kaarsillust (võlvi) ja -- kõrget tala (talaseina). Kõrge tala puhul on vajalik müüritise armeerimine. Armeeritud sillused Kasutatakse armeeritud raudbetoonsilluseid ja kivisilluseid (võib kasutada ka terasprofiile). Raudbetoonsillus on tavaline raudbetoontala, üldjuhul lihttala. Arvutuslikult ei ole vahet raudbetoonsilluse ja armeeritud kivisilluse vahel. Koormus sillustalale sõltub müüritise kõrgusest tala peal koormuse rakendusjoone ja tala pealispinna vahel. Mittekandev sillus (arvutatakse ainult värske müüritise kaalule kõrgusega 1/3 l). Kandevsillus arvutatakse järgmise skeemi alusel Sillusena saab vaadelda müüritise osa kuni koormava laeni, kui see müüritis on vajalikult armeeritud
Materjali tugevusel võib olla kaks normsuurust - ülemine ja alumine. mida kasutatakse sõltu- valt uuritava probleemi tüübist. 2.5 Arvutusmudelid ja skeemid Konstruktsiooni arvutamine toimub tema idealiseeritud tööskeemi alusel. Selleks et rakendada tehnilise mehaanika skeeme tuleb kõigepealt konstruktsioonile leida temale sobiv idealiseeri- tud tööskeem. Sõna idealiseeritud tähendab siin, et igasuguse arvutuse koostamisel tuleb teha mööndusi tegelikkuse suhtes. Vaatleme raudbetoontala kivimüüril. Pinged tala otsa all Skeem 2.1 Tala arvutusskeem Tegelikkuses ei ole täpselt fikseeritud toereaktsiooni asukoht. Tala läbipaindest koormuse all tala horisontaalprojektsiooni pikkus lüheneb. Tala otsad lähenevad üksteisele, seda lähenemist takistab toepindadel tekkiv hõõrdejõud - talas tekkib sisemine tõmbejõud. Idealiseeritud
1.Ehituskonstruktsioonide Tugevusarvutused tehakse asendis keha raskusjõu arvutuse põhimõtted, arvutuskoormusega Ed=Q*Fk mõjusirge.vaata KA KONSP arvutusskeemid, Ed arvutuskoormus Q LK 16-17!!! tugevusarvutuse alused. osavarutegur Fk Tugevusarvutuses normkoormus. 3. pingete leidmine lähtutakseüldjuhul Konstruktsiooni elementide ristlõikes( avaldised ja elastsusteooriast, arvutuste koormused määratakse tegelik leidmine). aluseks on ristlõikes leitud vastava materj mahumassi ja Kivimüüritise pinged. Kivimüüritise elemendi mahu alusel. tugevuskontrollil omavad tugevuskontrollil omavad Konstruktsiooni suuremat tähtsust normaal suurt tähtsust normaal ja ...
47 · Trepid, mille astmed töötavad kandvate elementidena · Trepid, mille marsid töötavad kandvate elementidena · Taladele toetuvad trepid. Näidake globaalsed ja lokaalsed purunemisvõimalused ja kuidas purunemist vältida. Purunemist vältida piisava toetuspikkusega ning vajaliku armatuuri hulgaga. Juhul, kui trepp toetub talale, siis tala võib puruneda põikjõust. 5.7 Selgitage raudbetoontala arvutamise ja armeerimise põhimõtteid. Milliste näitajate muutmisega saab mõjutada tala kandevõimet ja jäikust ja kuidas? Selgitage raudbetoontala arvutamise ja armeerimise põhimõtteid. Talad monoliitsed tavaliselt ristkülikulise ristlõikega, monteeritavad erineva kujuga. Talad võivad olla sarrustatud ainult tõmbesarrusega, vähendamaks tala kõrgust asetatakse töötavad vardad ka betooni survetsooni(kuigi konstruktiivne sarrus paigutatakse sinna alati)
Betoon võtab vastu peamiselt survejõude, teras aga tõmbejõude. 120 Betoon nakkub hästi terase külge ja kaitseb terast korrosiooni eest. Tulekahju korral kaitseb betoon terast mingil määral ülekuumenemise eest. Joonis 9.1.1. Raudbetoon-tala töötamise põhimõte: a – sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b – raudbetoontala, milles tõmbejõu võtab vastu sarrus. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon: monoliitseks, monteeritavaks. Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis pärast betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse tehases. Pärast betooni kivistumist monteeritakse see kohale. Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada mitmeti: üksikvarrastega,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
