Kulutuseline moreenrand. *Lainetuse purustavat tegevust nimetatakse abrasiooniks * Abrasiooniprotsessile on iseloomulik rannajoone õgvendamine (tasandamine/silumine). Kaugemale veekogusse ulatuvad maismaaosad poolsaarte tipud neemikud alluvad intensiivsele abrasioonile ning neid kulutatakse kiiremini. Samal ajal kui lahesoppidesse või lahepäradesse setted kuhjuvad. Sellise protsessi pikaajalisel toimumisel võib rannajoon omandada suhteliselt sirgjoonelise kuju. *ÕGURANNIKUD: Rannikutel, kus maakoore kerkimine on aeglane ja aktiivse lainetuse tsoon on pikemat aega püsinud samal tasemel või tugeva lainetusega rannikul, kus lainetusele alluvad vähese vastupidavusega setendid, on omaaegse liigestatud laheline rannajoon peaaegu täielikult õgvenenud. Niisuguseid piirkondi tuleb käsitleda õgurannikutena. Eestis tagasihoidliku levialaga.
Rahvastiku tihedus (in/km2): 30 Maailmajagu: Austraalia ja Okeaania Pindala (mln km2): 9 Rahvaarv (mln in): 38 Rahvastiku tihedus (in/km2): 4 Maailmajagu: Aasia Pindala (mln km2): 44 Rahvaarv (mln in): 4140 Rahvastiku tihedus (in/km2): 95 --- 10 ((Kaart: Euroopa ajavööndite piirid ühtivad enamasti riigipiiridega. UTC (Universal Time Coordinated) või GMT jaotus kehtib maailmas alates 1972. aastast. Eesti aeg on Lääne- Euroopa ajast 2 tundi ees. Meie asume UTC +2 vööndis.)) Euroopa rannajoon on pikk: saari arvestamata umbes 38 000 km, mitmekesine ja hästi liigestatud. Kahe maailmajao - Euroopa ja Aasia - erinev ajaloolis-kultuuriline areng õigustab nende käsitlemist eraldi. Euroopa ja Aasia tinglik kokkuleppeline maismaapiir kulgeb põhjast piki Uurali mäestikku ja Uurali jõge kuni Kaspia mereni, edasi Kaukasuse mäestikust põhja poolt kuni Musta mereni, üle Marmara ja Egeuse mere ning Vahemere. Türgi, Venemaa ja Kasahstan asuvad seega mõlemas maailmajaos.
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Kõik kommentaarid