2.slaid
Põhjavesi on maakoore ülemises osas alus- ja pealiskorrakivimites ning
pinnakattes olev vesi. Üldiselt on Eestis alates viiest kuni kümnest
meetrist kõik kivid ja poorid täitunud veega, kuid mitte ühtlaselt.
On nii veevaesemaid, kui veerikkamaid kivimikihte, mis sõltuvad
kivimikihtide vee läbilaskvusest. Selle järgi jaotatakse need
vettpidavateks ja vett läbilaskvateks kihtideks. Vett läbilaskvateks
kihtideks on liivad , kruusad ja lõheline lubjakivi ning
vettpidavateks on savikad kivimid, kuhu tekib ka põhjavesi.
Lõuna-Eestis on seetõttu rohkem põhjaveekihte kui Põhja-Eestis.
Põhjavesi toitub sademetest, soodest, järvedest , jõgedest ning
lumesulamisveest, mis aegamööda pinnasesse imbub .
3.slaid
Tallinna Tehnikaülikool Referaat Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse Liisi Kink 095675 YAGB31 Tallinn 2010 1 Sisukord · Sissejuhatus lk. 3 · Mis on põhjavesi? lk. 4
olmeveeallikas. Niipalju kui tehnika ja majanduse praegune tase ennustusi teha lubab, jääb ta selleks ka edaspidi. Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, s.t. kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa (paksus ca 50-100m), on ühtlasi ka kõige rohkem mõjutatav inimtegevusest. Põhjaveevaru all mõistetakse seda põhjavee hulka, mida on rajatavas veehaardes võimalik toota ratsionaalsel viisil etteantud tarbimisreziimil nii, et see ei mõjutaks negatiivselt ökoloogilist olukorda. Põhjaveevaru arvutakse hüdrogeoloogiliste tööde ja põhjavee tarbimise käigus saadud andmete alusel. Veevaru arvutuse tulemused on aluseks põhjavee kasutamisel, veehaarete projekteerimisel ja väljaehitamisel ning veemajanduse arengukavade koostamisel.
.. 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid? Õpik koosneb põhitekstist koos jooniste ja fotodega ning õpiku lõpus olevatest lisamaterjalidest. Joonised ja fotod on õpetusliku tähendusega. Vaata neid põhjalikult ning loe läbi allkirjad ja seletused
Tehakse katseid ka taimedega selleks, et hinnata transpiratsiooni osatähtsust. Üldiselt on mõõturist aurumine suurem kui järvepinnalt. Järve veepeeglilt aurumine = aurumismõõturi koefitsent (0,6 – 0,8) * aurumine mõõturist. Veebilansi meetod Põhineb veebilansi võrrandil ∆W = (I + P) – (ET+O+GW) ∆W – järve veeauru muutus I – juurdevool P – sademed E – aurumine O – väljavool GW – põhjaveeline osa (äravool põhjavette Qp+ põhjavee juurdevool Qj), kui Qp = Qj, siis GW = 0 Aurumise arvutamine: , kus Z – pikaajaline aasta aurumise hulk, mm d – sammaaegne aasta keskmine õhu niiskuse defitsiit, mm x – pikaajaline aasta sademete hulk, mm th – hüperboolse tangensi tähis Energiabilansi meetod Järve üldine energiabilanss: Rn = Re + Rh – Rv+Rq Re – aurumisele vajalik energia Rh – energia ülekandmine atmosfääri – raske mõõta
elupaikade hävimine keemiareostus radioaktiivsed jäätmed osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega, jäätmete paigutamine ookeanidesse, põllumajanduses kasutatavate ainete vette sattumisel Kliimamuutused, atmosfääri saaste: Autode heitgaasid linnades, tööstusgaasid, fossiilkütuste kasutamise tulemusena tekkivad ained (CO2, lämmastikoksiidid jne) Üleilmse elurikkuse hävimine: võõrliigid, looduses püsivad mürgid, ületarbimine, fossiilkütuste tarbimisel tekkivad heitgaasid
b) inimtegevusest tugevasti mõjutatud aladele; c) eelnevalt nimetatud alade siirdealadele. Monitooring võib olla: a) kohalik e. lokaalne; b) piirkondlik e. regionaalne; c) ülemaailmne e. globaalne. Monitooringu liigid (meetodite järgi): a) geofüüsikaline (meteonäitajate, kiirgus-, soojus- ja veereziimi m.); b) geokeemiline (õhkkonna, sademete, mere-, pinna- ja põhjavee, muldade, taimkatte ja loomastiku keemilise koostise m.); c) bioloogiline (elustiku ajalise ja ruumilise muutuvuse m.) Monitooringu üheks liigiks on kaugseire Maa pinna distantsuurimine, mille eesmärgiks võib olla näit. taimkatte produktiivsuse ja saagi ennustamine. 4) Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse operatsioone, mille originaalil tegemine on liiga kulukas (näit
Kõik kommentaarid