TiitellehtSisukord
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 VIIMISTLEMINE Õpimapp Uuemõisa 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööde järjekord, materjalide valik ja eeltööd viimistlusele 4 2. Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutamine 5 Täidised ja peitsid 7 Šellak 9
HAABSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR14 Carola Liiv Viimistlemine ÕPIMAPP Juhendaja Õpetaja Ülle Kübarsepp Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Tööde järjekord, materjali valik ja eeltööd viimistlusele.....................................................................4 Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutus.....................................
Uute väljendusvõimaluste otsimine on võetud kasutusele ka kahetasapinnaline intarsia kahe variatsiooniga kujutatav motiiv on taustast viinerikihi võrra madalamal või kõrgemal. Peitsid Sageli on vaja enne lõplikku viimistlemist sõltuvalt värvist ja tulemusest, mida soovite saavutada puidupoore täita ja puitu toonida . Väikesi pinnadefekte, näiteks pragusid ja vagusid, on võimalik peita. Peitsid võivad puidu tooni tunduvalt muuta või jääda ka üsna tagasihoidlikuks lastes puidusüül läbi paista. Peits imbub puitu ning värvib ainult puidupealispinna. Tulemuseks on läbikumav värvitoon, mis toob esile ning rõhutab puidu loomulikku tooni ning tekstuuri. Peitse toodetakse lahustuvate värvainete või mikropigmentide baasil . Lisades veidi sideaineid, parandatakse peitsi kinnitumist pealispinnale. Peitsi võib pinnale kanda pihustades, pintseldades või toodet peitsi sisse kastes
loodusressursside säästmise seisukohast üsna tähtis. Puit on ka ehismaterjal – erinevate puiduliikide, viimistlusmaterjalide ja tehnoloogiate kombineerismiel on võimalik saada väga laias valikus dekoratiivseid lahendusi. Lisaks sellele on puidul ka teisi tähendusi . Kõikidel puiduliikidel on teatud ühistunnused : aastarõngad, malts- ja lülipuit, sooned jne.. Üks tähtsamaid puidu välistunnuseid on selle jagunemine lõli- ja maltspuiduks. Maltspuiduks nim. välimist heledamat osa ja lülipuiduks sisemist tumenenud osa. Kui malts- ja lülipuitu on võimalik eristada, on tegemist lüliga puiduliigiga. Lüliga puiduliikideks on mänd, lehis, jugapuu, kadakas, tamm, saar, künnapuu, jalakas, kreeka pähklipuu, paju, pappel, pihlakas jt… OKASPUIT Okaspuidule on iseloomulik pleekimine päikesevalgusest tulenevate UV-
Kruntimine tõstab pinnalaki vastupidavust kulumisele ja kodukemikaalide toimele ning vähendab pinnalaki kulu. Lahustipõhised lakid nt. Celco Terra, Celco Prof Classic nõuavad vastavalt tootekirjeldusele lahustipõhist krunti, veepõhine lakk Celco Prof Solido veepõhist krunti Celco Prof Sealer. Jälgige et põrandamaterjal oleks enne lakkima asumist kuiv, niiskussisaldusega alla 15%. Pärast kruntimist lihvige põrandat kergelt peene liivapaberiga (tera suurus 120-150), vältimaks puidu võimalikust kerkimisest tekitatud krobelist panda. · Lakkimine Enne lakkimist valmistage ette toode, esmalt hoolikalt segades ning seejärel lastes umbes 15 minutit seista, et segamisest tekkinud võimalikud õhumullid kaoksid ning laki temperatuur ühtlustuks ruumi temperatuuriga. Valage lakk taarast korraga välja väikeste kogustena ja kandke pinnale pikkade ühtlaste tõmmetega lakipintsli või -rulli abil. Lakk kandke pinnale pikkade ühtlaste tõmmetega piki lauda.
Selle käigus tehakse järgmisi tööoperatsioone: kiudude mahalihv (karvkiulisus) vaigu eemaldamine kruntimine pinna värvimine värvainetega (toonimine) pahteldamine Pahteldamise osa võib laias laastus jagada kolmeks: paranduspahtliga pahteldamine aluspahtliga pahteldamine kattepahtliga pahteldamine ehk lauspahteldamine. Kiudude mahalihvimine Selleks, et tagada hea pind viimistlus materjalide peale kandmiseks on vajalik puidus olevate lahtiste kiudude maha lihvimine. See muudab puidu pinna ühtlaseks ja viimistlusmaterjale peale kandes(näiteks peitsides) jääb toon palju ühtlasem. Selleks kasutatakse erinevaid lihvmasinaid(lintlihvpink, trummelihvpink, taldlihv jne) või tehakse seda käsitsi. Liivapaberi jämedused sõltuvad puuliigist ja soovitavast lõpptulemusest. Tavaliselt 100-320 ISO. Abrasiivpaber ehk lihvpaber on abrasiivipulbriga kaetud paber pindade
hermeetik). Sisetööl on laialdaselt kasutusel akrüülhermeetikud. Puhastusvahend kasutatakse eeltöötluse käigus värvitavate pindade puhastamiseks. Sobivaim on kasutada värvikauplustes müüdavaid ning spetsiaalselt selleks otstarbeks mõeldud puhastusainete kontsentraate. Väga hea on kasutada ka kaltsineeritud soodat. Sobivad ka sünteetilised puhastusvahendid, kuid nende puhul tekitab raskusi hilisem puhastusaine jääkide mahapesemine. Puidukaitsevahend mõeldud puidu dekoratiivseks viimistluseks või kaitseks puiduhaiguste ja ilmastikumõjude eest. Toodetakse nii vee kui ka lahustipõhiseid vahendeid. Imenduvad hästi, sisaldab hallituse, mädaniku jt puiduhaiguste ning seentevastaseid lisandeid. Enamasti moodustavad puidu pinnale soovitud värvitoonis või läbipaistva ja tekstuuri esiletoova katte. Puidu värvimine kuna niiskuse ning temperatuurikõikumiste mõjul muudab puit suures ulatuses oma
(puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel aeglasem sügis- talvisel...sellest tekivad aastarõngad, maltspuit, lülipuit) Aastarõngas- ühe kasvuperjoodi jooksul moodustunud eraldatava joonega puidukiht, mis koosneb suurtest kevadpuidu, mis alati väljaspool ja heledamad ning väikestest sügispuidu rakkudest, mis alati sees pool, tihedamad ja tumedamad- annavad tüvele tugevuse. (aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust, kasvutingimusi, olnud põuda jpm) Maltspuit-juhtkude,mööda seda liiguvad üles vees lahustunud mineraalsoolad e toormahlad- seega niiskem lülipuidust, ristlõikes vaadeldes puidu heledam koore poolne osa.(maltspuidu paksus on läbi kasvuperjoodi enam-vähem muutumatu, maltspuidulised- lülipuitu pole ültse märgata...haab, ksak, lepp) Lülipuit- puidu tugikude seega tugevam maltspuidust, ei osale aktiivselt elutegevuses, ristlõikes vaadeldes puidu keskmine tumedam osa..
Kõik kommentaarid