Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Planeetide tabel (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

NR Nimetus Kaugus Päikesest Kaaslaste arv Läbimõõt Atmosfäär Tiirlemisperiood
Iseloomustus Keemiline koostis Temperatuur Iseärasused
1 Merkuur keskmine kaugus 57 919 000 km 0 4879,4 km *päevas on kaks aastat kiire *liikumine ümber Päikese *päikesest keskmiselt vaid 0,4 a. ü. Kaugusel *Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas  60–70% ulatuses metallid, 30% ulatuses silikaatid pinnatemperatuur 179 °C Caloris Kauss 87,97 Maa ööpäeva 2 Veenus 42 milj. km 0 12100 km * orbiit kõige ringikujulisem
* kõige tulisem planeet(Seal on 167 vulkaani)
* teine planeet päikesesüsteemis
* Maale väga sarnane
süsihappegaas (96.5%), ülejäänu on lämmastik pinnatemperatuur 480 °C mustad iseärasused 225 Maa ööpäeva 3 Maa keskmiselt 0,66 a.ü. Kaugusel 1 12 756 km * päikesesüsteemi kolmas planeet
* Maal käib elu
* Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega
* Aastaaegu neli(kevad,suvi,sügis,talv)
raud 34,6% (massiprotsent)
hapnik 29,5%
räni 15,2%
magneesium 12,7%
nikkel 2,4%
väävel 1,9% pinnatemperatuur 15 °C Universumis ainuke planeet, kus käib elu 365,256 päeva 4 Marss keskmine kaugus Päikesest 228 miljonit kilomeeetrit 2 6800 km * Päikesesüsteemin neljas planeet
* punakas kivikõrb
* Ilmnevad kliimavöötmed ja aastaajad Rauast ja väälvist pinnatemperatuur +25°C kuni -125°C Hõre atmosfäär 687 Maa ööpäeva 5 Jupiter  keskmine kaugus Päikesest 5,2 a.ü. 16 142 800 km * Aastaajad ning elu võimalikkus puuduvad * triibuline välimus Vesinikust (90%) ja heeliumist (10%), vähe leidub metaani,ammoniaaki,etaani,atselüleeni ja veeauru.  20 000 °C  Kõige suurem planeet 11,8 Maa aastat 6 Saturn päikesest keskmiselt 9,5 a.ü. kaugusel 18 120 600 km * kiirgab kaks ja pool korda rohkem soojust,
kui ta Päikeselt saab.
* Sarnaneb siseehituselt javälisilmelt Jupiteriga
* Planeedil on tugev magnetväli.
koosneb 75% vesinikust ja 25% heeliumis 143 K rõngad koosnevad jääst  täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 maist aastat ehk umbes 25 000 Saturni ööpäeva 7 Uraan keskmine kaugus Päikesest on tal 19,2 aü 27 51 300 km * nähtav palja silmaga.
* Aastaaegu on kaks – kevad ja sügis(kaks korda aastas).
* sinine värvus
vesinikust ja heeliumist sulamistemp. on 1132°C, keemistemp. 1797°C pöörlemistelg tiirlemisperiood 84 aastat 8 Neptuun nelja ja poole miljardi kilomeetri kaugusel 13 4480 km * Tuum on väike ja kivisest materjalist
* kaugeim planeet
* Rõngad on nõrgad ja väga tumedad (koostis teadmata)
* sisemine soojusallikas
vesinikust ja heeliumist, lisaks veidi metaani atmosfääri temp. –214°C Suur Tume Laik üheks tiiruks kulub 165 maist aastat 9 Pluuto keskmine kaugus Päikesest on 39,4 astronoomilist ühikut 5 2300 km * pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi.
* orbiit piklik
* loeti kaugeimaks planeediks päikesest
* ei loeta enam päikesesüsteemi planeediks
* Pluuto pöörleb ümber oma telje vastupidises suunas
Lämmastikust koos mõningase vingugaasi ja metaani lisandiga. pinnatemperatuur jääb -235°C ja -210°C vahele kääbusplaneet ühe tiiru tegemiseks kulub tal 247,7 aastat
Planeetide tabel #1 Planeetide tabel #2 Planeetide tabel #3 Planeetide tabel #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kärt Laine Õppematerjali autor
planeetide andmed: kaugus päikesest, kaaslaste arv, läbimõõt, iseloomustus, keemiline koostis, temperatuur, iseärasused, tiirlemisperiood.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
xls

FÜÜSIKA

NR Nimetus Kaugus Päikesest Kaaslaste arv Läbimõõt 1 Merkuur 57 919 000 km ei ole 4880 km 2 Veenus 42 milj. km ei ole 12100 km 3 Maa 150 miljonit km 1 12 756 km 4 Marss 227,940,000 km 2 6750 km 5 Jupiter 778,330,000 km 16 140 600 km 6 Saturn 1,429,400,000 km 18 120 600 km 7 Uraan 2,875,000,000 km 27 51 118 km 8 Neptuun 4,504,300,000 km 13 4480 km 9 Pluuto 5,900,100,000 km 5 2274 km Atmosfäär Iseloomustus * päevas on kaks aastat * ühe tiiru teeb 88 ööpäevaga. * Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas * omapärane pinnavorm * orbiit kõige ringikujulisem * kõige tulisem planeet(Seal on 167 vulkaani) * teine planeet päikesesüsteemis * Maale väga sarnane * päikesesüsteemi kolmas planeet * Maal käib elu * Maa pind on 71% ulatuses kaetud

Füüsika
thumbnail
3
docx

Astronoomia

diferentsiaalne pöörlemine, tuuma peal asub põhiline osa alusel juba enne, kui see teleskoobiga avastati. Le planeedist. Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846 a. Läbimõõdult on Io Neptuun meie Päikesesüsteemi planeetide seas suuruselt Lähim Jupiteri kuu, ainus, kus pole vett. Keskmine neljandal kohal ning massi poolest kolmas, olles Maast pinnatemperatuur on -50C, paiguti on ka 20C. 17 korda raskem. Neptuun on kaugeim planeet Päikesest, Pinnavärvus peamiselt punakasoranz, Io peal on 7 see on gaasiline hiidplaneet, mille atmosfäär koosneb tegutsevat vulkaani. Io peal asub Päikesesüsteemi peamiselt vesinikust ja heeliumist. Uraan annab

Füüsika
thumbnail
6
docx

Päikesesüsteem

Päikesesüsteem Katrin Agejeva 12a 1. Mis moodustavad päikesesüsteemi? Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) , mõnituhat väikeplaneet- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, ,,tolmu" , mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti ­ langeva tähe. Täpsemalt koosneb Päikesesüsteem Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoo- milistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. 2. Planeetide järjekord alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun

Füüsika
thumbnail
5
doc

Päikesesüsteem

1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest: üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto), väikeplaneedid (asteroidid, komeedid), planeetide kaaslased, teadmata koguses meteoorset ainet, Neptuuni- tagusest objektidest, Kuiperi vöö objektidest. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kunagi planeediks peetud Pluuto on tegelikult kääbusplaneet. 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused. Maa rühma planeedid on Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi. Nad on suure tihedusega ning koosnevad peamiselt silikaatkivimitest

Füüsika
thumbnail
12
doc

Universum

Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja 6 km sügavune lõhe. Osa pinnavorme (kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid) lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi 3 korda. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000° C ning planeet kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab. Pilvedes on temperatuur -140° C. Jupiteri sisemuse täpne ehitus ning

Füüsika
thumbnail
15
doc

Päikesesüsteem ning sinna kuuluvad planeedid

................................................................................. 3. 8. Neptuun.............................................................................. 3. 9. Pluuto.................................................................................. Kokkuvõte....................................................................... Kasutatud materjalid....................................................... 1. Päikesesüsteem- mis see on? Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Niisiis kuulub Päikesesüsteemi 9 planeeti. Viimastel aastakümnetel on tehtud lugematuid katseid, et avastada 10. planeet, enamused küll arvutite abiga, s.t. on püütud välja

Füüsika
thumbnail
2
doc

Universum

Füüsika ­ Universum Tähtkuju on kindlalt piiritletud tähistaeva ala, kus horisondile projetseeruvad tähed moodustavad mingi kindla kuju. Kepleri esimene seadus väidab, et plaaneedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on päike. Teine seadus väidab, et planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Kolmas seadus väidab, et planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Maa-tüüpi planeedid on Veenus, Maa, Merkuur ja Marss. Merkuuri mass on 3,303 × 1023 kg, tihedus 5,43 g/cm3. Atmosfäär puudub, kuna planeedi külgetõmbejõud on küllalt nõrk ning pind kuum. Seetõttu on Merkuuri pinna kohal olev põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist koosnev gaas äärmiselt hõre

Füüsika
thumbnail
33
doc

Päikesesüsteem - referaat

Nii nimetatakse Päikest koos kõigega, mis tema ümber tiirleb või liigub. Siia kuulub üheksa suurt planeeti koos oma kuudega; komeedid ja loendamatu arv pisikesi kivi- ning jäätükikesi ja tolmuosakesi. Kogu süsteem liigub maailmaruumis kui pöörlev ratas, mida hoiab koos Päikese tohutu raskusjõud. (1:8) Üheksa planeeti tiirlevad ümber Päikese ühes ja samas suunas üha suuremal kaugusel Päikesest. Samal ajal pöörleb iga planeet ümber oma telje. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Meie päikesesüsteemi üheksat planeeti saab liigitada mitmel viisil: 1) Avastamise ajaloo järgi: · Klassikalised planeedid: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn. Neid planeete tunti juba antiikajal. · Kaasaegsed planeedid: Uraan, Neptuun, Pluuto. Avastatud kaasajal, ei ole palja silmaga nähtavad. 2) Koostise järgi:

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun