Tallinna kesklinnast umbes 5 km kirde suunda jääv Pirita on saanud nime Birgitta Ordu Neitsi Maarja
kloostri järgi.
Tallinna kesklinnast umbes 5 km kirde suunda jääv Pirita on saanud nime Birgitta Ordu
Neitsi Maarja kloostri järgi.
20. sajandi algusest hakkas mere ääres asuvast Piritast kujunema väljasõidu- ja supelkoht.
Tänagi on Pirita oma supelranna, rannikuriba, pargilaadsete männimetsade ja maalilise
Pirita jõe Ürgoruga tallinlaste üks eelistatumaid vaba aja veetmise kohti. Piirkond pakub
mitmekesiseid aktiivse puhkuse veetmise võimalusi. Kahel pool Pirita jõge paiknevad
Tallinna Botaanikaaia maad, mille lähedusse jäävad nii Metsakalmistu kui ka Tallinna
teletorn, kust 170 m kõrguselt avaneb vaade kogu linnale ning selle lähiümbrusele.
sest hakkas mere ääres asuvast Piritast kujunema väljasõidu- ja supelkoht.
Tänagi on Pirita oma supelranna, rannikuriba, pargilaadsete männimetsade ja maalilise Pirita jõe
Ürgoruga tallinlaste üks eelistatumaid vaba aja veetmise kohti. Piirkond pakub mitmekesiseid
aktiivse puhkuse veetmise võimalusi. Kahel pool Pirita jõge paiknevad Tallinna Botaanikaaia maad,
mille lähedusse jäävad nii Metsakalmistu kui ka Tallinna teletorn, kust 170 m kõrguselt avaneb vaade
kogu linnale ning selle lähiümbrusele.
Pirita jõe kaldal kõrguvate varemete ajalugu ulatub aastasse
1407, mil siinmail asutati Vana-Liivimaa suurim nunnaklooster.
Klooster, mis sai oma nime Rootsis emakloostri asutanud Püha
Birgitta järgi, säilis oma algsel kujul 1577. aastani, mil Ivan
piirkonnast alguse saavaid ja Tallinnast kaugele Harku valda ulatuva rulluisuringi. Lähikonna einekohtade seas on nii vanu ja peresõbralikke nagu traditsiooniline Kolu kõrts Eesti Vabaõhumuuseumis kui ka moodsamaid restorane, nt Lucca ja Rucola ning küpsetiste poolest kuulus Café Lyon. Lk 4/20 TALLINN TURISTIDELE 3 PIRITA JA VIIMSI Populaarse ranna, seikluspargi ja jahisadamaga Pirita on Tallinnas koht, kus nautida toredaid suvehetki. Kosutava männilõhnaga piirkond jääb kesklinnast vaid paari kilomeetri kaugusele. Ning 15-20 min kaugusel Viimsis leiad eest romantilised saared ja vanad kalurikülad kõrvuti moodsate kodudega. Pirita mereäärsest alast kujunes pühapäevaste väljasõitude ja päikesevõtmise sihtkoht juba 20. saj algul. Et Pirita
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Kõik kommentaarid