Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põhjamaade saetööstuse ülevaade (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Sisukord


Sissejuhatus 2
Soome 3
Rootsi 4
Kokkuvõte 6
Kasutatud kirjandus 7

Sissejuhatus


Industrialiseerimine toimus Põhjamaades hiljem kui Lääne-Euroopas ning kogus hoogu tänu loodusressursside ulatuslikule kasutuselevõtule, nt puidu ja rauamaagi. Põhjamaade all peetakse peamiselt silmas Soomet, Rootsit, Norrat ja Taanit ehk Skandinaaviamaid, kuid mõningate määratluste kohaselt kuuluvad sinna gruppi ka Baltimaad ja Venemaa (saetööstuse osas). Sellised määratlused võivad piirkonniti erineda ning isegi vastuolulised olla. Seega määratletakse käesolevas töös Põhjamaadena Skandinaavimaid ja nendest arutluse alla võetakse Soome ja Rootsi – peamised saematerjalide tootjad Põhjamaades.
Põhjamaade saetööstust ja selle arengut on keerulisem määratleda tervikuna kui riikide kaupa, ehkki ühiseid jooni on palju ning maailma mastaabis võib seda ühtse süsteemina käsitleda. Eestist hinnates
Vasakule Paremale
Põhjamaade saetööstuse ülevaade #1 Põhjamaade saetööstuse ülevaade #2 Põhjamaade saetööstuse ülevaade #3 Põhjamaade saetööstuse ülevaade #4 Põhjamaade saetööstuse ülevaade #5 Põhjamaade saetööstuse ülevaade #6 Põhjamaade saetööstuse ülevaade #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Plekkpea Õppematerjali autor
Töö annab põgusa ülevaate Soome ja Rootsi saetööstustest.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
26
doc

Venemaa metsatööstus

Käesolev töö analüüsib Venemaa metsatööstust ja ka mingil määral puidukaubandust viimastel aastatel. Allikatena on põhiliselt kasutatud erinevaid interneti lehekülgi, mis sisaldavad metsandusalaseid artikleid, uurimustöid ja ka statistilisi metsandusalaseid e-raamatuid. Töös on välja toodud põhinäitajad nagu tootmis- ja ekspordimahud ning nende erinevused eelnevate aastatega. Ülesehituselt jaguneb töö kolme peatükki, kus esimeses antakse ülevaade Venemaa metsandussektorist, teises metsatööstussektorist ja viimases seda mõjutavatest teguritest. 3 1. Ülevaade Venemaa metsandussektorist Metsaga kaetud ala on Venemaal 776,1 miljonit hektarit ning kogu mets kuulub riigile (vt. Tabel 1.1) (Russian Forestry Review 2007). Venemaa territooriumil asub ligikaudu 20% maailma metsavarudest ja metsaressurssidel põhinev tööstuslik toodang moodustab umbes 5% Venemaa tööstustoodangust

Puidukaubandus
thumbnail
13
docx

Rootsi majandus

Lõunast piirab teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerakki väin. Rannajoon on 3218 km pikkune ning maismaapiir 2205 km. Rootsi kogupindala on 449 964 , sellest maismaad on 410 928 . Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Rahvaarv: 9,441 miljonit inimest Rahvastiku tihedus: ~21 inimest/ km² Riigikeel: rootsi keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: kuningas Carl XVI Gustaf Valitsusjuht: peaminister Fredrik Reinfeldt Pealinn: Stockholm (843 139 elanikku) Rahaühik: Rootsi kroon, SEK (rootsi k.) Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland) ja Öland. Rootsis on 221 831 saart (meres ja

Maailma majandus- ja poliitiline geograafia
thumbnail
41
docx

Nimetu

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi elanud väga mitmeid kriise ning ka tõusuaegu. Eesti on küll tänu Nõukogude Liidu võimu all olemisest põhjanaabritest, kellega talle meeldib end alati võrrelda, majandusliku arengu poolest mõnevõrra maha jäänud, kuid vaatamata sellele Eesti riigi majandus areneb jõudsamalt, kui kunagi varem. On tõsi, et Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik ning Eesti majanduslik seis ei ole ?

Antropoloogia
thumbnail
46
odt

EESTI METSANDUS 2011

metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on koostatud selleks, et anda huvilistele aktuaalset teavet meie metsadest ning säästvast arengust metsanduses. Kogumik sisaldab materjale metsaressursist, metsapoliitikast ningõigusaktidest, era- ja riigimetsade majandamisest, metsade bioloogilisest mitmekesisusest ning kaitsest, metsatööstusest ja metsatoodete kaubandusest, jahindusest, metsateadusest ning -haridusest. Kindlasti on säästva arengu printsiipide järgimine metsanduses nüüd ja edaspidi oluliseks osaks

Metsaressurss ja -klaster
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

sealhulgas põhimõisted logistika ja tarneahela juhtimisest. Esimeses, sissejuhatavas peatükis käsitletakse lühidalt logistika ajaloo olulisemaid aspekte ning kirjeldatakse logistika ülesandeid ja eesmärke. Lisaks antakse ülevaade logistika funktsio- naalsetest ja funktsiooniülestest valdkondadest. Ülevaade logistikasüsteemidest ja nende alaliikidest võimaldab paremini mõista logistikaprotsessi olemust ja logistika ülesandeid ning eesmärke nii tarneahelas tegutseva ettevõtte kui ka kliendi seisukohalt. Põgusalt käsitletakse ka tarneahelat ning

Logistika alused
thumbnail
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

sealhulgas põhimõisted logistika ja tarneahela juhtimisest. Esimeses, sissejuhatavas peatükis käsitletakse lühidalt logistika ajaloo olulisemaid aspekte ning kirjeldatakse logistika ülesandeid ja eesmärke. Lisaks antakse ülevaade logistika funktsio- naalsetest ja funktsiooniülestest valdkondadest. Ülevaade logistikasüsteemidest ja nende alaliikidest võimaldab paremini mõista logistikaprotsessi olemust ja logistika ülesandeid ning eesmärke nii tarneahelas tegutseva ettevõtte kui ka kliendi seisukohalt. Põgusalt käsitletakse ka tarneahelat ning

Baas Logistika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun