Müütilised muistendid –
FR.R. Faehlmann
Põhitegelased:
Vanaisa
Vanemuine
Emajõgi
Koit
Hämarik
Endla järv
Juta
Lühikokkuvõtte:
Müütilistest muistenditest
saab lugeda, kuidas sündis Emajõgi ja, kuidas Vanemuine kosjas käis
ja ka lahkus. Veel on kirjas, kuidas Vanaisa maailma lõi. Kui ta
selle oli valmis teinud siis võttis Ilmarine tüki oma kõige
paremat terast ja tagus sellest võlvi. Laotas telgiks üle maa ja
kinnitas selle külge hõbedased tähed ja kuu. Vanaisa eeskojast
võttis ta valguse andja ja pani selle seadme telgi külge, nii et
see iseenesest üles tõuseb ja ka looja läheb. Rõõmu täis
Vanemuine haaras kandle ja hüppas maa peale. Kus ta tantsivad jalad
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
42 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
daffy
Õppematerjali autor
,,Müütilised muistendid" Fr. F. Faehlmann Kokkuvõte 1. LOOMINE Lugu jutustab maailma loomisest Vanaisa poolt, kes elas kõrgel taevas. Ta oli loonud kangelased, et kasutada nende nõu ja nende oskust maailma ilustamisel. Vanemuine vanim kangelastest, hallid juuksed ning habe. Tollel oli vanaduse tarkus. Tal oli luulekunsti- ning lauluanne. Kui vanaisal oli mure, siis lasi ta Vanemuisel kannelt mängida ja laule laulda. Ilmarine parimas meheeas, palju jõudu. Temale oli antud kunstianne.
Maailma loomine Piibli ja F.R. Faehlmanni müüdi ,,Loomine" järgi Sisukord · Loomismüütidest · Friedrich Robert Faehlmannist · Piiblist · ,,Loomine,, Friedrich Robert Faehlmann · Maailma loomine Piibli järgi. · Võrdlus · Kasutatud kirjandus Loomismüütidest Loomismüüdid ehk tekkemüüdid on pärimuslikud lood objektide ja nähtuste tekkimise kohta. Omaette rühma loomismüütide hulgas moodustavad kosmogoonilised müüdid: kogu teadaoleva maailma tekkimise kohta. Tunnetuslikult on loomismüüdid kultuuri jaoks oluline kogum teadmisi sellest, kuidas ja miks on asjad maailmas just niimoodi ja mitte teisiti. Sageli on loomismüüdid seotud seletusmüütidega.
Faehlmanni muistendid Maalima Loomine Kui Vanaisa oli juba kangelased loonud selleks , et kasutada nende nõu ja jõudu ,otsustas ta luua maailma. Kuna kangelased olid igati Vanaisa poolt olid nad ka sellega meelsasti nõus. Sellel ajal ju kangelased magasid lõi Vanaisa maalima ju hommikul kõik imestasid mida ta ööga teinud oli. Suurest tööst väsinud heitis aga Vanataat ise nüüd magama. Sellel ajal kujundasid maalima kangelased edasi . Taevasse said tähed , linnud said hääle, tärkasid lilled ,kasvasid puud .Sellise kärapeale ärkas Vanaisa ülesse ja nägi et maailm erines paljugi sellest mis tema oli loonud, kuid talle meeldis see mida ta nägi ja ütles, et kangelaste ülesanne ongi maailma muuta ilusamaks. Kui Vanaisa maailma ka inimesed lõi puhus ta oma hingeõhku igale laubale ,et inimene saaks kurjuse eest hoiduda. Vanaisa ise enam maal ei käi , sest ta on loonud kõik vajaliku ,et me ise hakkama saaks. Emajõe sünd Vanaisa loodud maakettal kasvasid taimed ja loo
F. R. Faehlmann ,,Müütilised muistendid" · LOOMINE Vanaisa, kes elas taevas oli loonud kangelased. Eluasemeks Kaljuvald. Kõige vanem Vanemuine vanaduse tarkus. Süda noor + luulekunst/ lauluanne Teine oli Ilmarine mehejõus,kunstianne. Kolmas oli Lämmeküne hea tuju ja rõõmsameelsus. Vibuane hea kütt. Vanaisa lõi maailma, pojad aitasid kuis suutsid.(taevas,tähed,lilled) · EMAJÕE SÜND Loomad, kelle Vanaisa oli loonud, läksid kaklema. Vanaisa otsustas neile ,,anda" kuninga, kes neid valitseb. Tema tulekuks oli vaja kaevata sügav jõgi ehk kujundada Eesti maastik. Vanaisa oli tööga rahul ja andis töökatele loomadele välimuse.(Vähile silmad seljataga, mutile porise,pruuni kasuka. Nii sündis emajõgi. · VANEMUISE LAUL Inimestel ja loomadel oli oma keel. Loomad kutsuti koosolekule, et nad pidukeele ära õpiks, et ju
Müütilised muistendid Friedrich Robert Faehlmann Raamatus räägitakse seitsmest müüdist, millest esimene on: Loomine. Loomises räägitakse, kuidas kõrgel taevas elas vana, pikka habemega Vanaisa, kes oli loonud kangelased, kelle käest ta aegajalt nõu küsinud. Tähtsamad neist olid: Vanemuine. Vanemuisele oli iseloomuks tema kannel ja laul. Teine oli Ilmarinne, kes oli iseloomult elutark ja talle oli omane kunsti anne. Kolmas oli Lämmeküne, kes iseloomult oli ülemeelik. Vanaisa
Lugemispäevik Pealkiri : Müütilised muistendid Autor : Fr. R. Faehlmann Loomine : Loomine räägib sellest, kuidas Vanaisa ning tema abilised Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne ja Vibulane lõid maailma. Nad lõid taevavõlvi, maastiku ning kõik selle, mis meil siiani teadaolevalt on. Emajõe sünd : Emajõe sünd räägib sellest, kuidas Vanaisa käsikis kaevata kuningale jõe, kus ta saab elada ja valitseda. Plajud loomad said oma töökuse eest kauni kuue, kuid vähk ja harakas said karistada oma ebaviisaka käitumise eest. Vanemuise laul :
Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest "vanade eestlaste" laulujumal? Nimi Vanmuine pärineb soome mütoloogiast (Väinamöinen). Oskar Loorits kirjutas üles mitmeid mütoloogilised tegelased, kes ei kuulunud tegelikult eestlastele ning üks neist oligi Vanemuine. Vanemuine on eesti mütoloogiasse kunstlikult sisse toodud. Kuna eesti rahvaluules leidub laulujumal Waine-moinen, esitas Faehlman hallihabemega laulumeest Vanemuisena. 20. Kirjelda Fr.R. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia "panteoni" ning seleta lahti, missugustele allikatele tema käsitlus toetub. Eestlaste ainujumal Taara, Vanaisa ehk Vana. Kangelased: Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne, Vibuane. Kangelaste järeltulijad: kallewe pojad, Endel(Ilmarise poeg), Juta(Vanemuise tütar), Koit ja Hämarik. Metsa, vee ja õhu vaimud. Tema käsitlus toetub Kalevalale, millele ta lisas eesti etümoloogia. 21. Mille poolest sarnanevad ja erinevad K.J. Petersoni ja Fr.R
see lahkub (nt lapse lappe pesed järves, siis järv lendab minemasp ongi Järvamaal nii vähe järvi) 16. Selgita (nt A. Viirese artikli põhjal), kuidas kujunes Vanemuine eesti rahvusliku (kunst)mütoloogia oluliseks jumalaks (nt kust on see nimi pärit ja kuidas on seda tõlgendatud? Kelle kaudu ja kuidas sai Vanemuine laiemale avalikkusele tuntuks?) Vanemuine tuleb Soome mütoloogiast, kust tuntakse Väinamöiset kui Kalevala peategelast (väinämö soome keeles tähendab laulikut). Faehlmann mugandas tema ja palju teisi soome mütoloogiast tuntud tegelasi oma saksakeelsetesse muistenditesse, esitledes neid eestlaste jumalana. Kreutzwaldi „Kalevipoja“ ilmumise järel jõudsid paljud jumalad ja vägilased sh Vanemuine rahva hulka. Kangelasi aitas tutvustada ka Faehlmanni muistendite eesti keelde tõlkimine ja nende avaldamine Perno Postimehes. Carl Robert Jakobson lisas „muistsed jumalad“ ka oma „Kooli Lugemise raamatusse“, mis oli ligi 30 aastat peamine koolilugemik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid