Muinasajal jagati Eesti maakondadeks: Saaremaa;
Hiiumaa; Läänemaa; Reval; Virumaa; Harjumaa;
Järvamaa; Alempois; Nurmekund; Mõhu; Vaiga;
Soopoolitse; Sakala; Jogentagana ja Ugandi.
Maakonnad jagati omakorda kihelkondadeks ja need
omakorda küladeks.
1. Vanem MuinasEesti rahvajuht, keda nimetati ka
kuningaks ning rikkaks.
2. Linnus Tugevdatud ehitis, mis oli ehitatud vaenlase
eest varjumiseks.
3. Arbuja Ennustaja, tähtis elavate ja hingedemaailma
vahendaja.
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Aino Prits
Õppematerjali autor
Esimesed Eesti asulad olid Pulli ja Lammasmäe. Maa jagunes kihelkondadeks (Revala, Virumaa, Harjumaa, Saaremaa, Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa, Sakala, Ugandi, Alempois, Mõhu, Vaiga, Soopooliste, Jogentagana) ja need jagunesid omakorda maakondadeks. Maakondi valitsesid vanemad, see amet pärines arvatavasti isalt pojale. Kui vaenlane tungis sisse siis kaitsis iga maakond ennast ise. Vaenlaste eest varjuti koos varaga linnustesse. Eestlaste peamiseks elastusalaks oli maaharimine. Lisaks pidasid mehed jahti põtradele, kobrastele ja hüljestele. Naised ja lapsed tegelesid korilusega. Tuli oli muinaseestlaste elus tähtis kuna ta peletas eemale loomi, andis sooja ja valgust ning tegi toidu maitsvaks. Inimesed elasit püstkodades, mis olid tehtud loomanahkadest. Igal perel oli püstkoda ja selles oli kolle. Nöörkeraamika - Nõude pinnad on kas silutud või riibitud. Kaunistatud on olnud valdavalt nõude ülaosa ja mõnikord ka väljaulatuv serv. Mõika esinemise korral on ornamend
1. Kiviaja periodiseering I paleoliitikum- II mesoliitikum - kestis Eestis umbes 5 aastatuhandeni e.kr III neoliitikum-algas umbes 5000 a. tagasi e.kr ja oli kiviaja viimane etapp. Neoliitikumi tähtsamaks tunnuseks on esimese tehismaterjali, põletatud savi ilmumine. 2. Eesti alal vanimad asukad (asulapaigad, tööriistad, tegevusalad, elamu, elanike päritolu) Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11 000 aasta vanused. Kaua peeti kõige vanemaks Sindi lähedalt Pulli talu juurest avastatud asulakohta, mida talu ja küla järgi nimetatakse Pulli asulaks. 2001. aastal samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht võib aga olla mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad nad kuuluvad nn. kunda kultuuri rahvale. See kultuur ja rahvas on oma nime saanud ühe varem asustatud asulakoha järgi kunda lähedal Lammasmäel. Tööriistad valmistasid kundalased kivist, luust, sarvest ja ka puust näiteks ühepuupaate ehk ruhesid. Elatusid kalapüügist ja jahist. Kütiti põtru, kobr
sajandil ning muinasajal need ei lõpe. Hakkasid kujunema riigid ja see mõjutas ka eestlasi. Eestlased ei rännanud, kuid rahvasterändamine mõjutas neidki: põhja poole hakkasid tungima balti hõimud, hõivates tnapäeva Põhja-Läti alasid, slaavlased lainedasid tunduvalt oma asuala, taaselustus skandinaavlaste huvi Eesti vastu, mis tõi kaasa röövhetked. Eestis peetud taplustele viitavad mõned ruunikivid ja Salme laevamatus 5) Eestasd muinasaja lõpul (tegevusalad, ühiskond, haldusjaotus, suhted naabritega) Eesti asustus tihenes järjekindlalt ja külasid tekkis juurde. Levinud sambakülad olid põhja- Eestis ja saaremall, lõuna Eestis oli ülekaalushajuv asustus. Põlli harimine, karja kasvatus, väliskaubandusega tegelemine (vahetuskaup), kaupa veeti sisse ning välja, rõivastele hakati tähelepanu pöörama. Eesti jagunes maakondadeks ning need omakorda kihelkondadeks. Hakkasid tekkima linnused. Tekkisid linnad. Revala Järvamaa Hiiumaa Saaremaa Alempois
Kr. on Eesti rahvaarvuks pakutud 7000 inimest. Rooma ehk vanemal rauaajal (I-V sajand p.Kr.) muutus kliima pehmemaks, soodustades põlluharimist ning rahvaarvu suurenemist. Kristliku ajaarvamise alguseks kujunes välja piir läänemeresoome ja balti hõimude vahel, milleks sai Väina (läti keeles Daugava) jõgi. Keskmisel rauaajal (V-IX sajand) hakati Eestis rajama põlispõlde, mida hariti künniloomadega, peamiselt härgadega. Asustus tihenes, ühiskond muutus hierarhilisemaks, hakkas kujunema ülikkond ja kihelkonnad. Eesti rahvaarvuks aastal 500 on pakutud 23 000 inimest. Nooremal rauaajal ehk viikingiajal ja hilis-rauaajal (X-XIII sajand) jätkus põllumajanduse areng, kasutusele võeti kolmeväljasüsteem. Majanduslikku arengut ja ühtlasi rahvastiku kasvu soodustas tänapäevasest pehmem kliima. Samas suurenes ka sõjaliste kokkupõrgete arv naaberrahvastega. Olulisteks keskusteks kujunesid linnused, mille ümber mõnel pool tekkisid
1. Isikud ja daatumid · 1800-500 eKr- pronksiaeg · 1030- Jaroslav Tark rajas Tartu tugipunkti oma sõjakäigu ajal eestlaste vastu · 1196- piiskop Berthold tegi ründeretke Eestisse , eesmärgiga levitada ristiusku · 1210- Ümeralahing ja eestlaste poolt vastutung vastastele. · 1201 Riia linna asutamine piiskop Alberti poolt · Meinhard Tahtis inimesi ristiusku pöörata , ei kasutanud sõjavägesid · Läti Henrik- munk , kes tuli ristisõdijatega Eestisse, osales sõjakäikudel ja nähtu põhjal kirjutas sellest raamatu . ,,Henriku Liivimaa kroonika" · Jaroslav Tark Rajas sõjakäigu ajal eestlaste vastu endale tugipunkti Tartusse · Albert- piiskop, levitas Eestis sõjakäikudega ristiusku ning rajas Riia linna · Kaupo- Liivlaste vanem Madisepäeva lahingus , langes lahingus. ·
Talurahva olukord 1316. sajandil Kati Kiipsaar PH1 Muinas Eesti haldusjaotus, mis kehtis ka 13. sajandil enne ristisõdijate tulekut. · Teatud piirkonna talud moodustasid kihelkonna (45).Esmajoones välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Läänemaa, Ugandi, Sakala, Harjumaa, Saaremaa. KeskEestis kus välisoht kõige väiksem säilisid mõned kihelkonnad nagu Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana, mis polnud veel liitunud maakondadega või omaette maakonnaks. Elu 13. sajandil Eestis · Kolmeväljasüsteem Põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. · Adramaa Sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. · Linnus Muistne kaitseehitus, mis koosneb muldkehast ja puutarast. (Nt. mägilinnused, Kalevipoja sängi tüüpi l
EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI. HALDUSJAOTUS MUINASAJAL Enne ristirüütlite tulekut hakkasid kujunema kihelkonnad ja nendest omakorda maakonnad. Suuremad maakonnad ja nende tähtsamad linnused olid: 1. Viru - Tarvanpää, Äntu punamägi, Padalinnus. 2. Harjumaa - Varbola-Jaanilinn (eesti suurim linnus sel ajal). 3. Reval - Toompea, Iru. 4. Läänemaa - Ridala, Lihula, Soontagana. 5. Sakala - Lõhavere ehk Leol, Viljandi. 6. Ugandi - Tarbatu, Otepää. 7. Saaremaa - Valjala, Muhu, Pöide. 8. Järvamaa. Väiksemad maakonnad olid: Nurmekund, Alenpois, Vaiga, Mõhu. Üksikuid kihelkondi oli 45. Iga kihelkonna ees oli 1 või 2 vanemat. Kihelkonna keskuseks oli linnus. Kihelkond koosnes küladest, mille ees oli külavanem. Linnuseid oli eestis 100-120. Need jagunesid maalinnadeks ja linnamägedeks. Linnamägede tüübid: Mägilinnus (Näiteks: Otepää); neemiklinnus (Näiteks: Rõuge); kalevipoja säng (Näiteks: Alatskivi). Läänemaal ja Saaremaal olid linnus
Eesti murrete kujunemisest ja hääbumisest Eesti murded kujunesid välja mitme ajajärgu jooksul, alates esimesest aastatuhandest kuni 17. sajandini. Murrete piirid kajastavad eelkõige rahvastiku paiknemist 18. saj., pärast suuri sõdu ja rahvastikuhävimisi. Murrete hääbumine algas 19. sajandi teisest poolest ja toimus põhiosas 20. saj. jooksul. Eesti murded sellisel kujul, nagu me neid kirjeldame, on eeskätt 18.-19. sajandi keelekujud. Murrete kujunemine Eesti murded on kujunenud vanadest läänemeresoome hõimukeeltest, mida on olnud vähemalt kaks: · ühest kujunesid põhjaeesti · teisest lõunaeesti murded. Maksimaalselt on oletatud viit muistset peamurret. Eesti murrete kujunemise algust on raske määrata. Kujunemise etapid: 1. Lõunaeesti murrete (ehk Ugala) eraldumine. Lõunaeesti murrete vanimad erijooned on vähemat paar tuhat aastat vanad. 2 tuhat aastat tagasi oli lõunaeestipärane asustus levinud ka praeguses Põhja-Lä
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid