Millises
Eestis ma tahan elada?
Olen märganud, et praegune Eesti erineb palju sellest Eestist, kus
ma sündisin. Ma unistan tihti teistsugusest, mulle sobivamast,
Eestist.
Hetkel on Eesti linnades liiga palju rahvast – kõnniteed on
inimestest pungil täis, sõiduteedel on ummikud, sissehingates
tunnen, kuidas kopsudesse tungivad heitgaasid ja palju muudki.
Maakohtades on aga vähe inimesi. Seetõttu lähevad ka sealsed farmid pankrotti , kuna saaduste kokkuostuhinnad on väga madalal,
postkontorid suletakse, koolid kaovad ning palju muud. Ka inimestel
pole tööd. Töö saamiseks kolivad nad edasi linna ning maakohad
surevad välja. Ma külastan tihti oma maakodu ning seetõttu olen ma
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
88 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Lambada
Õppematerjali autor
1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid………………………………….…………...10 2.4. Eesti asi………………………………………………………………………….…..10 2.5. Tarkuseterad ankeetidest………………...………………………………………......11 2.6. Tagasipöördunud vilistlased………………………………………………………...11 3. Tööl mujal maailmas.....................................................................................................13 Kokkuvõte...................................................
Kümnendas klassis kirjutasin kuus kirjandit, kõik hindele neli. Üheteistkümnendas klassis kirjutasin samuti kuus kirjandit. Punktisummadega 57- 68. Iga kirjandi sisu oli hea. Neljal juhul viiest oli õigekiri hea, ühel korral väga hea. Aasta alguses oli minu stiil hea, korra isegi väga hea, kuid proovikirjandil oli stiil kõigest rahuldav. Vorm oli kolmel korral väga hea ja kahel korral hea. Aasta jooksul võis märgata kirjandite kirjutamises arengut, kuid aasta viimane kirjand läks siiski väga kehvasti. Kaheteistkümnendas klassis olen hetkeseisuga kirjutanud viis kirjandit. Punktisummad jäid vahemikku 68- 80. Kolmel juhul neljast oli sisu hea, korra ka väga hea. Õigekiri oli igas kirjandis väga hea. Aasta esimesel kahel kirjandil oli stiil hea, kuid kahel viimasel väga hea. Vorm oli igas kirjandis väga hea. On toimunud silmnähtav areng. Paranenud on õigekiri, stiil ja vorm. Gümnaasiumi viimases klassis õnnestus mul saada ka enda kõrgeim punktiskoor- 80,
.............................................24 Kokkuvõte.......................................................................................................25 Kasutatud kirjandus/materjal...........................................................................26 2 SISSEJUHATUS Minu uurimustöö eesmärgiks oli tutvuda tuntud Eesti humoristi Contra loominguga, tuua välja postmodernismile omaseid tunnuseid ning seostada neid Contra luulega. Olin kursis sellega, et tegemist on Võrumaalt pärit humoristiga ning olin teda erinevates telesaadetes varem näinud, kuid täpsem info tema elu ja loomingu kohta mul puudus. Kuna tegemist on väga huvitava karakteriga, oli uurimustööd huvitav koostada. 3
eriti irooniliselt mõjuvat reklaami "Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas". Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atsehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale ("Kas te panite tähele, kunas Reformierakonna aknad sisse visati?" "Kas politseid on näha olnud?" "Kas pisargaasi kasutati?" jne) sain viisakad vastused kõigis neis keeltes. Ma olin õnnelik, see hetk veenis mind, et tegemist on siiski liiga emotsionaalseks muutunud valitsusvastase meeleavaldusega, mitte sammuga etnilise kodusõja poole
ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju! Elamisest tunnen ma rõõmu, aga kui sureksin, oleksin eluõnnelik. Pole vähimatki tõendusmatejali kinnitusele, et elu on tõsine. On miski, mis ei kasva puu otsas, millest me ei loe koolis ja mida ei saa raha eest osta. See on kunst näda elu läbi oma südame. Me elame selleks et surra ja sureme selleks et teised saaksid elada. Elu on raske. Millega võrreldes? Elu mõte on elus eneses. Ela nii et isegi hauakaevaja nutaks su haual. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda! Armastus annab elule mõtte! Ela nii, et kui sa sured, siis hakkab su sõpradel igav. Elu on joonistamine ilma kustutuskummita. Elu on kui risttee, mis kord on sattunud su teele ja kord ei ole. Ta võid näidata endas ka kõige halvemaid külgi, kuid siiski alati on ta ühtemoodi. Teeb haiget ja vahel kui juhtub, paneb isegi naeratama.
Uue riigigümnaasiumi esimeses koolipäevas oli tunda elevust. Põnevust lisasid värskelt remonditud maja, uued õpetajad ja uued klassikaaslased. Kooli avaaktus oli väga ebatraditsiooniline - klassijuhatajatunniga tuli sobitada interneti kaudu üle kantud viie riigikooli ühisaktus. Enim pakkus rahvale vaimustust vastremonditud koolimaja. Tolleaegsele Wiedemanni keeleauhinna laureaadile Valve-Liisile tuletas uue kooli vanem osa meelde tema kooliaega. Tema sõnul on Eestis vähe selliseid maju, mis tõuseks nagu tuhast. Ta leidis, et koolimaja on imeilus ja innustab ka head tööd tegema. Kuid tuhast tõusmine tõi kaasa ka uusi reegleid. Et hoida maja võimalikult kaua ilusas konditsioonis, oli noortel kohustus kanda koolimajas vahetusjalatseid ja keelatud kanda terava kontsaga jalanõusid. Samuti alustati tööd uue õppekava järgi: kooliaasta jaotati 5 perioodiks ja tundide pikkuseks sai 75 minutit
Eriti huvitavad olid näiteks Pille küsimused emale ja Rale, näiteks: „Mis on lõpmatus?“; „Ema, kas sa oled õnnelik?“ ja „Miks on loodus nii teinud, et inimene sureb ära?“ Need on sellised küsimused, millele otsib igaüks terve elu vastust. Kõige rohkem oli muidugi kirjeldatud Ra tundeid, sest ta pidi võitlema iseendaga. Tema poja surm oli talle niivõrd kohutavalt mõjunud, et tal oli raske nendest mälestust lahti öelda ja edasi elada. Ta oli kaotanud oma usu elusse ning tal oli raske leppida poja surmaga ja selle teadmisega edasi elamisele. 2. Iseloomusta peategelasi – põllumeest ja kirjanikku, kuidas on nendega seotud M. Traadi kirjanikukreedo: elule annab mõtte inimlikkus, kõige vastu, mis ahistab inimväärset eksistentsi, tuleb leppimatult võidelda. Põllumees, Johannes, oli töökas ja endasse tõmbunud mees. Ta veetis kodus suhteliselt vähe aega, kuna tööd tal oli kogu aeg palju
Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloomu ja elu. Nad on elanud erinevates tingimustes. Meri on lapsepõlves koos perega palju reisinud, teda on ka Siberisse küüditatud kuid ikkagi on ta Eestisse tagasi tulnud . Ta on ka kirjutanud raamatuid ja artikleid ajalehtedesse nii Eesti kui ka välismaa omadesse. Ta on 2 korda abielus olnud tal on 3 last:2 poega Mart Meri (1959) ja Kristjan Meri (1966). esimese abikaasaga Regina Meri ja tütar Tuule Meri (1985) teise abikaasa Helle Meriga. 1990.nendal aastal sai Merist Eest välisminister 1992 aastal oli ta veidi aega Eesti Suursaadik Soomes. Kui Eest iseseisvaks sai valiti Meri Eest presidendiks kus ta oli kaks ametiaega.1998. aastal valis Prantsusmaa ajaleht Mere aasta Eurooplaseks.14
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid