TALLINNA TEENINDUSKOOL Stiina Siraki HT12-KE Mikroobsed toidunakkused ehk infektsioonid ja toidumürgistused Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Selles töös annan ülevaate Helmintoosidest ehk Usstõvedest ning Askaridoosidest ehk Solgetõvest. Helmintoosid Helmintoos on soolenugiliste ehk sooleusside tekitatud haigus. Soolenugilised on
põhjustas kahjulikku efekti Lowest Observed (Adverse) Effect Concentration TOKSIKOLOOGIAon teadus mürgistest ainetest ja nende toimemehhanismidest ÖKOTOKSIKOLOOGIAon teadus toksilistest ainetest keskkonnas ja sellest tingitud kahjulikest mõjudest TOKSILISUSkemikaali/aine omadus mõjuda teatud kontsentratsioonist alates elusorganismiga kokkupuutes sellele kahjulikult TOKSIKANT-Kemikaal/aine, mis on potentsiaalselt toksiline. Mikroobsed(bakterite) toksiinid: Botulismitoksiin,Teetanusetoksiin,Difeetriatoksiin Mükotoksiinid:Aflatoksiinid Vetikatoksiinid:Mikrotsüstiin, Saksitoksiin Loomade toksiinid:MaomürgidKonnamürgid KSENOBIOOTIKUM -Kemikaal, mida (normaalsetel tingimustel) ei esine looduses/bioloogilistes süsteemides (xenokr.k. "võõras"). Võivad olla nii kasulikud (n. arstirohud) kui ka kahjulikud/toksilised (n. plii). TOKSIIN-Elusorganismi poolt toodetud toksiline orgaaniline aines
Ekstraktid, absoluudid Lahustina kasutatakse: 1) Heksaani 2) Atsetooni 3) Etanooli 4) Vett 5) Toiduõli 6) Toidurasva 7) Vedelat CO2 (saab hea saagise) Kui kasutatavat lahustit ei eemaldata, nimetatakse toodet ekstraktiks. Ekstrakti lõhna intensiivsus on võrreldes puhta eeterliku õliga 102-103 korda nõrgem. Destillaadid Puuviljamahlade aroomi komponendid on palju lenduvamad destillatsioonil kontsentreeritult kui suures koguses vees. Mikroobsed aroomid Toodetakse lipaaside ja Penicillum roquefort'i abil. Sünteetilised looduslikud aroomiühendid 1) Vanilliin Saadakse peamiselt ligniini leeliselisel hüdrolüüsil 2) Tsitraal Saadakse sidrunheina veeaurudestillatsioonil Koosneb kahest isomeerist: geraniaal (I) ja neraal (II) 3) Mentool Sünteesitakse peamiselt m-kresoolist Sünteetilistele aroomiainetele kehtestatud puhtusenõuded on väga kõrged. Sünteetilised aroomiained
Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. Lämmastik esineb keskkonnas erinevates vormides: orgaaniline lämmastik, ammoniaak (NH4+), nitrit (NO2), nitraat (NO3), dilämmastikoksiid (N2O), lämmast ikmonooksiid (NO) või anorgaaniline lämmastikugaas (N2). Orgaanilist lämmastikku leidub elusorganismides, huumuses või orgaanilistes laguproduktides. Lämmastikuringega kaasnevad protsessid viivad lämmastiku ühest vormist teise. Biosfääris on lämmastikuringe kandjaks mikroobsed protsessid. Lämmastik moodustab u 10% mikroobide kuivkaalust[2]. Ringes muutub lämmastiku oksüdatsiooniaste ning moodustuvad orgaanilised ühendid. Enamik lämmastikuga seotud mikroobseid protsesse on kas energiat nõudvad (lämmastiku fikseerimine) või energiat tootvad. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosfaadid liiguvad läbi taimede ja loomade kiiresti. Seevastu protsess, millega fosfaadid
4.1.Riskifaktorid (Slassarenko 2009): · Kõrge riskiga HPV infektsioon · Varajane aktiivne suguelu algus paljude seksuaalpartneritega · Alkoholi tarvitamine · Suitsetamine · Pikaaegne suukaudsete hormonaalsete rasestumisvastaste pillide kasutamine (üle 5a) · Teised sugulisel teel levivad infektsioonid (klamüüdia, genitaalherpes) · Sagedased mittespetsiifilised põletikud (mikroobsed põletikutekitajad ülekandega) · Langenud immuunsus (HIV) · Rasedus (põhjuseks peetakse raseduse moduleerivat mõju naise immun- ja · hormonaalsüsteemile) · Korduvad abordid · Palju sünnitusi · Spetsiifilised immunoloogilised ja geneetilised faktorid 4.2.Ravi Sünnitamata naise ravi on võimalikult emakakaela säästev. Emakakaela pindmine kiht eemaldatakse skalpelliga ning uuritakse histoloogiliselt. Liialt agressiivse ravitaktika korral
kokkutõmbumisel tekkinud veefaasi eraldumine. Piimakalgendist eraldatakse liigne veefaas vadakuna. Saadakse juustukalgend. Vormimine - Juustukalgendi edasise töötlemisega vormitakse (kas otse või läbi juustutera seadmise ja juustuplasti moodustamise) juustutoorik. II põhifaas juustu fermentatsioon e. juustu valmimine Piimsuhkur muundatakse piimhappeks jt. käärimisproduktideks, toimub valkude ja vähesel määral rasvade hüdrolüüs. Pr. osalevad mikroobsed ensüümid, laabi ensüümid ja piimas leiduvad ensüümid. 9. Millised on kalgendamise viisid? Laabi lisamine juustule · Levinuim viis kaseiinimitselle (K-kaseiini) destabiliseerivaid ensüüme sisaldava laabi lisamine juustupiimale (30-35 ml/100 kg piimale) · Kalgendamine hapendamisega (sõir) · või happe lisamise ja piima kuumutamisega (Ricotta) Saadud kalgendist eraldatakse vadak ning moodustatakse kontsentreeritud juustumass 10
loomad). Sel teel on voimalik produtseerida nii ensuume kui hormoone kui ka viiruse kapsliproteiine, mida saab kasutada kui vaktsiine. (2) DNA-sondide loomine infektsioonide, defektsete geenide ja ka resistentsuse ning mistahes muid tunnuseid kandvate geenide lokaliseerimiseks genoomis. (3) Transgeensete (liigivooraid geene omavate voi teatud liigiomaste geenideta organismid) isendite ja organismide loomine. Esmajoones tulevad siin kone alla mikroobsed organismid (bakterid, seened), aga ka taimed, keda on voimalik rakendada tohusamalt teenima inimkonna huve. Transgeensed korgemad loomad on aga olulised nii geenide talitluse kui parilike defektide uurimisel. Naiteks on suudetud luua transgeenseid hiiri, kellel puuduvad terved geenid ning neid kasutatakse just geenide funktsioonide uurimisel. Insenergeneetilised vaktsiinid ja DNA-vaktsineerimine Rekombinant-DNA tehnoloogiat kasutatakse ka vaktsiinide valjatootamisel.
11.1, 6.11.2) Lämmastikuallikad: Atmosfääri vaba molekulaarne lämmastik N2, Mullas olevad orgaanilised ja anorgaanilised ühendid ammooniumsoolad, nitraadid ja orgaaniline valklämmastik (kõdunemata taimsed ja loomsed osad). Anorgaanilised vormid (ammoonium ja nitraatlämmastik) on kergelt omastatavad. Orgaaniline lämmastik väga raskelt omastatav või üldse mitte. Molekulaarne lämmastik on ka taimedele kättesaamatu. Biosfääris on lämmastikuringe kandjaks mikroobsed protsessid. Ringes muutub N o/a ning moodustuvad org ühendid. Bioloogiline sidumine taimed absorveerivad ammooniumioone juurte kaudu. 8. # Mineraalsete toitainete assimilatsioon (nitraadi, ammooniumi, väävli, fosfaadi, katioonide, hapniku) Hapnik 90% saadakse respiratsiooni teel. Teine võimalus saamine veest. Kolmas hapniku kohene sidumine org. ühenditesse hapniku fikseerimine.
Agressiivsusega kaasneb söödakulu suurenemine. Söödakasutus paraneb mõnede emassuguhormoonide söötmisel. Puhtaid hormoonpreparaate loomadele ei toodata, kuna on liiga kallid. Emas- ja isassuguhormoonid ei hävine täielikult liha kulinaarsel töötlemisel ja võivad kergesti mõjutada ka inimese organismi. Seetõttu on paljudes maades hormoonpreparaatide kasutamine piiratud või lausa keelatud. VI ENSÜÜMPREPARAADID Põhiliselt mikroobsed saadused, mis sisaldavad fermente (ensüüme). Ensüümpreparaadid sisaldavad süsivesikuid hüdrolüüsivaid (lagundavaid) fermente. Ensüümpreparaate lisatakse söötadele selleks, et parandada söötade seeduvust ja toitainete omastamist, selle kaudu paraneb sööda kasutamine, kiireneb loomade kasv ja areng. Ensüümpreparaatide abil on võimalik suurendada nende söötade hulka, mille kasutamiseks looma seedeorganid ei ole
TOIDUAINETES OLEVAD MIKROORGANISMID VÕIVAD OLLA: Mittepatogeensed ehk mittemürgised; kasutatakse toiduainete valmistamisel Kasulikke piimhappebaktereid on näiteks juustus, jogurtis, hapupiimas, veise- ja sealihavorstis ning suitsuvorstis. Piimhape annab hea maitse ja ei lase teistel bakteritel areneda. Kasulikud bakterid esinevad ka soolestiku loomulikus mikroflooras Patogeensed ehk mürgised; · põhjustavad haigestumisi; · "toodavad" toksiine ehk mürke; MIKROOBSED TOIDUNAKKUSED EHK INFEKTSIOONID Infektsiooni erinevus toidumürgistusest: · kandub edasi vahetu kontakti teel; · haigestumist põhjustab suhteliselt väike kogus mikroorganisme; · pikem peiteperiood; Nakkuse allikad: · Haigustekitajatega saastunud toit (bakterid, seened, viirused jne.) · Haiged inimesed ja loomad · Tervenenud mikroobikandjad · Mittehaigestunud mikroobikandjad NB! TOIDUINFEKTSIOON levib eeskätt vee ja toorpiima kaudu. Saastumise vältimiseks tuleb:
suurtes kogustes. Mikroelemente vask, mangaan, tsink, koobalt, molübdeen jt. vajavad taimed üliväikestes kogustes. · Toitained on mullas tahkes, vedelas ja gaasilises olekus. Taimed omastavad neid vees või nõrkades hapetes lahustunud ühenditena. · Toitainete varud sõltuvad mulla lõimisest · Eriti kahjulik on naatriumkarbonaat. Mulla orgaaniline koostis · Mulla orgaaniliseks osaks on taimed, loomad, seened ja mikroobsed organismid · Orgaanilise aine loomine fotosünteesil on produktsiooniprotsess, mida kannab roheline taim · Produktsiooniprotsessis loodud orgaanilisest ainest osa jääb pärast taimede surma kasvukohta · Tänu humiinhappele on erinevad mullad erineva happesusega C187H186O89N9S1 Mulla mineroloogiline koostis · Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend · Mineraalil on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused · On olemas settekivimid ja tardkivimid
Ei tee kahju sellele, keda lagundavad. Laguahel on doonorkontrollitud süsteem – nad ei tapa kedagi, ei mõjuta otseselt toiduobjekti tihedust. Ka raisakotkas ei tapa, kuigi eeldused on olemas. Tohutult vähe erandeid: nt nekrotroofsed parasiisis – seened. Need on männi okkaid nakatavad seened, käituvad parasiidina, kuni männiokas elab. Kui männiokas sureb, söövad surnud okast edasi. HOOGHÄNNALISED – meie kliimas olulised. Mikroobsed lagundajad saavad kasu suurematelt lagundajatelt enne neid – kakandite kohalolu kiirendab oluliselt lehevarise mikroobset lagundamist. (neid ei tohi olla ka liiga palju) Erinevate orgaaniliste ainete lagunemiskõverad tammemetsa varises. Tselluloos laguneb hästi, seentel tsellulaasi palju. Palju raskem on ligniini lagundamine. 56 Protsesside intensiivsus sõltub, millise bioomiga on tegu
Sel teel on vôimalik produtseerida nii ensüüme kui hormoone kui ka viiruse kapsliproteiine, mida saab kasutada kui vaktsiine. 52 2) Defektsete geenide ja ka resistentsuse ning mistahes muid tunnuseid kandvate geenide lokaliseerimiseks genoomis. 3) Transgeensete (liigivôôraid geene omavate vôi teatud liigiomaste geenideta organis- mid) isendite ja organismide loomine. Esmajoones tulevad siin kõne alla mikroobsed organismid (bakterid, seened), aga ka taimed, keda on vôimalik rakendada tôhusamalt teenima inimkonna huve. Transgeensed kôrgemad loomad on aga olulised nii geenide talitluse kui pärilike defektide uurimisel. Enim on toodetud transgeenseid hiiri, kellel puuduvad terved geenid, mistõttu neid kasutatakse just geenide funktsioonide uurimisel. GMO GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISM
annaabi.ee 
