Koobalt Co Koobalt on keemiline element, mille aatominumber perioodilisustabelis on 27. Koobalti avastas Georg Brandt (1964- 1768), Rootsi keemik ja mineraloog. Ta oli esimene inimene kes avastas metalli, mis polnud juba „iidsetel aegadel“ avastatud. Koobalti kristalli struktuur on kuusnurkne, tahukeskne kuubiline. Oksüdatsiooniaste ühendites on +1, +2, +3 või +4. Põhilised on +2 ja +3. +4 on harvem esinev ja üldjuhul ebapüsiv. +1 oksüdatsiooniastmega on õnnestunud ka mõned ühendid sünteesida. Omadustelt on koobalt metall. Tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3, sulamistemperatuur on 1495 oC ja keemistemperatuuriks 2927 oC. Aatommassiks on 58,9332. Koobalti värvus on hõbevalge. Toatemperatuuril on koobalt tahke. Koobaltit kasutatakse kuuma- ja happekindlates sulamites terase tootmisel, mõningate keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina ning elektri, klaa...
Kuld. Levimuselt on kuld haruldane metall. Ajalooliselt on väljakujunenud peamiselt kaks kulla funktsiooni: raha ja ehete valmistamise materjal. Alates ürgajast on kuld olnud ehtemetall ja kuna seda leidublooduses harva, siis sümboliseerib kuld rikkust ja selle kaudu ka võimu. Umbes kaks ja pool tuhat aastat tagasi hakkas kuld kandma raha funktsiooni. Ajalooliselt oli Lüüdia kuningasKroisos 6. sajandil eKr esimene valitseja, kes hakkas vermima kuldmünte[4]. Need mündid olid kõrge kullasisaldusega (98%). Kullastandard on olnud monetaarpoliitika aluseks läbi ajaloo. Viimasena loobusid kullastandardist 1932. aastal pärast Suurt depressiooni Ameerika Ühendriigid. Enamik riike Euroopas heitis kullastandardi kõrvale pärast Esimest maailmasõda 1914. aastal, kuna suuri sõjast tingitud võlgu ei suudetud kullana tagastada.[5][6] Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu millele säilib kulla kollane värvus...
ALUMIINIUM Lisette Põld Mis on alumiinium? • Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. • Tema keemiline lühend on Al. • Alumiinium on hõbevalge, pehme, plastne metall. • Alumiinium on kolmas kõige levinum element maakoores. • Alumiiniumi kõrge keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu teda puhtal kujul. • Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element. • Järjenumber on 13. • Aatommass 26,98154. • Sulamistemperatuur on 660˚C. • Keemistemperatuur 2060˚C. Füüsikalised omadused • Alumiinium on suhteliselt pehme, vastupidav, kerge, plastne ja hästi sepistatav metall. • Värvus varieerub hõbedasest hallini. • Süttib raskelt. • Hea nähtava valguse ja infrapunakiirguse peegeldaja • Alumiinium on väga hea soojus- ja elektrijuht. Keemilised omadused • Alumiinium peab korrosioonile hästi vastu. • Korrosioonikaitse tõttu on alumiinium üks väheseid me...
METALLIDE KORROSIOONIKAITSE VÕIMALUSED Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp KORROSIOON • Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Põhiliselt teatakse korrosiooni all metallide oksüdeerimist hapniku toimel. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks • Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb) ja radioaktiivsest kiirgusest TÄHTSAMAD KORROSIOONILIIGID • Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua...
Metallid Metallide üldiseloomustus Hästi töödeldavad, plastilised (va Sb ja Bi) Metalse läikega Suure albeedoga (poleeritult) Head soojusjuhid Head elektrijuhid Pulbrina tuhmhallid või mustad (va Mg, Al, Cu, Au jmt) Füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur väga erinevad tavatingimustes tahked (va Hg) leelismetallidel* madal *IA rühma elemendid, mis on nime saanud sellest, et annavad veega reageerides leeliseid Tihedus · > 1 g/cm3 (va Li, Na, K) · on seda väiksem, mida väiksem on metalli aatomi aatommass ja mida suurem on aatomraadius · < 5 g/cm3 kergmetallid (leelismetallid, Ti, Mg, Al) · Ülejäänud raskmetallid Kõvadus Leelismetallid on pehmed ja kergesti lõigatavad Kergesti kriimustuvad Au, Sn, Pb Kõige kõvem Cr Sõltub puhtusest ja eelnevast töötlusest (lisandid suurendavad kõvadust) Metalliline side Elektronkihtide kattumine Elektronide siirdumine teise tuuma mõjualasse Väliskihi ...
KONTROLLTÖÖ nr 2 KORDAMISTEEMAD 1. Keemilise sideme liigitamine. Kovalentne side Iooniline side Metalliline side mittemetall+mittemetall Mittemetall+met Metall+metall all Mittepolaarn Polaarne Moodustamisel Fe-Fe e Erinevate läheb metalli Cu-Ag Kahesuguste mittemetalli väliskihi elektron Ag-Al mittemetalli de aatomite või elektronid Väga hea de vahel vahel täielikult üle elektrijuhtivus Moodustamis H-F; HCl; mittemetallile Magneetilised el H2O NaCl sulamid Fe; moodustava Co; Ni d aatomid ühise elektronpaar N2; H2; O2 2. Vesinikside. Milliste aatomite vahel see tekib? Vesinikside õige kujutamine a...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: Redoksreaktsioonid ja metallide korrosioon töö nr. 6 Õpperühm: Töö teostaja: Aleks Mark MASB11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Andre Roden 20.11.15 1.Töö eesmärk Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega. 2.Kasutatud mõõteseadmed,töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm3), tsentrifuugiklaas Kasutatud ained: 0,1 M soolhape, 0,1 M väävelhape, tsingi- ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)- sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. ZnCl2 3.Töö käik 3.1 Galvaanipaari moodustamine ...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi töö nr. mahu järgi 5 Õpperühm: Töö teostaja: Aleks Mark MASB11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Andre Roden 13.11.15 1.Töö eesmärk Magneesiumi massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. 2.Kasutatud mõõteseadmed,töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm³), lehter, filterpaber, termo- meeter, baromeeter, hügromeeter. Kasutatud ained: 10% soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg). Seade gaasi mahu mõõtmiseks: 1;2 - vastavalt 1. ja 2. bürett 3 - katseklaas soolhappelahusega (algasendis) 4 - magneesiumitükk 5- nivood peavad olem...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: HCl ja NaOH molaarse kontsentratsiooni määramine. töö nr. 2 Õpperühm: Töö teostaja: Aleks Mark MASB11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Andre Roden 27.09.15 1. Eesmärk HCl ja NaOH lahuse kontsentratsiooni kindlaksmääramine tiitrimise abil. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid 1) Töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3), mõõtesilinder (250 cm³ ) 2) Kemikaalid: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, uuritava kontsentratsiooniga NaOH lahus, NaOH lahus (0,1004 M), indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp), destilleeritud vesi, pipetipump, statiiv, lehter. Bürett: 3. Töö käik 3.1 Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimi...
bioloogiline korrosioon: Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel (nt rauabakterid ja väävlibakterid) 4) Kaitse korrosiooni eest roostevabase terase kasutamine elektrokeemiline katmine (värv, õli, passiivne metall, lakk) iseeneslik kaitse (tekib oksiidikiht) 5) Korrosioonitõrje Korrosiooni tõrje roostevaba teras kroomimine katmine inhibiitor korrosiooni aeglustaja (nt NaNO3) 6) Kuidas esinevad looduses: a) aktiivsed metallid; b) vähemaktiivsed metallid; c) väärismetallid aktiivsed metallid looduses ühendite koostises (sooladena) vähemaktiivsed metallid looduses oksiidsed mineraalid väärismetall looduses mineraalidena, lihtainena ehedalt 7) Nimeta kõige levinuimaid metalle looduses levinuimad: Al, Fe, Ca, Na 8) Maavarade kaevandamine metallurgia: Metallide redutseerimine maagist Maagi rikastamine (maak vabastatakse lisanditest, kasutades füüsikaliste omaduste erinevust)
KASUTATUD KIRJANDUS Galena. [https://en.wikipedia.org/wiki/Galena]. 15.02.2017 Galeniit. [https://et.wikipedia.org/wiki/Galeniit]. 15.02.2017 Kaevats, Ü. & Varrak, T. (1994). EE-Eesti Entsüklopeedia 7. Tallinn. Eesti Enstüklopeedia. Lead. [https://en.wikipedia.org/wiki/Lead#Inorganic_compounds]. 15.02.2017 Maakmineraal. [https://et.wikipedia.org/wiki/Maakmineraal]. 15.02.2017 6 Metallide tootmine. [http://web.zone.ee/metallityy/METALLID/yldteavetmetallidest_2.html]. 15.02.2017 Metallurgia. [https://et.wikipedia.org/wiki/Metallurgia]. 15.02.2017 Plii. [https://et.wikipedia.org/wiki/Plii]. 15.02.2017 Plii (Pb) ja selle toime keskkonnale. [http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/plii_kerdakeevend.htm]. 15.02.2017 Raua ja tema sulamite tootmine. [http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-13-1.htm]. 15.02.2017 7
KALTSIUM Kaltsiumi omadused Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20. Halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine. Keemilistes ühendites oksüdatsiooniastmega 2+. Keemiline valem on Ca. Kaltsiumi sulamistemperatuur on 1848 °C. Kaltsium on metalne, hõbedane element, mida saab eraldada sulatatud kaltsiumkloriidi soolast elektro- lüüsi teel. Sattudes kokku õhuga, moodustab nõndaviisi valmistatud kaltsium kiirelt kaitsva, hallikasvalge oksiidi- ja nitriidikihi. Oma põhivormis olevat kaltsiumi on isegi magneesiumist keerulisem süüdata, kuid kui see õnnestub, põleb kaltsium õhu käes intensiivse, oranzikaspunase leegiga. Kaltsiumi reaktiivsus Keemia poolest on kaltsium üks reaktiivsemaid ning pehmemaid metalle. Kaltsiumil on suurem elektriline takistus ehk väiksem elektrijuhtivus kui vasel või alumiiniumil, kuid ka...
Kaadmiumi aatomnumber on 48 ning aatommass 112,41 grammi mooli kohta (Karik ja Truus 2003). Cd on radioisotoop ning 43-st teadaolevast isotoobist esineb looduses kokku 8. Kaadmiumi oksüdatsiooniaste on II ja elektronegatiivsus Paulingu järgi 1,7. Sisaldus maakoores 0,13 ppm, sulamistemperatuur 320,8 °C, keemistemperatuur 766 °C, tihedus toatemperatuuril 8,65 g/cm3 ja eritakistus 0,074 mm2/m. IIB rühma elementidele on iseloomulik, et kõik need metallid lenduvad kuumutamisel (Karik 2000). Võrreldes teiste raskemetallidega on kaadmium märkimisväärselt ebapüsiv, kuna on väga elektropositiivne ning tänu sellele küllaltki reaktsioonivõimeline metall. Õhu juuresolekul kuumutades kaadmium põleb ning tekib kaadmium(II)oksiid, aga aurufaasis reageerib kaadmium kõrgel temperatuuril veeauruga, mille tulemusena tekivad kaadmium(II)oksiid ja vesinik. Kaadmiumi reaktsioon lahjade hapetega kulgeb aeglaselt, siiski on reageerimine võimalik,
Keemia teooria Metallide iseloomulikud füüsikalised omadused hea elektri- ja soojusjuhtivus plastilisus ja hea sepistatavus metalne läige enamasti hallikas värvus (hõbevalgest terashallini). Metallide iseloomulikud omadused on tingitud metallilisest sidemest: metallides on aatomite väliskihi elektronid muutunud kõigile aatomitele ühiseks. Füüsikalised omadused, mille poolest metallid üksteisest erinevad tihedus (kergmetallid ja raskmetallid) sulamistemperatuur kõvadus (kõige kõvem on Cr ja pehmed on leelismetallid) värvus (Au kollane, Cu punane, ülejäänud valged või hallid) magnetiseeritavus (Fe, Co, Ni) Igapäevasel kasutatakse enamasti väheaktiivseid või keskmise aktiivsusega metalle, kuna aktiivsed metallid reageerivad tugevalt paljude ainetega.
Oksüdeerumine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi o-a suurenemine. Leelismetallid- väga tugevad redutseerijad, tõrjuvad veest välja vesiniku. Väga aktiivsed ja reageerivad aktiivselt veega. Kõik IA rühma metallilised elemendid. Leelismuldmetallid- väga tugevad redutseerijad, reageerivad energiliselt veega, tõrjudes välja vesiniku. Kõik IIA rühma aktiivsemad metallilised elemendid s-metallid- leelis- ja leelismuldmetallid. IA ja IIA rühm. Vee karedus- lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Mööduv karedus ehk karbonaatne- kaltsiumi- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees, kuumutamisel saab eelmaldada. Jää karedus ehk mittekarbonaatne- põhjustavad teised vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad- kloriidid, sulfiidid jt. kuumutamisel ei kao. siirdemetallid- perioodilisudtabeli B-rühmade elemendid.
annaabi.ee 
