Kategoorias mereteadus leiti 11 faili

Merendus >> Mereteadus
Läänemere kalastik
7
doc

Läänemere kalastik

Läänemere kalastik Õppejõud Teet Krause Läänemere kalastik peegeldab vee soolsust, mis muutub seoses vee sissevooluga, kas Põhjamerest ­ tuultega 10 x jõgede sissevoolust enam või jõgedest ­ 160 000 m3 s-1. Kalad, kes mõnes oma elustaadiumis elavad meres, on soolataluvad e eurühaliinsed K...

Mereteadus - Eesti Maaülikool
26 allalaadimist
Läänemere kaitse-HELCOM jt rahvusvahelised konventsioonid-
9
doc

Läänemere kaitse (HELCOM jt rahvusvahelised konventsioonid)

3 Läänemerd ohustavad faktorid..............................................................................................................4 Meretransport...

Mereteadus - Eesti Maaülikool
75 allalaadimist
Läänemere plankton
7
doc

Läänemere plankton

Läänemere plankton Õppejõud Kai Piirsoo Läänemere planktoni uurimise ajalugu 19. saj. keskpaik - 20. saj. algus. Uuringute üldiseloom: floristilised ja faunistilised. · Esimene mere-ekspeditsioon Eesti vetes, kus koguti ka planktonit, toimus...

Mereteadus - Eesti Maaülikool
13 allalaadimist
Läänemere põhjaloomastik
5
doc

Läänemere põhjaloomastik

Läänemere põhjaloomastik Kairi Käiro Läänemere biootilisediseärasused · Vähesed liigid suutnud kohastuda Läänemeres esinevate tingimustega · Kooslused on liigivaesed ja üksikute liikide osakaal suur · Läänemere kooslused on omapärane segu mere-, järve- ja riimvee organismidest · Läänemeres on vähe ehtsaid riimveelisi liike võrr...

Mereteadus - Eesti Maaülikool
20 allalaadimist
Läänemere üldiseloomustus
8
doc

Läänemere üldiseloomustus

Läänemere üldiseloomustus Õppejõud Sirje Vilbaste Eesti rannikumere uurimise ajalugu Läänemere uurimine algas 19. sajandil. Esimesed veetemperatuuri ja soolsuse proovid pärinevad 19. sajandi esimesest poolest. 1840-del aastatel võeti Tallinna, Haapsalu ja Pärnu lahest proove, et määrata vee soolsust. Haapsalu ja Kuressaare olid 19. saja...

Mereteadus - Eesti Maaülikool
29 allalaadimist
Maailmamere bioloogilised resursid ja nende kasutamine
8
doc

Maailmamere bioloogilised resursid ja nende kasutamine

Maailmamere bioloogilised ressursid ja nende kasutamine Õppejõud Sirje Vilbaste Sekundaarne produktsioon: · Primaarproduktsioon on aluseks kõrgemate troofiliste tasemete moodustamisele. · Herbivoorid (nt väike zooplankton) söövad otse fütoplanktonit. · Karnivoorbid (nt kalad) söövad kas herbivoore või teisi karnivoo...

Mereteadus - Eesti Maaülikool
16 allalaadimist
Merevee kemism
7
doc

Merevee kemism

Merevee kemism; ainete lahustuvus vees; ainete ringed; organismide roll biogeensete elementide ringes; valgus vees Õppejõud Peeter Pall Joonis 1. Globaalses veeringluses osaleva veemassi paiknemine 1 Joonis 2. Veemassi jaotu...

Mereteadus - Eesti Maaülikool
24 allalaadimist
Ookeani primaarproduktsioon
8
doc

Ookeani primaarproduktsioon

Ookeani primaarproduktsioon Õppejõud Kai Piirsoo Bioproduktsioon ­ biosüsteemi (organism, populatsioon, kooslus) biomassi sünteesimise määr; juurdekasv, mis moodustub kasvu või paljunemise tulemusena. Sisaldab 2 komponenti: 1.1 Primaarproduktsioon ­ näitab orgaaniliste ainete moodustamise intensiivsust anorgaanilistest ühenditest;...

Mereteadus - Eesti Maaülikool
19 allalaadimist
Reostus ja eutrofeerumine
5
doc

Reostus ja eutrofeerumine

Reostus ja eutrofeerumine Õppejõud Peeter Pall REOSTUS Joonis 1. Peamised reostusallikad Peamised reostused tulevad põllumajandusest, linnadest, tööstusest ja õhust, nendest reostusallikatest satub reostus jõgede kaudu merre, v.a õhureostus. Õhureostus võib veekogu hapestada. Keskkond hakkab reostuse t...

Mereteadus - Eesti Maaülikool
68 allalaadimist
Temperatuur-soolsus-tihedus-kihistumine-Tsirkulatsioon
8
doc

Temperatuur, soolsus, tihedus. kihistumine. Tsirkulatsioon.

Kihistumine. Ookeani ja atmosfääri tsirkulatsioon. Õppejõud Peeter Pall Vertikaalne temperatuuri käik vees. Maailmamere keskmine temperatuur on ~3,5°C. Termokliin ­ veekiht, milles temperatuuri muutumine vertikaalsihis on suurim (võrreldes temperatuuri muutusega sele kihi peal või all asuvates kihtides). Jo...

Mereteadus - Eesti Maaülikool
35 allalaadimist
Mereteaduse mõisted
7
doc

Mereteaduse mõisted

Mereteadus Hüdroloogia tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast: hydor(vesi) ja logos (õpetus, teadus). See termin tähendab õpetust veest kõige laiemas mõttes, õpetust maakera vetest. Hüdroloogia ­ teadusharu maakera vesikestatas (hüdrosfäärist). Sisevete hüdroloogia Merehüdroloogia ehk okeanoloogia...

Mereteadus - Eesti Maaülikool
36 allalaadimist