Mehaanika põhimõtted (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Sisukord

Sisukord 2

Mehaaniline liikumine

Sissejuhatus

Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes.
Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid:

Trajektoor .

Teepikkus .

Ajavahemik ehk aeg.

Kiirus.
Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks.
Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Teepikkust tähistatakse tähega s.
Ajavahemik näitab liikumise kestust. Ajavahemikku tähistatakse tähega t.
Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega.
v = s/t
v - kiirus
s - teepikkus
t - aeg
Kiiruseühiku saamiseks tuleb pikkuseühik jagada ajaühikuga. Sagedamini kasutatavad kiiruse ühikud on:
1 m/s; 1 cm/s; 1 km/min; 1 km/h.
Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ühtlaseks liikumiseks.
Liikumist , kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks.
Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus.

Võnkliikumine

Võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku järel.

Pendli asendit, kus koormis pöördub tagasi, nimetatakse amplituudiasendiks.
Pendli asendit, kus koormis püsib paigal, nimetatakse tasakaaluasendiks.
Pendli amplituudiasendi kaugust tasakaaluasendist nimetatakse amplituudiks .
Täisvõnkeks nimetatakse pendli liikumist ühest amplituudiasendist teise ja tagasi.

Võhkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks.

Perioodi tähistatakse tähega T.
Perioodi mõõtühik on 1 s.

Sageduseks nimetatakse võnkeperioodi pöördväärtust.

Võnkesagedust tähistatakse tähega ƒ..
Sageduse ühik on 1 Hz.

ƒ = 1/T
ƒ - võnkesagedus
T - võnkeperiood

Sagedust saab määrata kahel viisil:

lugeda ära võngete arv ajavahemikus ja saadud tulemus jagada ajavahemiku kestusega.

mõõta pendli võnkeperiood ja arvutada selle pöördväärtus

Gravitatsioonijõud

Gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust.

Mida suurem on keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõud.
Mida suurem on kehade vaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud.

Maa tõmbab enda poole kõiki kehi, mis asuvad maapinnal või selle lähedal: inimesi, vett meredes, ookeanides ja jõgedes, hooneid, Kuud jne.
Need kehad tõmbavad aga ka Maad enda poole. Nii põhjustab Kuu külgetõmme Maal tõusu ja mõõna.
Jõudu, millega Maa tõmbab enda poole mingit keha, nimetatakse raskusjõuks.
Maapinnal saab raskusjõudu arvutada valemiga: F=mg
F = mg
F - kehale mõjuv raskusjõud
m - keha mass
g - 9,8N/kg
Maapinnalt eemaldudes g väheneb. Erinevate taevakehade pinnal on g väärtus erinev.

Hõõrdejõud

Jõudu, mis tekib ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda ja on suunatud liikumisele vastupidiselt, nimetatakse hõõrdejõuks.
Hõõrdejõudu põhjustab:

kokkupuutuvate kehade pindade krobelisus
kokkupuutuvate kehade molekulide vastastikune tõmbumine

Hõõrdumist jaotatakse:

seisuhõõrdeks (takistab keha liikuma hakkamist)
liugehõõrdeks (tekib keha libisemisel)
veerehõõrdeks (ratas veerb keha pinnal)

Hõõrdejõud sõltub:

rõhumisjõust
pindade töötlusest
kehade materjalist

Hõõrdumine võib olla nii kasulik kui kahjulik. Kui hõõrdumine on kasulik, siis püütakse seda suurendada, kui aga kahjulik, siis vähendada.

Elastsusjõud

Keha kuju ja ruumala muutumist nimetatakse deformatsiooniks.
Deformatsiooni liigitatakse:

elastseks
plastiliseks

Juhul kui keha kuju ja ruumala taastub on tegemist elastse deformatsiooniga.
Kui keha kuju ja ruumala ei taastu on tegemist plastilise deformatsiooniga.
Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kenastilepsis Õppematerjali autor

Konspekt

mehaaniline liikumine võnkliikumine mehaanika

Sarnased õppematerjalid

pptx

Mehaanika

Mehaanika Remi Volens KP2-10 Juhendaja: Ain Toom Kuressaare Ametikool Mehaaniline liikumine ehk keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse möisteid: 1. Trajektoor 2. Teepikkus 3. Ajavahemik ehk aeg 4. Kiirus Trajektoor joon, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju järgi saab liikmist liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Teepikkus trajektoori pikkus, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähistatakse tähega s. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Tähistatakse tähega t. Keha kiirus füüsikaline suurus, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. v = s/t Kiiruseühiku saamiseks tuleb jagada pikkuseühik ajaühikuga. (1 m/s; 1 cm/s; 1km/min; 1 km/h) Ühtlane liikumine keha kiirus ei muutu Mitteühtlane liikumine keha kiirus muutub Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. Gravitatsioo

Füüsika

odt

Füüsika õpimapp

Liikumine ja vastastikmõju kokkuvõte Mehhaaniline liikumine- Mehhaanilisekks liikumiseks nimetatakse nähtust, kus keha asukoht muutub teiste kehade suhtes. Mehaanilist liikumist iseloomustatakse trajektoori, teepikkuse, aja ja kiiruse abil. Trajektoori kuju järgi liigitatakse liikumist sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Kiiruse järgi liigitatakse liikumist ühtlaseks ja mtitteühtlaseks. Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. v= s:t Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ühtlaseks liikumiseks. Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteü

Füüsika

docx

Mehaanika

Referaat Mehaanika Kuressaare Ametikool Märt Aulik Kp-21 Mehaaniline liikumine Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid: 1. Trajektoor. 2. Teepikkus. 3. Ajavahemik ehk aeg. 4. Kiirus. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada sirgjooneliseks ja

Füüsika

doc

Võnkliikumine ja gravitatsioonijõud

Võnkliikumine Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Pendli amplituudasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis pöördub tagasi. Tasakaaluasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis püsib paigal. Amplituudiks nimetatakse amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist. Täisvõnkeks nimetatakse pendli liikumist ühest amplituudasendist teise ja tagasi samasse asendisse. Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Sageduseks nimetatakse täisvõngete arvu, mida pendel sooritab ühe sekundi jooksul. Võnkesagedus=1/võnkeperioodiga Sagedus=T F=1/T Sagedus näitab võngete arvu ühes sekundis. Sagedusühik on 1Hz. Sagedus on üks herts, kui pendel teeb ühe täisvõnke ühe sekundi jooksul 1Hz=1/1s Keha inertsus Keha mass on keha keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Keha inertsuseks nimetatakse keha omadust, millest sõltub tema kiirendus vastasmõjus teiste kehadega. Inerts

Füüsika

doc

Füüsika kordamine 8.klass

POTENTSIAALSET ENERGIAT omavad vastastikmõjus olevad kehad. · Ülestõstetud kehad - keha on raskusjõu tõttu vastastikmõjus Maaga. · Deformeeritud kehad aineosakestevaheline vastastikmõju. 47. Sõnasta ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS! Energia ei teki ega kao, ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. 48. Sõnasta KANGI TASAKAALU TINGIMUS! Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. 49. Sõnasta MEHAANIKA KULDREEGEL! Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda, kui võidetakse jõus, kaotatakse teepikkuses. Mehaanika kuldreegel väljendab lihtmehhanismide korral energia jäävuse seadust. 50. Mida näitab kasutegur? KASUTEGURIKS nimetatakse kasuliku töö ja kogutöö suhet. Kasutegur näitab, millise osa kogutööst moodustab kasulik töö. Kasutegur väljendatakse protsentides. = Akas * 100% Akogu 51. Mis on akustika?

Füüsika

odt

Füüsika teemad (7-9 klass)

Keha näeme värviliselt kuna kehale langeva liitvalguse korral peegeldub tagasi see spektri värv mis värvi keha on. (Teised spektri värvid neelduvad kehas) Inimene tajub ainult kolme värvi. Valgusfilter laseb läbi ainult seda värvi valgust, mis värvi ta ise on. (Ülejäänud spektri värvid valgusfiltris neelduvad) Valgusfilter on värviline läbipaistvast materjalist keha. Mehaanika Mehaanika on füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise ja vastandik mõjuga. Otsene mõõtmine - Mõõteriistaga mõõdetakse otsitavat suurust. Kaudne mõõtmine Ei mõõdeta otsest suurust. Arvutatakse välja otsitav suurus. Tihedus Tihedus on füüsikaline suurus mis näitab ühikulise ruumalaga aine massi. =m/V - Tihedus m- Mass V- Ruumala Liikumine Liikumiseks nim

Füüsika

docx

Füüsika kordamine 7-9. klass

Füüsika

odt

Mehaanika referaat

Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2011 MEHAANIKA Mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi. Mehaanika põhiseadused töötasid välja Galileo Galilei ja Isaac Newton. Kuni 19. sajandini arvati, et kõik füüsikalised nähtused on seletatavad mehaaniliste protsessidega. Tänapäeval on teada, et paljudes füüsika valdkondades on oma seaduspärasused, mis ei taandu mehaanikale, ning et Newtoni versioonis on mehaanika vaid tegelikkuse lähendus, mis näiteks relativistlike süsteemide puhul ei ole rakendatav. Ometi jääb mehaanika koos oma mõistetega, nagu massi- ja jõumõiste, füüsika üheks aluseks. Uurimisobjekti järgi võib mehaanika jaotada: · Tahkete kehade mehaanikaks · Vedelike mehaanikaks · Gaaside mehaanikaks Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid: 1. Trajektoor.

Füüsika

Rohkem sarnaseid