Maretjalid lennukiehitamisel

Dikarev, Sergey

Maretjalid lennukiehitamisel (0)

Tallinna Majanduskool - Materjaliteadus - Tehnomaterjalid

1 Hindamata

Lõik failist

Sergei Dikarev
maretjalid lennukiehitamisel
referaat
Õppeaines: tehnomaterjalid
Mehaanikateaduskond
Õpperühm: TI 21(B)
Juhendaja : lektor Annika Koitmäe
Esitamiskuupäev: 23.03.2015
Allkiri :....................................
Tallinn 2015

Sisukord

1.Mis on lennuk? 2
2.Alumiiniumsulamid 3
2.1Duralumiinium 4
2.2Survetöödeldud alumiiniumsulamid 5
3.Magneesiumisulamid 6
4.Terased 6
5. Titaan 7
6.Komposiitmaterjal 9
7.Komposiitmaterjalide miinused 12
8. Viidatud allikad 13
1. Mis on lennuk? 3
2. Alumiiniumsulamid 4
2.1 Duralumiinium 4
2.2 Survetöödeldud alumiiniumsulamid 4
3. Magneesiumisulamid 6
4. Terased 7
5. Titaan 8
6. Komposiitmaterjal 10
7. Komposiitmaterjalide miinused 14
8. Viidatud allikad 15

Mis on lennuk?

Lennuk (varem ka aeroplaan) on õhust raskem, inimest kandev lendav seadeldis, mis püsib õhus kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade.
Lennuki peamised osad on tiib, kere , kiil, stabilisaator , jõuseade ja telik , sõjalennukitel on ka relvastus. Lennukid liigituvad sõltuvalt kandepindade arvust ja paiknemisest: monoplaan, biplaan , vaidtiib, part -lennuk, tandemtiiblennuk.
Kandevkonstruktsiooni (lennuki plaaneri) ehitusmaterjali järgi jaotuvad lennukid puit-, metall -, komposiit - ja segakonstruktsiooniga lennukiteks. Metall-lennukid valmistatakse peamiselt kergmetallide alumiiniumi ja titaani sulamitest. Komposiitkonstruktsiooniga lennuk on valmistatud polümeervaikudega immutatud klaas-, süsinik-, kevlar - või muude kiudude baasil vormitud komposiidist.
Kaasaegses lennukites kasutatakse erinevaid materjale, kuid kõige sagedamini - alumiiniumi ja magneesiumi sulamid ning

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sergey Dikarev Õppematerjali autor

komposiit sulamid komposiitmaterjal korrosioonikindlus survetöödeldud duralumiinium lennukid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Materjalid lennuehituses läbi aja

MATERJALID LENNUEHITUSES REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. LENNUMATERJALIDE AJALU

Tehnomaterjalid

pdf

Metallide Tehnoloogia 1 Referaat

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallide kristalliline struktuur ............................................................................. 3 2. Kristallvõre tüübid ....................................................................................................... 3 3. Kristalliseerumine ....................................................................................................... 4 4. Materjalide füüsikalised, tehnoloogilised ja mehaanilised omadused ...... 5 4.1. Materjalide füüsikalised omadused ............................................................................ 5 4.2. Materjalide tehnoloogil

Metalliõpetus

doc

Tehnomaterjalid eksam

Eksamiküsimused aines „Tehnomaterjalid“ 1. Millised on materjalide füüsikalised omadused?  Tihedus  Sulamistemperatuur  Soojuspaisumine  Soojusjuhtivus  Elektrijuhtivus  Magnetilisus 2. Millised on materjalide mehaanilised omadused?  Tugevus  Kõvadus  Sitkus  Plastsus 3. Millised on materjalide tehnoloogilised omadused?  Valatavus  Survetöödeldavus  Sepistatavus  Termotöödeldavus  Keevitatavus  Joodetavus 4. Millised on materjalide talitlusomadused?  Korrosioonikindlus  Kulumiskindlus  Pinnaomadused  Tulekindlus  Soojuspüsivus  Ohutus  Keskkonnasõbralikkus 5. Millised on materjalide mehaaniliste omaduste määramise meetodid?  Tõmbeteim  Väsimusteim  Löökpaindeteim  Kõvaduskatse 6. Milliseid materjalide omadusi määratakse tõmbeteimiga? Tõmbeteimiga

tehnomaterjalid

pdf

Rakenuskeemia konspekt

Rakenduskeemia Tähtsamate metallide keemia. Metallisulamid. Metallide füüsikalised ja keemilised omadused. VL.0334 Metsandus Metsandus-- ja maaehitusinstituut Metallide reageerimine hapetega, leelistega ja veega. (MI) Redoksreaktsioonid. 2 AP Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje. VL.0558 Tehnikainstituut (TE) Elektrokeemia alused: Keemilised vooluallikad, galvaanielement, elektrolüüs. 1.5 AP Puidukeemia. Ehitusmaterjalid. Sergei Jurts Jurtsenko ([email protected] [email protected])) ([email protected] [email protected])) Analüütiline keemia

Rakenduskeemia

pdf

Lennukite materjalid

Karl Sepp MATERJALID LENNUKIEHITUSES Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: AT 31b Juhendaja: A. Koitmäe Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................................................3 1. Puit lennukid ........................................................................... Error! Bookmark not defined. 2. Metallidest lennukid ..................................................................................................................5 2.1 Alumiinium ........................................................................................................................5 2.2 Teras ...............................................

Tehnomaterjalid

docx

Alumiiniumi referaat

Janno Reilik ALUMIINIUM REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI11 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 29.10.2014 Üliõpilase allkiri:……………. Õppejõu allkiri: …………….. Tallinn 2015 SISUKOR SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1. ALUMIINIUM.......................................................................................................................................4 1.1.Tootmine..........................................................................................................................................4 1.2.Ajalugu................

tehnomaterjalid

docx

Alumiiniumi kordamine

1. Alumiiniumi leidumine looduses, alumiiniumi füüsikalised omadused. Al on hapniku, H ja Si järel 4. kohal olev aine maakoores, ligikaudu 8% , kõige enam levinud met-line komponent. Esineb peamiselt boksiidis - liitkivimid (Al2O3 ) ja alumosilikaatides - päevakivides. Boksiit koosneb järgmistest oksiididest: Al2 O3 50 60 %; Fe2O3 3 30 % ; SiO2 1 -7 %; TiO2 1 -5 % Peamisteks esindajateks on ortoklass K[ Al2O3]. Al kuulub savide ja paljude teiste mineraalide koostisse. Põhilised leiukohad on Venemaal, Jamaikal ja Austraalias Tihedus on 2,69 kg/dm, sulamistemperatuur 658 ºC, keemistemperatuur ca 2500 º C. Hea soojus- ja elektrijuht Puhas Al on pehme ja sitke ning hästi vormitav. Al pinnale moodustub oksiidikiht paksusega 0,00001 mm, mis kaitseb korrosiooni eest. Kasutatakse terastes legeeriva komponendina kontsentratsiooniga ca 0,05% Korrosioonikindlus merevees. Merevesi sisaldab kloori, mis soodustab korrosiooni. Korrosiooni vältimiseks kasutatakse AlMg sulameid ehk mer

Keemia

doc

Metallide tihetusestt ja mu selline jutt

Materjali õpetus Malm Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1) malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe3C). Need on seotud süsinikuga malmid e. valgemalmid; 2) malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina. Need malmid on tuntud grafiitmalmidena (tuntumad neist on hallmalmid). Suure süsinikusisalduse tõttu on malmi struktuuris kõva ja habras eutektikum ledeburiit (valgemalmis) või süsinik grafiidina (libleja, keraja või pesajana). Nii ledeburiit kui ka grafiit teevad malmi hapraks, mistõttu ei saa ühtki malmiliiki survetöödelda sepistada, valtsida jne. Seepärast kasutatakse malmi valusulamina. Kõige rohkemkasutatakse selleks otstarbeks alaeutektoidse koostisega hallmalmi. Sellisel malmil on suure süsinikusisalduse tõttu terasega võrreldes madalam sulam

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid