MAASTIKUARHITEKTUUR (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Kordamisküsimused 

1. Maastikuarhitektuuri mõistest (iseseisvalt)

Maastikuarhitektuur  on kujunduseriala, mis pühendub maastiku 
kujundamisele.Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19.sajandi keskelt ning on end 
üles ehitanud muistele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, 
ajakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Maastikuarhitektuur hõlmas töid, 
mis loodi planeerijate, arhidektide, aednike ja taimekasvatajate koostööna.  Esimese 
proffesionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick 
Law  Olmsted

2. Aed kui inimese looming (iseseisvalt)

Aed on inimese piiritletud ja aianduslikult kasutatav maa-ala ja sellel kujundatud 
elukeskkond koos selle elustikuga. Aiad luuakse sinna loodud maastiku ilu pärast ja 
taimede kasvatamiseks. Aia kujundamise otsustab aia omanik, kes tellib projektsiooni. 
Aedniku tööks on aia eest hoolistemine ning aedade kujundamisega tegelevad 
maastikuarhitektid

3. Aed  Eedeni  peegeldusena (iseseisvalt)

Islami aia üheks ideloogia aluseks on paradiisaia  peegeldus . Aed on taeva/paradiis/aia 
projektsioon  maale, mida on kohandatud maapinnale. Sarnaselt Eedeni aiale jaotuvad 
aiad  neljaks  osaks. Islami aia ideloogiaks oli kosmiline idee, mille järgi  universum  
koosneb kahe suure jõe poolt neljast  aiast  ehk kvartalist. On teada, et Eedeni aed oli 
väga ilus. Tänapäeva kui ka vanaaia  aedades  kasvatatakse piiblitaimi: 
datlipalmid,loorberipuud, õlipuud,küpressid,seedrid, kõrrelised, viigipuud
õunapuud, elupuud

4.  Aiakunsti  areng Muinas-Egiptuses

• Inimese sotsiaalne areng: Jahipidajast - põllupidajaks
• Egiptuse aiad olid enamasti kinnised aiad
• Korrapäranae  planeering , ristküliku või ruudukujuline
• Tasasel maa-ala ja suhteliselt väiksed
• Piiridega piiratud
•  Teljeline  orientatsioon ehitistele
• Rikkalik taimestus – müüri juures  pikemad taimed aga mida rohkem 
sügavamale  aeda  seda madalamaks taimed läksid
• Arhitektooniliste elementidena kasutati lehtlaid ja väravaid
• Tsentraalne  nelinurkne  või T-kujuline bassein

5. Aiakunsti areng ja planeerimispõhimõtted Vana-Kreekas ja Vana-Roomas

• Kreeka aiad jagunesid kolmeks: 1) Linnaiad – eeslinnade roheline vöönd 2) 
Mõisaaiad – Tarbeaiad ( istandused ) 3) Pargid – pühad  hiied , paradiisaed
• Areng: Vana-Kreeka aedade ja parkide algus: Istutused – pühapaikade, 
templite ja palvekohtade juurde. Taimmaterjal:  tammed , küpressid, jalakad ja 
õlipuud, hiljem viigi ja loorberipuud
•  Katusega  sammaskäik – peristüül
• Linnaaiad: Väiksemad eraaiad, rajati puu, köögivilja ja ürdiaed
• Roomaaia areng: 1) Peatänavate  koondumine  templiga keskväljakule 2) 
Täisnurksed tänavakvartalid 3) Planeeringutel arvestati keskkonnaga
• Villa urbanalinnaelamu, neljakorruselised üürimajad kuni paleedeni välja
• Villa
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
MAASTIKUARHITEKTUUR #1 MAASTIKUARHITEKTUUR #2 MAASTIKUARHITEKTUUR #3 MAASTIKUARHITEKTUUR #4 MAASTIKUARHITEKTUUR #5 MAASTIKUARHITEKTUUR #6 MAASTIKUARHITEKTUUR #7 MAASTIKUARHITEKTUUR #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tipsod32 Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Kordamisküsimused
  • Kreeka aiad jagunesid kolmeks
  • Areng
  • Linnaaiad
  • Roomaaia areng
  • Villa urbana
  • Villa surbana
  • Villa rustica
  • Templiaia komponendid
  • Islami aia ideoloogia
  • Kujunuds elemendid
  • Näited
  • Kloostriaiad ja lossiaiad
  • Kujunduselemendid
  • Uued kujunduselemendid
  • Üldine
  • Aiakunst
  • Kujundus põhimõtted
  • Mõjutused
  • Sümbol
  • Tüübid
  • Aianduse arengusse tõi renessanssiajastu otsustava ja murrangulise pöörde
  • sajandist saj Itaaliast
  • Kasutati uusi tõekspidamisi
  • Lillepeenardest koostati mustreid
  • Geomeetrilisi peenraid
  • Austrias, Hollandis, Inglismaal jm)
  • Prantsuse barokkstiili kõige kuulsam kompleks
  • Parterpeenarde
  • Barokse ansambli
  • Eelkäijad
  • Uued seisukohad
  • Arengu eeldused
  • Kujundus
  • Eklektika
  • Aedlinnad
  • Näited: Tamme ja Tähtvere – Tartu aedlinnad, Romanovo aedlinn

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

180
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
6
docx
Maastikuarhitektuuri ajalugu
6
odt
Maastikuarhitektuuri ajalugu
62
docx
Eesti arhitektuuri näited
5
docx
Maastikuarhitektuuri ajalugu I
13
doc
TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST
4
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu I
1
docx
Mis on arhitektuur





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !