Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Müüt neljast ajastust (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Müüt neljast ajastust.
Kreeklastel oli inimlike hädade tekke kohta teinegi müüt. Algul, veel enne Zeusi, kui valitses alles Kronos, olid kõik inimesed õnnelikud. See oli kuldne ajastu. Kuid aja jooksul kadus rahu inimeste hulgast. Inimesed hakkasid üksteist kadestama, sageli tekkisid vaidlused ja tülid. Saabus hõbedane ajastu. Hõbedase ajastu järel tuli vaskajastu. Inimesed õppisid taguma vaskrelvi ja hävitasid üksteist ägedates sõdades. Lõpuks saabus kõige halvem aeg - raudajastu, mil maa peal enam üldse ei jäänud tõde ega õiglust. Inimesed petsid, riisusid ja tapsid üksteist.
Müüt neljast ajastust #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor miarummo Õppematerjali autor
Vana-kreeka müüt, mille abil nad püüdsid anda selgitust vägivallale ja sõdadele. Nõnda püüdsid nad naiivselt seletada raskusi ja ebaõiglust inimelus.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
26
doc

Kreeka Vanim Periood

............................................................................................5 Section II.1 Väljakaevamised. Schliemann...........................................................................5 Section II.2 Evans. Knosose palee........................................................................................6 Article III. Kreeka usund............................................................................................................8 Section III.1 Müüt maailma algusest....................................................................................8 Section III.2 Kreeka jumalad................................................................................................8 Section III.3 Inimeste teke. Prometheus.............................................................................10 Section III.4 Müüt neljast ajastust.......................................................................................10

Ajalugu
thumbnail
3
odt

Maailma ja inimsoo loomine

pojad on alati isadest hullemad. Kunagi tuleb aeg, mil nad metsistuvad sedavõrd, et hakkavad jõudu kummardama; võim samastub neil õigusega ning hea tahte austamine kaob. Viimaks ei pane enam ükski inimene pahaks, kui ülekohut tehakse, ja häbeneb armetute olemasolu, ja siis hävitab Zeus ka nemad. Kuid isegi siis on veel võimalik midagi päästa, kui tavalised inimesed üles tõusevad ja kukutavad valitsejad, kes neid rõhuvad. Need kaks erinevat loomislugu - viie ajastu müüt ja jutustus Prometheusest ja Epimetheusest - ühtivad siiski ühes punktis. Pikka aega, kindlasti kogu õnneliku kuldse ajastu jooksul, elasid maa peal ainult mehed, naisi polnud. Zeus lõi naise hiljem, kui vihastas Prometheuse peale, kes inimeste eest liiga palju hoolitses. Vähe sellest, et Prometheus varastas inimestele tule, ta korraldas ka seda, et inimesed pidid saama parema osa igast ohverdatavast loomast ja jumalad halvema. Ta tappis suure

Kirjandus
thumbnail
14
docx

Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö

soovisid, et nad suudaksid savile hinge sisse puhuda ja inimkuju anda. Nad palusid, et jumalanna Themis annaks neile nõu ja ta andiski. Nad mõlemad tegid nii nagu jumalanna ja korjasid kive ning viskasid nad üle oma õla seljataha. Kõik kivid, mida Deuklaion viskas, muutusid meesteks ja kõik, mida Pyrrha viskas, muutusid naisteks. Nõnda tekkis uus inimsugu, visa töös ja vastupidav piinades ning kannatustes. Kivist sündinud ja kivina kõva ning järeleandmatu. 5. Müüt Prometheusest. Prometheuse teened inimkonna abistamisel Prometheus kingib inimestele tule, et saaks soojust, valgust ja süüa teha. Ta õpetas inimesi metalli töötlema ja majapidamis- ning sõjariistu valmistama. Ta õpetas ka laevadega meresid ületama, loomi taltsutama, haigustega võitlemist jms... Zeus vihastas ning võttis inimestelt tule tagasi. Prometheusi lasi ta aga igaveseks katkematute ahelatega kalju külge kinnitada. Ahelate üks ots oli Vägivalla käes

Kirjandus
thumbnail
9
doc

Antiikaja usund

Müüt: pärimus ja lugu Valdav osa kreeka usundist on meieni jõudnud müütide kaudu. Filosoof Platon (427-347 e.m.a) oli esimene kreeklane, kes kasutas sõna mütoloogia. Müüdi all pidas ta silmas vaid väljamõeldud tegelasi sisaldavaid lugusid. Hiljem väitsid mõtlejad, et kreeka müüdid ja legendid on seotud ajalooliste sündmustega ja et jumalad olid algselt olnud väljapaistvad inimesed, keda tänulik rahvas pärast surma jumalatena austas. (Day 2007: 5) Müüt tähendab ´jutustust´. Ta põhineb suulistel pärimustel. Sellepärast ongi ta sageli segane ja vastuoluline. Müüdi mitmepalgelisuse ja paljutähenduslikkusel oli oma eelis: paljude lugude seast võis alati leida sobiva. Müüti jutustati vastavalt olukorrale ja jutustamise viis mõtestas olukorda. Kõige selgemini tuleb see välja jumalte puhul. Hermes oli kaupmeeste ja teeliste jumal, aga ka varaste jumal: kõik olenes sellest, kellel parajasti tema abi tarvis läks

Kunstiajalugu
thumbnail
24
docx

Vana-Kreeka Antiikkirjandus

2 Antiikkirjandus · Antiikirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Rooma kirjandust(8 saj eKr ­ 6 saj pKr) · Antiikne ­ (antiquus) = vana, muistne · Termin ,,antiik" on pärit 18 sajandist Vanakreeka kirjandus · Kreeka kirjandus on Euroopas vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus · Vanakreeka kirjanduse zanrid on saanud eeskujuks hilisematele kirjandustele(tragöödia, komöödia) · Tänapäevaks on säilinud vähe Vanakreeka kirjandust(nt Sophoklese 123st näidendist on tänapäevaks säilinud 7): papüürus kõdunes Euroopa tingimustes, ühiskondlikud katastroofid(Aleksandria raamatukogu põleng), 4 saj pKr saavutas ristiusk võidu paganluse üle (hävitati mittemeelepärased teosed) · Vanakreeka kirjandusloo ajajärgud: o Arhailine ajajärk ­ varane kreeka kirjandus (8 ­ 6 saj eKr) ­ Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" o Atika ajajärk ­ klassikaline kreeka kirja

Kirjandus
thumbnail
41
doc

Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid)

PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos ­ jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion ­ päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne ­ mälu; Themis ­ õiglus; Iapetos oma poegadega ­ Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri ­ Poseidon, allmaailm ­ Hades, ülemvalitseja ­ Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abis

Kirjandus
thumbnail
10
doc

Kaksteist olümplast

PÄRNU HANSA GÜMNAASIUM KAKSTEIST OLÜMPLAST - TAEVALIK PEREKOND Referaat Õpilane: Victoria Agafonov 10A klass Õpetaja: Tiiu Sarv Pärnu 2008 Sisukord Sisukord..........................................................................2 Sissejuhatus.................................................................. .3 Maailma loomine ja jumalate põlvnemine.......................4 Kes moodustasid taevalik perekonna.............................6 Kaksteist olümplast.........................................................7 Kokkuvõte.......................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................10 2 Sissejuhatus Hellenite jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka

Kirjandus
thumbnail
3
doc

Jaan Pühvel "Võrdlev mütoloogia", Vana Kreeka lühikokkuvõte

Jaan Pühvel Võrdlev mütoloogia Vana Kreeka Kreeka on võrdlevale mütoloogiale erijuhtum, sest kreeka müüt kipub olema ebavõrdselt kaalukas ükskõik millises võrdluses. Näiteks pigem võrreldakse ,,Orpheuse müüdist Põhja-Ameerika" kui ,,Coyote ­ moodi vembutajast Kreekas". Selles raamatus üritab autor võrrelda Kreeka mütoloogiat tema erandlikust kõrvale jättes. Kreeka lihtsalt juhtus olema keskel, eelajaloo ja ajaloo ristmel, Aasia ja Euroopa piiril, paigas, kus manner ja saarestik, maismaa ja merelisus teineteist mõjustasid,

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun