10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-02-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
roosamommi
Õppematerjali autor
Linnastumine – Maal elavate inimeste osakaalu vähenemine riikide rahvastikus. Taaslinnastumine – Linnakeskuse taas aktiivseks muutumine. Metropol – Pealinn, suurlinn. Tööstuspark - Hea infrastruktuuriga ala, kuhu ettevõtted koonduvad logistiliste, tööjaotuslike, maksunduslike vm eeliste tõttu. Ringlinn – Mudel, kus ärikeskust ümbritsevad erineva funktsiooni, ehitustiheduse ja maa väärtusega ringjad linnaosad. Tasakaallinnastumine – Linnastumise viies faas, kus pööratakse tähelepanu säästlikule arengule ja ressursside mõõdukale kasutamisele. Keskkonnaprobleemid – Liigne energia ja puhta vee tarbimine, suure prügikoguse tekitamine jms. Slumm – on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa. Valglinnastumine - linna planeerimata ja laiaulatuslik levik maapiirkonda. Industrialiseerimine – suurtööstuse arendamine.
Esimeste linnade ja tsivilisatsioonide levik 9 Agraarajastu linnad · Kujunesid maailma vanimates põllumajanduspiirkondades · Linnades elas 1-2 % rahvastikust · Seal elasid peamiselt käsitöölised, kaupmehed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega · Asusid sageli veekogu ääres ja olid esialgu piiratud müüridega 10 Linnastumine tööstusühiskonnas 1 · Toimub kiire linnastumine · Tekivad uued linnad kaevanduste, sadamate, ülikoolide, kuurortide lähedusse · Euroopas toimus 18. sajandi keskel, langes kokku demograafilise plahvatusega 11 Linnastumine tööstusühiskonnas 2 · 20.sajandi alguses oli 11 linna, kus oli enam kui miljon elanikku. · Aastal 1950 oli selliseid linnu 80. 1990. aastal oli miljonilinnasid juba 276 · 2000
Kuna keskmiselt 85% moodustab põllumajanduse haru kogu Lesotho tööjõust, siis on tõenäoline, et sealsed põlluharimise tingimused ja võimalused on paremad ning see on tekitanud küllaltki suure rahvastiku tiheduse sealsetele aladele................................................................................................................. 8 2.2Linnastumise kulg ja sisestruktuur Lesothos..................................................8 Linnastumine on protsess, mille käigus järjest rohkem inimesi läheb linnadesse elama. Nüüdisaja maailmas toimub kiire linnastumine, mis tähendab linnas elavate inimeste osakaalu suurenemist riikide rahvastikus. (Ainsaar jt, 2013 lk 54)....................................................................................................................... 8 Lesotho rahvastikust 27,3% (2016. aasta seisuga), elab linnades. (Factbook, 2017)..........................................................
1.saj. oli suurim linn Rooma, kus elas üle 1 miljoni elaniku. Siiski elas agraarajastul linnades vaid 1-2% rahvastikust, harva veidi rohkem. 12.saj.keskpaigast puhkesid Euroopas õitsele kaubandus ja käsitöö. Kujunesid kaks suurt kaubanduslinnade võrku: Hansalinnade ühendus(Brugge, Hamburg, Lübeck jt.,sh..paljud Eesti linnad) ja Vahemereäärsed linnad (Genova, Pisa, Veneetsai jt.). Linnastumine tööstusühiskonnas Tööstusühiskonnas kasvasid asulad tormiliselt ja toimus kiire linnastumine. Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis, tekitades tööjõu ülejäägi ja väljarände (tõukefaktor). Teisalt loodi linnade tööstustes, teenindavas ettevõtluses ja asutustes hulgaliselt uusi töökohti, mis lõid maaelanikele motivatsiooni lahkumiseks (tõmbefaktor). Laialdane ümberasumine maalt linna ja linnaelanike osatähtsuse tõus algas Euroopas 18.saj. keskel, sest tööstus ja kaubandus vajasid palju tööjõudu. Kuna
Lääne-Euroopas Kagu-Inglismaalt kuni Põhja-Itaaliani (SININE BANAAN). Nende piirkondade rahvaarv on kasvanud, sest veekogude ligidal on elutingimuseks parem keskkond ja rohkem võimalusi. 4. Mis on „kummituslinnad“. Miks nad on tekkinud? Too mõni näide.Kummituslinnad- mahajäetud linnad, mis õitsesid kullapalaviku ajal, kuid jäid varude ammendudes inimtühjaks. NT: Rhyolite USA-s, Berlin Nevadas USA-s, Bodie linn USA-s, Hashima saar Jaapanis 5. Mille poolest erineb linnastumine arenenud riikides ja arengumaades? (võrdlev tabel!) 1) Linnastumise tempo on arengumaades kiirem, sest arenenud riikides on linnastumise protsess kestnud pikemat aega ja linnarahvastiku osakaal on keskmiselt kõrgem. 2) Arengumaade linnad kasvavad ebaühtlasemalt, mõned linnad, peamiselt pealinnad kasvavad erakordselt kiiresti. 3) Arenenud maade linnadele on iseloomulik ees- ja vastulinnastumine; arengumaadele on iseloomulik ülelinnastumine, tekivad suured slummid
LINNAGEOGRAAFIA. Kordamise teemad EESTI MAAÜLIKOOL, PKI 2014 1. Linnageograafia teoreetilisi käsitlusi: põhisisu, olulisemad teooriad ja mudelid Linnaökoloogia (lk 86-94) Varajase linnaökoloogia kõige tähtsam arendaja oli Chicago koolkond Ameerikas. Sellesse kuulusid nt Ernest Burgess, Robert Esra Park, R.R. McKenziz ja Louis Wirth, kes töötasid 1920-1930a Chicago ülikooli sotsiaal- ja majandusteaduskonnas. Linnaökoloogiline lähenemine oli pärit sotsiaalsest darvinismist ja taimeökoloogiast. -Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Sellise arusaama tõttu pöörati linnaökoloogias suurt tähelepanu morfoloogilistele küsimustele kus erinevad inimtegevused linnades paiknevad ja kuhu erineva sotsiaalse jakultuurilise taustaga inimesed kolivad. -Linnaökoloogias vaadeldakse linna k
ajal levitavad rahvastiku kohta informatsiooni. b. Kirjelda ja analüüsi ilmakaardi põhjal Euroopa ilma. c. Kaardi tundmine 3. a. Demograafiline üleminek. Demograafilise ülemineku etapid Demograafiline üleminek algab suremuse pöördumatu vähenemisega, millele mõne aja pärast järgneb ka sündimuse vähenemine. Need muutused toimuvad enamasti koos ühiskonna arengugaja selle mõjuga. Näiteks on demograafilise ülemineku aegse rahvastiku kasvuga seotud linnastumine. Demograafilise arengu etapid: Traditsiooniline rahvastuku tüüp On omane eelkõige agraalühiskonnale. Seda iseloomustab suur ja väga muutlik suremus. Keskmiselt sureb aastas 35-40 inimest tuhandest haiguste, nälja ja mitmesuguste õnnetuste tagajärjel. Ka sündimus on suur: 40-50 last tuhande inimese kohta aastas. Inimeste keskmine eluiga on väga lühike 35-40 aastat, vanureid on rahvasikus vähe. Selline sündimuse ja suremuse vahekord tagab prematel
maapiirkondadest. Suurbritannia, Ameerika, Kanada linnad ja sealt kasvanud stiilid on muutunud kaasaegse linnakultuuri iseloomulikeimateks näideteks. Tüüpiliselt kajastavad nad selliseid linnakultuurielemente nagu tänavatants, hiphop, craffiti, räpp, house jms, mis on muutunud olulisekd linnaosaks ja eristab seda just maapiirkondadest. Ühtlasi on see muutunud oluliseks majanduse osaks. Teiselt võib linnakultuur viidata ka suurematele võimalustele kultuuri tarbimisele. 33. mida tähendab linnastumine? Linnastumine tähendab suure osa elanikkonna koondumist linnadesse või eeslinnadesse. 34. mis põhjustab linnastumist? Vt tõuke ja tõmbefaktoreid ning teooriaid. Enamasti on linnastumine seotud tööstuse arenguga ja tehnoloogia arenguga a. Tööstus nõuab rohkem tööjõudu b. Tehnoloogia kasutuselevõtt põllumajanduses jättis paljud põllumehed tööta · Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis, tekitades töökäte ülejäägi ja väljarännu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid