Lepp (0)

Keskkool - Geograafia - Eesti loodus ja geograafia

1 Hindamata

Sügis - Värvikirev metsatukk, langevad tammelehed ja mädahõng - sügiselised luuletused

Lõik failist

Lepp

Lepp on heitlehiste lehtpuude perekond kaseliste sugukonnast . Heitlehisus tähendab seda, et ebasooda ilma saabudes heidab puu oma lehed maha (sügis) ning soodsate ilmadega taas lehistub (kevad). Lepad kuuluvad katteseemnetaimede hõimkonda. Eestis on kahte liiki leppasid : hall lepp ning sanglepp . Eesti looduses võib harva leida ka värdleppa- halli lepa ning sanglepa hübriid.
Hall lepp ehk valge lepp on 15-25m kõrgune puu, mis kasvab põhiliselt Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eluiga on kuni 70 aastat, kuid kuna halli lepa juurestik on üsna pinnalähedane, siis hall lepp on üsna tormihell. Halli lepa lehed on hallikasrohelist tooni, teravatipulised ja matid. Isasõied on urvakujulised ja punakaspruuni värvi, paiknevad 3-6 kaupa rippudes võrsete tipus . Emasõied on käbi kujulised, õitsedes punakat tooni, kuid valmides muutuvad tumepruuniks ning paiknevad külgvõrsete tippudes. Valminud käbid on keskmiselt 2cm pikkused. Halli lepa vili on välimuselt üsna sarnane emasõiele- punakaspruunid käbid, kuid neil on ka lai tiib ning kinnitumine varrele on palju lühema rootsu abil. Halli lepa puit sisaldab rohkesti värv- ja parkaineid , mida näitab see, et puud langetades või koorides muutub valge lõikepind õige pea punaseks. Halli lepa koor on helehall ning sile, võrsed punakaspruuni tooni ning võrsed kui ka pungad on karvased. Hall lepp

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ullekass Õppematerjali autor

lepp sanglepp lepa puit

Sarnased õppematerjalid

odt

Hall lepp

HALL LEPP Hallil lepal on nagu meie teiselgi lepal, sanglepal, kaks nime: hall lepp ja valge lepp, mõlemad viitavad tema iseloomulikule koore värvusele, mis erinevalt sanglepa ehk musta lepa omast on helehall. Ülejäänuski erineb ta sanglepast suuresti. Kunagi ei näe me halli leppa kasvamas suure metsahiiglasena, jämeda puuna. Sagedasti moodustab hall lepp aga tihedaid lepavõsasid metsaservades ja

Eesti hüdrometeoroloogilised tingimused

docx

Lepp

....5 Kokkuvõte...................................................................................................... ..............................6 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... ..........7 Sissejuhatus Lepp on heitleheline puu või põõsas, mis kuulub kaseliste sugukonda. Pungad on tavaliselt rootsulised ning kahe kuni kolme soomusega. Lehed on saagja servaga jagumatud lihtlehed. Eestis kasvab lepp väga vastupidavana. Lepp võib taluda -35 kuni -50 kraadi. Lepaurvad on pikad ja peenikesed. Lepad võivad kasvada kuni 35 m pikkuseks. Lepal on palju erinevaid liike. Kokku on neid umbes 35. Nõukogude Liidu ajal kasvas Nõukogude Liidu alal 11 erinevat liiki looduslikult. Eestis kasvab 2 liiki looduslikult, nendeks on harilik lepp ja hall lepp. Lepp on vastupidav puu, mis võib kasvada nii metsas kui linnas. Lepp on aasta puu 2004.

Loodus õpetus

docx

Puude ja põõsaste ettekande jutt

Hall lepp - nimetatakse ka valgeks lepaks. Hall lepp on mitmeaastane lehtpuu või kõrge põõsas ja on varju taluv. Kõrgus on tavaliselt kuni 15m ja harva kuni 25m. Kasvab kiiresti, sureb vara. Eestis levinud puuliikidest on hall lepp kõige lühemaealisem. Eluiga on tavaliselt 50-70 aastat kuid võib olla ka erandeid, nagu kõige puhul. Hall lepp on meil tuntud võsapuuna ja kasvab sageli mitmetüvelisena, sest annab rohkesti juurevõsusid. Noorelt kasvab hall lepp hästi kiiresti. Puidu kvaliteet hakkab halvenema juba 40 aastaselt. Sagedasti moodustab hall lepp aga tihedaid lepavõsasid metsaservades ja endistel lagendikel. Leht on terava tipuga ning matt. Mulla suhtes ei ole hall lepp kuigi nõudlik, pigem teeb ta seda ise pidevalt veel paremaks. Halli lepa lehed sisaldavad rohkesti lämmastikku, need varisevad maha ja kõdunevad väga kiiresti ning hästi. Halli lepa puit sisaldab rohkesti värv- ja

Bioloogia

docx

Eestis kasvavaid puuliike

PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pruunid ja vaigused. 5.

Bioloogia

doc

Dendroloogia eksami piletid

sambakujuline. Käbid on 5...10 cm pikad, läbimõõt 3...4 cm, helepruunid, elastsete õhukeste laineliste ja saagjaservaliste seemnesoomustega. Käbid valmivad sept.-okt. Seemned väikesed, mustad. H=20...30(45) m. Pärit USA edelaosast, kus kasvab Kaljumäestiku lõunaosas 2000-3000 m kõrgusel üle merepinna. Kasvab üksikpuudena ja rühmiti. Kasutatakse rohkesti linnahaljastuses, kuivõrd on õhusaastekindel. Alnus glutinosa (L.) Gaertn. sanglepp e. must lepp Valguslembene, kiirekasvuline ja sirgetüveline sanglepp e. must lepp (A. glutinosa) kasvab niiskel viljakal mullal, liikuva põhjaveega aladel lodudel, samuti liivastel rannikualadel, jõgede, järvede kallastel., iga hrl. 100 150, harva kuni 300 aastat. Sanglepikud moodustavad Eesti puistute pindalast riigimetsades 1,5% ja erametsades 2,2% (2005). Sanglepikuid esineb rohkem Ida- ja Edela-Eestis, ka Hiiumaal ja kohati Põhja-eesti rannikualadel. Sobilikes

Dendroloogia

docx

Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt

ilmestamiseks. Vaevakask: Betula nana Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas, Põhja-Aasias ja Põhja- Ameerikas. Eestis põhja- ja lääneosas. Kuni 1m kõrge põõsas. Kasvukoha suhtes vähenõudlik. Lehed ümarad või laiad, täkilise servaga, tumerohelised ja läikivad 0,5-1,5cm pikad. Ühesugulised õied urbades, õitseb mais. Kasutatakse dekoratiivsete sügisvärvuses lehtede tõttu iluaianduses, kiviktaimlates. Eristamise tunnused: Kõrgus, leht. 29. Perekond lepp ja perekond valgepöök Perekond lepp: Lepa perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlevad heitlehised puud ja põõsad. Lehed elliptilised või munajad, kahelisaagja servaga või madalalt hõlmised lihtlehed. Sügisel rohelised, tõstavad mullaviljakust. Isasõied mitmekaupa rippuvates urbades. Emasõied moodustavad käbikujulisi urbasid, kus moodustuvad kahe tiivaga, üheseemneline pähklike. Õitseb aprillis-mais. Juurestikus õhulämmastikku siduvad mügarpakterid. Puit roosakasvalge kuni

Dendroloogia

pdf

4-Puiduliigid

õitest saab kvaliteetmett, õied on laialt levinud ka ravimtaimena. Must ehk sanglepp (Alnus gutinosa) Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas hõlmates 3% puistute pindalast. Sanglepp on omapärane ja kahtlemata ilus puu. Hästi torkab silma tema tumepruun või hallikas, vahel peaaegu must ja väga paks koor. Selle järgi on ta oma teise nime saanud: must lepp. Erinevalt meie teisest lepast, hallist lepast, kasvab ta tõeliseks puuhiiglaseks. Lehtede järgi on teda lihtne eristada hallist lepast. Nimelt on sanglepal 34 lehetipp tömp või sageli isegi

Kategoriseerimata