Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ladina keele tõlked (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Palju vaevasid voorusest märgistatud meest?

Lõik failist

Ladina keele eksamiks valmistumine
Caesar Commentarii de bello Gallico, liber I
Kogu Gallia on jaotatud 3 osasse , millest ühes asuvad belgid, teises akvitaanlased, kolmandad, keda nimetatakse nende endi keeles keltideks, meie keeles nim gallideks.
Kõik nad erinevad üksteisest keele, tavade ning seaduste poolest.
Garonne jõgi eraldab gallialasi akvitaanlastest, Marne ja Seine eraldavad neid belgidest.
Nendest kõigist on Belgia kõige vapram/tugevam, sest nad on kõige kaugemal provintsi tsilivisatsioonist, ja kaupmehed väga harva tulevad nende juurde ja veavad sisse seda, mis muudavad iseloomu naiselikuks,

Ladina keele tõlked #1 Ladina keele tõlked #2 Ladina keele tõlked #3 Ladina keele tõlked #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sweetkeku Õppematerjali autor
2014 aasta tlü ladina keele kursuse eksami lausete tõlked.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Ladina keele eksami tekstide tõlked

1)Caesar Commentarii de bello Gallico, liber I, lk 146; kommentaarid lk 147 Kogu Gallia jaguneb kolmeks osaks, selle ühes osas elavad belglased, teises akvitaanlased ja kolmandas need keda nimetatakse nende oma keeles keltideks, aga meie keeles gallideks. Nad erinevad kõik oma vahel keele, kommete ja seaduste poolest. Galle eraldab akvitaanidest Garunna jõgi, belgidest Matrona ja Sequana jõed. Nendest kõigist kõige tugevamad on belglased, sest nad elavad kõige kaugemal eemal Provintsi kultuurist ja tsivilisatsioonist. Väga harva kaupehed tulevad nende juurde ja toovad sisse seda/neid asju, mis muudavad iseloomu naiselikuks. Kõige lähedamad germaanlastele, kes elavad teisel pool Reini jõe, kelle vastu nad sõda peavad. Sel

Ladina keel
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Oled sa ammu siin?» «Kuradi armust juba üle nelja tunni,» vastas Joannes Frollo, «ma loodan, et need mu puhastustule ajast maha arvatakse. Kella seitsme ajal kuulsin, kuidas Sitsiilia kuninga kaheksa lauljat Sainte-Chapelle'is missa esimest salmi laulsid.» «Kenad lauljad,» vastas teine, «nende hääled on veel teravamad kui nende mütsid! * Enne kui püha Jeani auks missat teha, oleks kuningas pidanud järele kuulama, kas püha Jean armastabki ladina salme provansi aktsendiga.» «Ainult selleks ongi see missa, et neile Sitsiilia kuninga neetud lauljaile teenistust anda!» karjus sapiselt üks vanaeit akna all oleva rahva seast. «Palun väga, tuhat Pariisi naela * missa eest! Pealegi meie, kalanaised turul, peame seda oma maksudest maksma!» «Vait, vanamoor!» hüüdis tüse ja tähtis mees, kes oma nina kinni hoidis kalamüüjast naise poole pöördudes. «Missa oli väga tarvilik. Või tahate, et kuningas jälle haigeks jääks?»

Kirjandus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun