50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-06-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tarvi Langus
Õppematerjali autor
Värviline pind peegeldab iseenda värvi valgust. Valgused, mille värvus ei lange kokku keha pinna värvusega, neelduvad kehas. Nägemine on ümbritseva maailma tajumine valgusaistingu abil. Silm on nägemisorgan. Nägemiseks peab valgus silma sattuma. Võrkkest koosneb valgustundlikest rakkudest. Silmaava ehk pupilli abil reguleerib organism silma sattuva valguse hulka. Mida suurem on vaatenurk, seda suurem on eseme kujutis võrkkestal ja seda täpsemalt on eseme detailid näha. Valguse levimine on valguslaine edasikandumine ruumis, Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Valguse kiirus õhus ja õhuta ruumis on 300 000 km/s. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aasta jooksul. Vari on ruumipiirkond, kuhu valgusallikast tulev valgus ei levi või levib ainult mõnest valgusallika osast.
teada fookuse kaugust läätsest. Saab näidata, et õhukese läätse korral (õhukeseks nimetatakse läätse, mille paksus võrreldes piirpindade kõverusraadiustega r1 ja r2 on tühine) on fookuskaugus f arvutatav valemist: 1 1 1 f = (n-1) + , r1 r 2 kus n on läätse aine murdumisnäitaja keskkonna suhtes, kus lääts asub. Seda valemit kasutatakse fookuskauguse praktilisel määramisel harva, kuna läätse aine murdumisnäitaja ja kõverusraadiuste määramine on tülikas. Seepärast vaatame järgnevalt lihtsamaid ja praktilisemaid fookuskauguse määramise meetodeid. 1. Õhukese koondava läätse fookuskauguse määramine läätse valemi põhjal Õhukese koondava läätse korral (joon. 1) on eseme kaugus a, kujutise kaugus k ja fookuskaugus f seotud valemiga
Valguse üleminekul tihedamasse keskkonda e kus valguse kiirus on väiksem, murdub valgus pinna ristsirge poole ja vastupidi. Valguse levimise pööratavus: valguse levimise suuna muutmisel vastupidiseks jääb valguskiire tee samaks. Valguse täielik peegeldumine on kui valgus liigub tihedamast keskkonnast hõredamasse ja peegeldub nende piirpinnal tagasi keskkonda kust ta tuli. Keha asukohta, kus keha meile paistab, kuid tegelikult ei asu nim näivaks asukohaks. Lääts on kõverpindadega piiratud läbipaistev keha, mis on ette nähtud valguse koondamiseks või hajutamiseks. Kumerläätsed on keskelt paksemad, äärtest õhemad, nõgusläätsedel on vastupidiselt. Läätse keskele märgitakse punkt O ja see tähistab läätse optilist keskpunkti. Läätse optilist keskpunkti läbivat joont nimetatakse läätse optiliseks peateljeks. Punkti kus koondub kumerläätse läbinud optilise peateljega paralleelne valgusvihk nim läätse fookuseks. Paralleelsed
fookuse). 3. kiir mis langeb läätsele läbi fookuse (see kiir kulgeb pärast murdumist paralleelselt peateljega) Läätse suurendus Eseme ja kujutise mõõtmete erinevust iseloomustatakse suurendusega. Suurenduseks nim. Kujutise joonmõõtete suhet eseme joonmõõtmetesse. Kus s on suurendus H-kujutise kõrgus- h esme kõrgus. Läätse valem seob suurusi f, a, k. Läätse optiline tugevus. Mida lähemal on fookus läätsele seda tugevamini lääts murrab kiir ja seda suurem on ta optiline tugevus. Mõõdetakse dioptriates(dptr) Fotoaparaat Põhiosad kaamera ja objektiiv, mis koosneb ühest läätsest või läätsede süsteemist. Tekib eseme tõeline, ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Kohta kus kujutis tekib asetatakse valgustundlik fotoplaat või film. Valgushulka reguleeritakse katiku abil. Silm Inimese silma on sarnane fotoaparaadi omaga. Silm on peaaegu kerakujuline kaetud kõvakestaga niinimetatud skleeraga
Fookuse või näiva fookuse kaugust läätse keskpunktist nimetatakse fookuskauguseks. Fookuskauguse pöördväärtust nimetatakse läätse optiliseks tugevuseks. Läätse optilist tugevust mõõdetakse dioptriates(dptr), kusjuures 1 dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. Kumerläätsede optilist tugevust loetakse positiivseks, nõgusläätsede oma negatiivseks. Mida suurem on läätse optiline tugevus, seda rohkem lääts koondab või hajutab kiiri. Kujutist, mida on võimalik tekitada ekraanile, nimetatakse tõeliseks kujutiseks. Kujutist, mida me silmaga näeme, aga ekraanile tekitada ei saa, nimetatakse näivaks kujutiseks. Kumerlääts koondab valguskiiri. Kujutise asukoha leidmiseks ehk kujutise konstrueerimiseks kasutatakse esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmestoptilise teljega paralleelset kiirt, mis pärast läätse läbimist läheb läbi fookuse;
d/dS. Kui pind on valgustatud ühtlaselt, siis E = /S. (E=I*cos/r2) Lääts Läbipaistev keha, mis on piiratud kahe, tavaliselt sfäärilise pinnaga. Kumerlääts on keskelt paksem, nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast. Kumerlääts koondab valgust, nõguslääts hajutab valgust. Läätsena toimib kumerate pindadega läbipaistvast ainest keha siis, kui keha materjali murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna murdumisnäitajast. Kiirte käik Koondav lääts: 1) Optilise peateljega paralleelne kiir läbib pärast läätsest murdumise fookuse. 2) Optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda. 3) Suvaline paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis. Hajutav lääts: 1) Optilise peateljega paralleelsete kiirte pikendused koonduvad fookusesse. 2) Optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda. 3) Paralleelsete kiirte kimbu pikendused koonduvad fokaaltasandis. Kujutise konstrueerimine
1 Sissejuhatus. 7.2 Tööpõhimõte. 7.3 Kretschmanni eksperimendiskeem. 7.4 Otto eksperimendiskeem. 7.5 Mõõteseadme ehitus. 7.6 Rakendused. 8. Optilised metamaterjalid. 8.1 Sissejuhatus 8.2 Ülevaade tehislikest optilistest materjalidest 8.3 Negatiivne murdumisnäitaja 8.4 Valguse levimine vasakukäelistes materjalides 8.4.1 Doppleri efekt 4.4.2 Vavilov-Cherenkovi efekt 8.5 Vaselego-Pendry lääts 8.6 Optiline peitmine 8.7 Transformatsioonioptika 8.8 Näiteid metamaterjalidest 9. Vedelkristallid. Rakendused. 9.1 Sissejuhatus. 9.2 Vedelkristall-kompensaator. 1 SiSSEJUHATUS Valguse ja aine vahelise vastastikmõju uurimisega on inimkond tegelenud juba üle kolme tuhande aasta. Nii vanaks hinnatakse Assüüriast leitud vanimat läätse. Hiljem on optika arengu mootoriks olnud astronoomia ja vajadus optiliste vaatlusseadmete järele
Sarvkesta ülesandeks on kaitsta silma väliskeskkonna mõjutuste eest. Valgusallikatelt (aga ka kehadelt peegeldunud) valgus pääseb silma läbi silmaavaehk pupilli, mille läbimõõt kohandub vastavalt valguse intensiivsusele – hämaramas on silmaava suurem kui eredas valguses. Valgus läbib silmaläätse ja klaaskeha ning murdub neis selliselt, et tekib vaadeldavast esemest ümberpööratud, vähendatud tõeline kujutis, mis langeb võrkkestale. Silmaläätse külge kinnituvad läätse kuju muutvad pingutajalihased– kui vaadeldakse kaugemat objekti, muudavad need läätse õhemaks (suurendades seeläbi silmaläätse fookuskaugust), kui aga lähemat, siis surutakse lääts kokku (vähendades fookuskaugust). Klaaskehal on veel ka teine ülesanne – see on kindlustada silma kindla kuju säilimine. Võrkkest töötab omamoodi ekraanina. Ta koosneb valgustundlikest rakkudest, milles tekib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid