Teede liigid Maantee Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Riigimaantee, mis kantakse riigimaanteede nimekirja,on: 1. Põhimaantee, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamatega, raudteesõlmede ja piiripunktidega; 2. Tugimaantee, mis ühendab linnu omavahel ning linnu põhimaanteedega; 3. Kõrvalmaantee,mis ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi-ja tugimaanteedega; 4. Ramp ja ühedustee, mis on liikluse korraldamiseks ja liiklusvoogude kanaliseerimiseks rajatud eri- ja samatasandiliste maanteede ristumisalale; Kohalik maantee on kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud maantee. Kohalik tee Kohalik tee on valla-või linnavolikogu otsuse alusel kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud
a. Põhimaanteed ja tugimaanteed - tee numbrid vahemikus 1 - 100 · kõrvalmaanteed XX101 - XX999, kus XX on maakonna kood · rambid ja ühendusteed XX01 - XX99, kus XX on maakonna kood Tallinna Tehnikakõrgkool 8 Tallinna Tehnikakõrgkool 15.12.2012 Mitut maakonda läbivale kõrvalmaanteele numbri määratlemisel lähtutakse selle maakonna koodist, kust tee algab. Antud kõrvalmaantee numbris sisalduv maakonna kood jääb muutumatuks kogu maantee ulatuses. b. Teenumbrid maakonniti: · 11xxx - Harjumaa · 12xxx - Hiiumaa · 13xxx - Ida-Virumaa · 14xxx - Jõgevamaa · 15xxx - Järvamaa · 16xxx - Läänemaa · 17xxx - Lääne-Virumaa · 18xxx - Põlvamaa · 19xxx - Pärnumaa · 20xxx - Raplamaa · 21xxx - Saaremaa · 22xxx - Tartumaa · 23xxx - Valgamaa · 24xxx - Viljandimaa · 25xxx Võrumaa
Совета по железнодорожному транспорту”. ) 2. Teed (näidisküsimusi) a. Loetlege tee koostisosi (vähemalt 5). tunnel, sild, viadukt, kiirendusrada, aelgustusrada, ohutussaar, parkla, teepeenar, bussipeatus, kõnnitee, truup, müratõke, kraav, b. Millised teed kantakse teeregistrisse (4)? Põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee, ühendustee, riigi jäätee c. Kes korraldab teehoidu: a) riigiteedel maanteeamet ; b) kohalikel teedel kohalik omavalitsus ; c) erateedel tee omanik ? d. Millised majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi allüksused teostavad vahetult
kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajatis; liikluskorraldusvahend; teemärgistus- ja teevalgustusrajatis; tee ääres asetsev muu teehoiurajatis Liigid Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Põhimaantee -Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa; Pärnu-Rakvere-Sõmeru, Jõhvi – Tartu – Valga. Tugimaantee - Tartu – Jõgeva - Aravere, Pärnu-Lihula. Kõrvalmaantee - TÕRVANDI - ROIU – UNIKÜLA; TARTU - ILMATSALU - RÕHU. Ramp ja ühendustee. Muu majandus- ja kommunikatsiooniministri otsuse alusel riigimaanteede nimekirja kantud tee. Kohalik tee - kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee, kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ja valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Kohalike teede nimekiri määratakse valla- või linnavolikogu otsusega
7. Mis on tee Maantee, tänav, jalgtee; rajatis mõeldud sõidukitele, jalakäijatele liiklemiseks. 8. Nimeta riigimaanteed, mis kantakse riigimaanteede nimekirja ning iseloomusta neid (vähemalt 4) 1. Põhimaante(ühendab pealina teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi linnutähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega.) 2.Tugimaantee(ühendab linnu omavahel ja linnu põhimaanteedega) 3. Kõrvalmaantee(ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõikki põhi- ja tugimaanteedega.) 4. Eratee(tee, mis paikneb juriidilises või füüsilise isiku kinnisasjal, võib kasutada ainult kinnisasja omaniku 9. loal)Nimeta põhimaanteed mis kuuluvad TEN-T teedevõrgustikku (vähemalt 5) Tee nr 1 (Tln-Narva); nr 3 (Jõhvi, Tartu, Valga); nr 4 (Tallinn-Pärnu-Iklal); nr 8 (Tallinn-
· ühesuunaline tee tee, kus on lubatud ainult ühesuunaline liiklus · ümbersõidutee asulast, remondilõigust või ajutisest teesulust möödasõiduks ette nähtud tee 2) Tee liigid, metsateede liigid, tänavate liigitus, maanteevööndid, maanteeklassid, metsateedeklassid · Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks .· Põhimaantee · Tugimaantee · Kõrvalmaantee · Ramp ja ühendustee · Muu majandus- ja kommunikatsiooniministri otsuse alusel riigimaanteede nimekirja kantud tee Tee liigid: · Kohalik maantee · Kohalik tee · Eratee · Metsatee · Tänav · Jalgtee ja jalgrattatee · Talitee Metsateede klassid Ehitatud katetega metsateed jagatakse järgmistesse järkudesse vastavalt eesmärgile ja kasutuskoormusele: · I järgu metsatee ehk maaparandussüsteemide projekteerimisnormides klass I-M · II järgu metsatee ehk maaparandussüsteemide
iseseisev teeosa, mis võimaldab ühelt lõikuvalt teelt siirduda teisele teele · üherajaline tee tee, kus korraga ühes suunas mahub sõitma vaid üks sõiduk · ühesuunaline tee tee, kus on lubatud ainult ühesuunaline liiklus · ümbersõidutee asulast, remondilõigust või ajutisest teesulust möödasõiduks ette nähtud tee 2) Tee liigid, metsateede liigid, tänavate liigitus, maanteevööndid, maanteeklassid, metsateedeklassid · Kohalik maantee, Põhimaantee, Tugimaantee, Kõrvalmaantee, Ramp ja ühendustee · Kohalik tee· Eratee· Metsatee· Tänav· Jalgtee ja jalgrattatee· Talitee Metsatee liigid: · Kattega tee on metsatee, mille sõidu- või käiguosa pinna moodustab orgaanilise või mineraalse sideainega töödeldud mineraalmaterjali kiht (asfaltbetoonkate, tsementbetoonkate, mustkate jne). · Kruusatee on tee, mille pealiskiht on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest. · Pinnastee on tee, millel puudub pealiskiht ja mis
10. KATENDID, RISTMIKUD, RAJATISED, KERGLIIKLUS, TEEPÄRALDISED 10.1 IRI suurim lubatud väärtus Maantee IRI suurim lubatud väärtus, mm/m klass Põhiteed Tugiteed Kohalikud ja muud teed III 2,5 3,0 3,5 10.2 Ristmiku põhitüübi valik Kuna tegemist on 3. klassi maanteega ehk kas tugi/kõrvalmaantee, siis kõik ristmikud on ühetasandilised. 10.3 Vähimad nähtavuskaugused ristmikul Projektkiirus, Peatumisnähtavus, Ristumisnähtavus kahe raja Vasakpööraja nähtavus km/h m ületamiseks ja vasakpööraja paremale ja parempööraja nähtavus vasakule, m nähtavus vasakule, m Hea Hea 100 190 >=400 >=700
korraldamiseks 20. Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks 21. Kohalik maantee on kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud maantee. Kohalik tee on kohalikuks liiklemiseks ettenähtud tee (kohalik maantee, tänav ja jalgtee) 22. Põhimaantee-maantee, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, 23. Tugimaantee- ühendab linnu omavahel ning linnu põhimaanteega 24. Kõrvalmaantee- ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja tugimaanteedega 25. Eratee- tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. 26. Metsatee-riigimetsa majandamiseks kasutatav tee. 27. Tänav- linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks
21. Mis on maantee Väljaspool linnu, aleveid, alevikke paiknev tee sõidukitele ja jaakäijatele liiklemiseks. 22. Mis on kohalik maantee ja kohalik tee Kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud maantee. 23. Mis on põhimaantee Tähtsaimad teed. Ühendavad suurimaid linnas omavahel ja sadamatega, raudteesõlmedega, piiripunktidega. 24. Mis on tugimaantee Ühendab linnu omavahel ja neid põhimaanteedega. 25. Mis on kõrvalmaantee Ühendab linnu alevite, alevikega, neid omavahel või küladega ning neid põhi- ja tugimaanteedega. 26. Mis on eratee Paikneb juriidilise, füüsilise isiku kinnisasjal. 27. Mis on metsatee Riigi omandis oleval maal paiknev riigimetsa majandamiseks kasutatav tee. 28. Mis on tänav Linnas või alevis, alevikus paikev tee, mis on ehitatud sõidukitele või jalakäijatele liiklemiseks. 29. Mis on jalgtee ja jalgrattatee
Johannes Kukebal KÕRVALMAANTEE EHITUSE PAKKUMUSEELARVE KODUTÖÖ Õppeaines: EELARVESTAMINE TEEDEEHITUSES Ehitusinstituud Õpperühm: TE 61 Juhendaja: lektor Pille Hamburg Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 KODUTÖÖ LÄHTEÜLESANNE .......................................................................................................3 1. MAHUARVUTUS JA DETAILNE PAKKUMISEELARVE .....................................................5 1.1. SISSEJUHATUS EELARVE KOOSTAMISSE ....................................
annaabi.ee 
