Kuuvarjutus
Ajalugu.
Tugevasti inimkultuuri arengut mõjutanud
taevanähtuseks on kuu- ja päikesevarjutused.
Igapäevaeluks ülimalt olulise päikese või täiskuu
ootamatu kadumine tekitas hirmu ja sundis
inimesi pöörduma järelepärimisega tähetarkade
poole.
Varjud.
Nagu maapealsed
kehad, heidavad ka
taevakehad
kosmosesse varju.
Tühjuses seda
loomulikult näha pole,
aga varju geomeetriat
võime kujutada
joonlaua abiga.
Et Päike on suurem Maast, on selle poolt heidetav
vari koonusekujuline. Kuna kuu on maast väiksem
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ThePinkSneakers
Õppematerjali autor
Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata (rõngakujuline päikesevarjutus). Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Kuu satub Maa varjukoonusesse. Seda näeb tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas, kestusega kuni 1h 40 minutit. Täielikul kuuvarjutusel näib Kuu punane. Maa, Kuu ja Päike sattuvad ühele joonele vaid siis, kui Päike asub noor- või täiskuu ajal Kuu orbiidi sõlmede joonel. Et Kuu orbiit on Maa oma suhtes kaldu, on enamuse aastast varjutused võimatud. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus?
päikesevalguse. Maalt vaadatuna on näha,et Kuu on Päikese ees ning varjatud on kogu päikesevalgus või osa sellest. Samas võib juhtuda ka nii,et Maalt vaadates paistab Kuu Päikesest väiksemana ja ei suuda kogu Päikest varjata. Olemas on kolme sorti päikesevarjutust: täielik, osaline ja rõngakujuline päikesevarjutus. Täielik päikesevarjutus Esineb juhul, Kuu varjukoonuse ots ulatub Maa pinnani, tekitades sel viisil täieliku päikesevarjutuse. Selline varjutus on nähtav suhteliselt väikesel alal ja ajal, paarisaja km laiusel maaribal mõne minuti vältel. Maalt vaadatuna on näha, kuidas kuuketas on Päikese täielikult ära varjanud. Tavaliselt ei kesta see üle seitsme minuti, kuid seda tüüpi varjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem. Osaline päikesevarjutus Sel puhul võib tunduda nagu Päikesest oleks tükk puudu. Selline varjutus annab võimaluse
osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Osaline Päikesevarjutus: Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud. Osaline Päikesevarjutus annab meile võimaluse näha, kuidas Kuu varju mõjul muutub taeva värv ja kuidas värvid erinevad suundades, kust vari tuleb ja kuhu see liigub. Täielik Päikesevarjutus: Siiski võib eriti soodsal juhul Kuu varjukoonuse ots ulatuda Maa pinnani, tekitades täieliku Päikesevarjutuse. Selline varjutus on nähtav vaid paarisaja km laiusel ribal mõne minuti vältel. Maalt vaadates näeme siis kuuketta poolt täielikult varjutatud Päikest. Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. Täielikule Päikesevarjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata, sellisel juhul on tegemist rõngakujulise Päikesevarjutusega. NB
Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu päikese. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, niiet nähtavale tulevad tähed ja horisondil võib märgata koidupuna. Kuuvarjutuse ajal kaab Maa vari Kuu. Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu punaseks. Mõlema varjutuse toimumise tingimuseks on, et Päike, Kuu ja Maa sattuks ühele tasandile. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus? Noorkuu ajal. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Tekib kui päikesevarjutuse ajal ei satu vari Maa pinnale ning päikeseketta serv on näha. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb 8 suurest planeedist, mõnetuhandest väikeplaneedis-asteroidist, sadakond perioodilisest komeedist, planeetide kaaslastes, teadma koguses meteoorsest ainest-„tolmust“, mis
Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu päikese. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, nii et nähtavale tulevad tähed ja horisondil võib märgata koidupuna. Kuuvarjutuse ajal katab Maa vari Kuu. Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu punaseks. Mõlema varjutuse toimumise tingimuseks on, et Päike, Kuu ja Maa sattuks ühele tasandile. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal, kui Maa on Päikese ja kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus? Noorkuu ajal, kui kuu satub Päikese ja Maa vahele ja Kuu varjab Päikese täielikult. Miks tekib poolvari? Selgitage poolvarjulist kuuvarjutust. Poolvari tekib siis, kui Maa või Kuu varjab vaid osa päikesekettast, See osa on palju suurem ja vastavalt on suurem ka osalise varjutuse tõenäosus.
Üks võimalus vastuse leidmiseks on lugeda ajakirjas Horisont 4/1997 trükitud artiklit Mil- list kuuvarjutust tasub vaadelda. Aga kuidas peavad Maa, Kuu ja Päike asetsema, et toimuks päikesevar- jutus? See leiab aset, kui Kuu katab Maal oleva vaatleja eest Päikese. Kuna Kuu on Maast mitu korda väiksem, siis ei suuda ta kuidagi kogu maapinda päikesekiirte eest varjata. Kuu vari maapinnal on vaid paarisaja kilomeetrise läbimõõduga ning varjutus ise kestab paar minutit. Joonis 3.10. Päikesevarjutuse skeem Mõtleme nüüd, kas päikesevarjutuseks nimetatav nähtus on ikka päikese- varjutus. • Kuuvarjutuse ajal on Kuu Maa tekitatud varju piirkonnas. • Päikesevarjutuse ajal on osa Maa pinnast Kuu tekitatud varju piirkonnas. Kas meie peaks päikesevarjutust hoopis maavarjutuseks nimetama? Ilmselt peaks. Aga nimi ei sega elamuste saamist. Foto 3.11
See reegel kehtib põhjapoolkeral. Mnemotehniliselt on faaside kindlakstegemiseks kasutusel ka järgnev meetod: Kui kuu "kasvab" ehk nähtavat osa tuleb juurde, on näha mõttes kuu peale kirjutatud J-tähe poolne külg. Kui kuu "kahaneb", on näha teine pool ehk mõttes kuu peale joonistatud K-tähe poolne külg. Taevakehade valgustatuse või nähtavuse ajutine (enamasti perioodiline) halvenemine, mida põhjustab üksteise ümber tiirlemine või üksteisest möödumine. Varjutus võib olla kas täielik või osaline. Taevakeha valgustatus väheneb, kui üks taevakeha satub teise taevakeha varju koonusesse, mille tekitab kolmas taevakeha (nt. kuuvarjutus, Jupiteri kaaslaste ja Saturni rõnga varjutus). Taevakeha nähtavus muutub, kui kolmandalt taevakehalt vaadatuna satub üks taevakeha teise taha ehk kattub temaga. Tugevasti inimkultuuri arengut mõjutanud taevanähtuseks on kuu- ja päikesevarjutused.
9.Millised protsessid kujundavad maa pinnaehitust?-Laamade liikumine. 10. Milline on maa atmosfäär?- Süsihappegaasi on väga vähe elustaimede ja ookeanide tõttu. Hapniku olemasolu. 13.Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega?-Maa liikumine. 20.Mis põhjustab planeetide silmusekujulise liikumise tähtede suhtes?- Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. 21.Kirjeldage kuu ja päikesevarjutust 23.Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus?-Täiskuu 24.Millise kuu faasi ajal toimub päiksesevarjutus?-Noorkuu 27. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus?- Siis kui kuu täisvari jõuab maale. 28.Kuidas tekib poolvari?Selgita poolvarjulist kuuvarjutust.- Suur kerakujuline valgusallikas tekitab poolvarju(või kaks valgusallikat). Kuu heledus väheneb. 29.Kas on võimalik poolvarjuline päikesevarjutus?- Ei 2. Päikesesüsteem Päikesesüsteemi kuulub Päike, üheksa suurt planeeti(ilma pluutota 8) ja hulgaliselt väikekehi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid