50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mados
Õppematerjali autor
2. Millised muutused toimusid tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses? Loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Seinad kaeti suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika ülekullatud kipsist või stukist. Motiivid olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred, lehed. Merikarbimotiiv rocaille rokokoo. Seinapinnad heledates toonides, sisekujunduses suured peeglid Püüdis mõjuda intiimselt ja võluvalt. Sisekujunduses olid luksuslikud ja eksootilised materjalid, mööbel. 3. Kuidas oli uue stiili nimi, kust see pärines? Uue stiili nimi oli rokokoo ja see pärines prantsuse keelsest sõnast rocaille, mis tähendab merikarbi poolmikku meenutavat motiivi. 4. Mida tähendab chinoiserie? Nn hiinatsemine 5. Mis iseloomustab tolleaegset rõivamoodi
17. Saj teine pool said kuningad absoluutse võimu. Siis hakati mõtlema kuningavõimu ülistamisele ja hakati paraadlikke losse ehitama. Peamiseks mõjutajaks lossiarhitektuuris oli prantsusmaa arhitektuur. Tuntumaid kunstnikke on Nicodemus Tessin. Ta ehitas Drottningholmi suvelossi ja eeskujuks oli Versailles loss. Tema pojale usaldati uue kuningalossi ehitamine Stockholmis, sest eelmine oli maha põlenud. Loss valmis 1754. Stiililt oli rokokoolik klassitsism. Siseruumid olid rokokoo stiilis. Kujutavas kunstis oli pidurdavaks efektiks põhjasõda kuid 18 sai keskpaigas algas õitsenguperiood. Paljud kunstnikud said rahvusvahelist tunnustust. Üks selline oli Alexander Roslin. Ta oli kuulus portreemaalija ja tegi paraadportreesid. Seal töötas ka palju välismaa kunstnikke. 17-18. sajand Venemaal 17.saj lõpul jõuavad barokkstiili mõjud ka venemaale, kuid see piirdub vaid paari Moskva kirikuga. Enne seda oli venemaa täiesti suletud. 18
* Navona väljak + väljaku keskel olev obeliski ja skulptuuridega purskkaev ● FRANCESCO BORROMINI: Püha Agnese kirik Navona väljaku ääres; kaarjas fassaad Saksamaa: ✱ 17. saj. kunst tagasihoidlik (30-aastane sõda) ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism sajandi lõpp ja 18. saj. puhkeb õitsele (Lõuna-Saksamaa eeskujuks Itaalia barokk) ✱ kuulsamad teosed loodi 18. saj. I poolel, kui mujal Euroopas levis rokokoo (piir ebaselge, nt hoone väljast barokk, seest rokokoo) ● JOHANN BALTHASAR NEUMANN: * Würzburgi piiskopiloss (sisekujundus barokk seguneb rokokooga) ● M. PÖPPELMANN * Zwingeri Dresdeni avar peoplats (kiviparketiga sillutatud, sedaümbritsevad skulptuuridega kaunistatud galeriid ja paviljonid) itaalia kujutav kunst 17 saj lk 121-126
India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur – Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapite
küllus. /"Vaikelu"/ Jacob van RUISDAEL (1628-1629 - 1682) maalidel on tunda looduse traagiline draama. Tehnikat, mille mõju tulenes suurelt osalt selgete suurejooneliste vormide kuhjamise ja üksikelementide väga detailse kujutamise ühendamisest, võib kindlasti barokilikuks nimetada. /"Talvine maastik"; ,,Kivisild"; Dresdeni ja Detroiti ,,Juudi kalmistu"; ,,Briis" / Paulus POTTER (1625 - 1654) võitis tunnustust loomamaalidega e. animalistika. /"Noor härg"/ 15. ROKOKOO - tähtsamad kunstnikud ja nende looming (Prantsusmaa, Inglismaa). 18. saj. I pool oli prantsuse absolutismi kõrgpunktiks. Louis XIV ja Louis XV õukond pimestas kogu Euroopat.Võõrdunud ühiskondlikult kasulikust tegevusest, viitsid aadlikud aega pidutsedes. Õukonna ja selle järgi joonduvate ringkondade elu sisuks sai üha uute ja peenemate meelelahutuste otsimine ning leiutamine. Aadlit ei tiivustanud enam ettevõtmised, mis oleks nõudnud füüsilist või vaimset pingutust
Ürgaja inimesed mõistsid neid ümbritsevat palju kordi paremini kui tänapäeva inimesed seda suudavad ning seetõttu on üsna loomulik, et just loodusest on pärit need motiivid, mida ürgajal raiuti ehetesse või maaliti seintele. Olenemata erinevatest skaaladest on loomad üksteisega lähedalt seotud, seotud ka kiviseinaga ja kogu koopaga tervikus. Kujundus on kompleksne ajas ja 1 Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: 6Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ruumis. Tervikut arvesse võttes on koopajoonised esimesed ja siiani kõige ehedamad kõigist maastikukujunduse intuitiivkunstidest. Umbes samal ajal tekkisid ka esimesed püstkoja- või telgitaolised elamud. Jääaja lõpul muutus ka
inimeste isikupäraseid näojooni. Kreeklased hindasid väga kõrgelt on maalikunsti, paraku pole meieni jõudnud peaaegu üldse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina või tahvelmaale. Mõni hiljem loodud koopia 4 annab sellest siiski mingisuguse ettekujutuse. Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellel tehtud maalinguid vaasimaale. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8. saj e.Kr on leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat, maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, nt kolmnurki, rombe aga ka meandreid. Sajandi lõpus hakkas kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi. 6. saj e.Kr tekkis mustafiguuriline stiil. Mustafiguurilisel vaasil on kujutised mustad ja siluetitaolised. Geomeetriline ornamentika kaduv või leidis kasutust vaid piltkujutiste äärel
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiidide läheduses olid ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid