Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal - referaat (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Esimene ja teine maailmasõda

4.Olmetehnika MaaiImasõja vahel. Paljudesse kodudesse ilmusid tolmuimejad,külmkapid, pesumasinad, raadiod ja televiisorid. See muutis elu mugavamaks. Varasemast rohkem tekkis inimestel vaba aega, nüüd oli rohkem võimalust tegeleda seltsi ja ühiskondliku eluga. Transpordi areng võimaldas rohkem reisida. Tugevnesid sidemed linnade ja maakohtade vahel. Suurlinnades tekkinud ideed ja liikumised levisid ka maale. 5.Saavutused muusikas ja tantsus. Esimese maailmasõja ajal tekkis Usas uus muusikalise lavateose liik ­ muusikal. Euroopasse levis pärast II maailmasõda. Usas sündis ka 20.sajandi algul dzass. Pärast Imaailmasõda said dzässikeskusteks Ne York,Chicago ja Kansas City. 192030.aastatel levisid Euroopas populaarsed seltskonnatantsud nagu fokstrott, tsarlston ja tango. Balletimailmas käis äge vaidlus klassikalise ja moderntantsu pooldajate vahel. 20.saj algul tekkis Usas modern ehk vabatants, mille loojaks peetakse Isadora Duncanit. Ta ei

Ajalugu

17

doc

Kahe maailmasõja vahelise aja kultuur

Tartu Kivilinna Gümnaasium Kultuur maailmasõdade- vahelisel ajal Referaat nimi klass õpetaja  Tartu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................3 2. Teaduse ja tehnika areng.............................................................................4-5 3. Filmikunst..................

Ajalugu

2

docx

Ühiskonna areng eestis 1919-1930

elama New Yorki tänausellele sai see linn amaailma kultuuri keskuseks. Muutused olmes- sõjaaastal olid inimesed pidanud paljust loobuma, nüüd soovisid inimesed osta uusi asju ning tunda elust rõõmu. Inimesed ostsid üha rohkem uusi elektrilisi kodumasinaid, varasemast rohkem vaba aega tekkis nii meestel kui ka naistel. Transpordi areng andis inimestele võimaluse reisida kiiremini ja kaugemale. Suurlinnades tekkinud ideede liikumised hakkasid levima ka maale. Mood-esimene maailmasõda tõi muudatusi ka moes. Alates 1920 a. keskpaigast muutusid õrnema soo seelikud tunduvalt lühemaks. 1930 a. naiste riietusse ilmusid selleajal ka pikad püksid, sviitrid ning trikootooted. Meeste moes niipalju muutusi ei toimunud. Fraki asemel eelistati smokingut, torukübar vahetus pehme viltkübara vastu.1920 a. tuli naiste moodi pikkade juuste kõrval ka lühiksed, pärast elektrilokkide leiutamist 1925 a. muutus lokkimine kõigile kättesaadavaks.

Ajalugu

14

docx

Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal

aastal avastas Prantsuse f??sikutest abielupaar tehisradioaktiivsuse.Samal aastal j?uti praktikas l? hedale tuuma l?hustamisel vabaneva energia saamisele.1942. aastal pandi USA-s t??le maailma esimene tuumareaktor(Chicago Pile No1).See valmis E.Fermi juhtimisel. S?ja t?ttu ja tuumapommi loomist silmas pidades toimus kogu ehitus ja selle katsetamine range salastatuse tingimustes. Ei lubatud isegi fotografeerimist. Kogu aparatuuri ?mbritses ? hupallimaterjalist kate, mille ?ks k?lg k?ll katse ajal avatud oli. F??sikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ?ra astronoomid, keemikud ja bioloogid.Teadlaste avastused olid kasulikud meditsiinile.Alustati ainevahetusprotsesside uurimist.Tehti kindlaks valkude ehitus.Esimest korda saadi vitamiine ja antibiootikume kunstlikul teel.T?nu sellele muutus inimeste ravimine kergemaks ja paremaks ning surijate arv v?henes. Diktaatorid olid k?ige rohkem huvitatud uute relvaliikide loomisest ning n?udsid seda teadlastelt

Ajalugu

7

doc

1920 - 1930. ndad aastad Eestis ja mujal

Kuid liidu loomine takerdus Balti riikide omavaheliste lahkhelide ja Venemaa vastuseisu tõttu. Ainsaks tegelikuks sammuks sel teel jäi 1923. aastal alla kirjutatud Eesti-Läti kaitseliidu leping, ent kahe väikeriigi jõust poleks Vene ohu tõrjumisel jätkunud. 1930. aastate algul rahvusvaheline olukord teravnes. Maailmarahu hakkasid ohustama nii stalinlik Venemaa kui ka hitlerlik Saksamaa, mis mõlemad tugevnesid ja muutusid järjest sõjakamaks. Samal ajal ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Sellistes tingimustes ei olnud Eesti püüded kindlustada oma julgeolekut tulemuslikud. Teise maailmasõja puhkedes osutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks ning oli kergeks saagiks sõjakatele tolitaarriikideIe. Teadus, tehnika, kultuur Teadus o Tuumafüüsika o NZ-l tehti esimene tehislik tuumareaktsioon o Pr. Tehti tehisradioaktiivsus o Tehisained

Ajalugu

2

docx

Kultuur ja igapäeva elu 1920-1930

(riigid), milles kokku lepiti (nii avalik kui salajane osa), mida see endaga kaasa tõi (lk 95). MRP- Molotovia-Ribbentropi pakt. See tekkis 23. August 1939. Sellega kohustusid riigid jääma erapooletuks, kui teine lepingu pool möne kolmanda riigiga sötta astuks. Nõukogude Liit ja Saksamaa on osapooled. Salajane protokoll milles toodi välja Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida-ja Kagu-Euroopas. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteist takistamata. Teine maailmasõda: põhjused (poliitilised, majanduslikud, ideoloogilised) ja toimumisaeg (aastaarvud) (lk 100); Sõda toimus 1939. ­ 1945a. Poliitilised: Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Peale 1939 aastat rahvusvaheline olukord teravnes. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa. Majanduslikud: Selleks et Saksamaad majanduskriisist välja viia otsustas Hitler arendada sõjatööstust

Ajalugu

12

docx

Esimese maailmasõja lõpp - Teise maailmasõja algus

Esimese maailmasõja lõpp ­ Teise maailmasõja algus Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha

Ajalugu

40

docx

Ajaloo eksami kordamisküsimused

korraldus. d) Rahvasteliidu loomine – sellega arendati maailma majanduslikku ja kultuurilist koostööd, ilma sõjata 3. Kes kuulisid Pariisi rahukonverentsil nn suurde kolmikusse ja millised riike nad esindasid? a) Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau b) USA president Woodraw Wilson c) Inglismaa peaminister David Lloyd George 4. Millised muutused toimusid riikide jõuvahekorras Euroopas pärast Esimest maailmasõda? Suured riigid kadusid, tekkisid väikesed riigid. Oli ka palju vabariike 1A. Pariisi rahukonverents ning uus euroopa kaart. Õpik 1. Kuidas muudeti 1930. Aastate algul Pariisi rahukonverentsi otsuseid Saksamaa suhtes? Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest, piirati sõjatehnika ja oli lubatud vaid 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa- ja 15 000 mereväelast. 2. Mil viisil püüti takistada Jaapani agressiooni Kaug-Idas? S 3

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)