Kommentaar "Kui kauaks veel Eesti meest?" (0)

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool - Eesti keel - Eesti keel

1 Hindamata

õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub

Lõik failist

Kersti  Kaljulaid  arutleb  eesti  meeste  tänapäevaste  eneseteostuse  võimaluste  üle,  võrreldes
meie  ühiskonnas  valitsevate  väärtushinnangute  muutumist  ärkamisaja,  esimese  iseseisvusaja
ja uue iseseisvusajaga.
Esimesel  iseseisvusajal  teostus  ärkamisaja  unistus  kehtestada  ennast  rahvana  nii
ühiskondlikus kui majanduslikus arengus. Eesti mees oli meie pisikeses riigis tunnustatud igas
valdkonnas, kõik tööd väärisid tegemist. Tänapäeval on kujunenud välja mentaliteet , kus hulk
eesti  mehi  ühiskonna   survel   ja  heakskiidul  on  valinud  hoopis  teised  tööalased  suunad  ning
ametid, kui nad ise võib-olla oleksid soovinud. Oleme kujundanud olukorra, kus võimalikult
suur  hulk  eesti  mehi  ühiskonnas  valitseva   haridus -,  palga-  ja  väärtushinnangute  süsteemi
kohaselt  otsustab  teha  mittetootvat  tööd.  Sellised  otsused  võivad  üksikisiku  tasandil
põhjustada eesti meeste lühemat eluiga, nad tunneksid tootval tööl tegutsedes tihtipeale  end
õnnelikumana.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Kommentaar-Kui kauaks veel Eesti meest- #1

Kommentaar-Kui kauaks veel Eesti meest- #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ankki Õppematerjali autor

Kersti Kaljulaid arutleb eesti meeste tänapäevaste eneseteostuse võimaluste üle, võrreldes meie ühiskonnas valitsevate väärtushinnangute muutumist ärkamisaja, esimese iseseisvusaja ja uue iseseisvusajaga. Ühiskondlik arvamus ei võimalda eesti mehel teha tehnilist, arsti- ja inseneritööd nii palju, kui eesti mees tahaks, ning seetõttu elada õnnelikumalt või kauem kui nii mõnegi teise väiksema rahvuse hulka kuuluv mees.

Sarnased õppematerjalid

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

pärimuste vastu. Vanim sellekohane biograafiline materjal pärineb aastast 1825. Teaduspõhine ajalugu ignoreeris mälestusi ajaloo allikatena pikka aega. Alles eelmine sajand tõi suhtumises murrangu. Biograafilise meetodi ajalugu ei ole Euroopas ühtlane. Enamikes maades avastati elulood kui allikas ja meetod 1970. aastatel, Itaalias 20 aastat varem, Skandinaavias 1940.-50. aastatel, Saksamaal takistas kvantitatiivne traditsioon suuliste allikate tunnustamist veel 1970. aastatelgi. Teadusringkondades on biograafilist lähenemist hakatud laialdaselt tunnustama 1990. aastate lõpul. Et mõista ennast ja teisi, peame mõistma omaenese ajalugu ja kuidas me saime selleks, kes praegu oleme. Me teeme iseenda ajalugu, kuid mitte üksnes iseenda valikutega me sõltume ka tingimustest. Tingimuste tundmaõppimine võimaldab kujundada oma elu rohkem selliseks, nagu ise loodame ja soovime.

Sotsiaalteadused

268

pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR suhteliselt kiiresti arenenud logistikasektorile ja logistika eriala populaarsusele noorte hulgas.

Baas Logistika