10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
64 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
cucurbito2
Õppematerjali autor
Samuti kajastab erinevaid nüansse kloonimise iseärasustest ning probleemidest. Välja on toodud ka kronoloogia tähtsamatest saavutusest selles valdkonnas ning lühiülevaade esimesest kloonitud imetajast. Referaadi eesmärk on teavitada lugejat kloonimise olemusest, selle kasutamisest ja tagajärgedest inimkonnale. Isikliku varasema kokkupuute puudumise tõttu, tundus antud teema valik suhteliselt aktuaalne. 2 1. KLOONIMINE (1) Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Kui järglased on saadud sugulise sigimise teel, ei ole tegemist kloonimisega. Enne raku jagunemist toimub kõigi rakus olevate DNA molekulide ehk kromosoomide kahekordistamine ehk replitseerimine. Raku jagunemise käigus jaotatakse kromosoomid tütarrakkude vahel võrdselt. Kromosoomide kahekordistamine ja nende jagamine tütarrakkude vahel toimub ülima
Seda nimetatakse vegetatiivseks paljundamiseks. See on eriti levinud taimede puhul. Kõik taimede vegetatiivse paljundamise võtted (silmastamine, oksastamine, pistokstest kasvatamine, tütartaimede võtmine jne.) on põhimõtteliselt erinevad kloonimise meetodid. Põhjus, miks taimi sugulisel teel ei paljundata, on see, et nad kaotaksid oma sordiomadused" (Sikut 2008) 4 1. 2. Mis ei ole kloonimine? Sugulise sigimise teel saadud järglased ei tähenda kloonimist. ,, Näiteks taime seemned saadakse sugulise sigimise teel. See sisaldab endas sugurakkude tekkimise protsessi ehk meioosi, millega kaasneb geneetilise materjali ümberkombineerimine, ning kahe sel viisil tekkinud suguraku ühinemist ehk viljastumist .Isegi siis, kui näiteks mingi taime õis viljastub isetolmlemise teel (tolmutera võib ju tulla samalt taimelt), on sellest
mis tahes tüüpi organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervikorganismiks. Transgeenneorganism organism , mille genoomis sisaldub, avaldub ja pärandub järglastele teiselt liigilt pärit geenid, mis on loodud geenitehnoloogilise protseduuriga. Transgenees geenitehnoloogiline protseduur transgeensete organismide saamiseks. Tuumakloonimine selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest on eelnevalt tuum eemaldatud. Tüvirakk hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. Vegetatiivne järglaskond, mis paljuneb mittesugulisel teel ja on järglaskond pärilikkuselt identsed. SISSEJUHATUS
-Miks kunstlikul viljastamisel sünnib palju kaksikuid ja kolmikuid? Sest kõik 2-3 siirdatud embrüod hakkavad tihti arenema. Rohkem siirdatakse kuna nende risk mitte arenema hakata on suur. Eesti embrüokaitse seadus ei luba kultiveerida ega katsetada inimese embrüoga üle kahe nädala, aga seadustatud abort ehk raseduse katkestamine võimaldab hukata veel 16-20 nädala vanuseid looteid. Kuidas te põhjendate seda vastuolu? Imetajate kloonimine Organismikloon on vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel tekkinud ühe vanema järglaskond, mille isendid on geneetiliselt identsed omavahel ja vanemaga. Kloonimise kaks meetodit 1.Embrüonaalkloonimine on loomuliku protsessi tehnoloogiline teisend *varase embrüo rakud (2-16 raku staadiumis) on kõik võimelised arenema tervikorganismiks (totipotentsus!) 2.Tuumkloonimine - keharaku siirdamine munarakku, mille oma tuum on kõrvaldatud. Eesmärgid on olnud erinevad:
Nii saaksid naised paljundada end ilmameesteta. Dolly ei ole geneetiliselt muundatud organism, temasse ei viidud viidud võõrast DNA järjestust. Mida kutsutakse terapeutiliseks kloonimiseks? Protsess, kus munaraku tuum asendatakse doonorraku tuumaga, et saada tüvirakkude populatsioon, millel on sama genotüüp kui doonorrakul. Kloonitud rakke saab kasutada selleks, et asendada nendega organismi mittefunktsioneeruvaid rakke. Terapeutiline kloonimine e. “embrüo kloonimine” – tehnoloogia, millega tekitatakse organeid embrüonaalsete tüvirakkude kaudu. Tüvirakkudest samasuguse DNA-nukleotiidjärjestusega rakkude saamine ehk terapeutiline kloonimine (ravikloonimine). Tüvirakud võivad areneda peaaegu igat tüüpi koe rakkudeks. Tüvirakke saadakse mõne päeva vanusest embrüost Eraldatakse tüvirakud ja kultiveeritakse (kasvatatakse ja paljundatakse) laboratooriumis.
...........................................................................6 2.1. Vajalik tehnoloogia............................................................................................. 7 3. AJU IMPLANTAADID.............................................................................................9 4. KUNSTLIK SEEMENDAMINE.............................................................................10 5. IMPLANTAADI PRIMAARNE GENEETILINE SEISUND.................................12 6. KLOONIMINE........................................................................................................ 16 7. KÜLMSÄILITAMINE............................................................................................ 18 7.1. Munarakkude külmutamine ..............................................................................18 8. FERTIILSUS RAVIMID.........................................................................................20 KOKKUVÕTE........................................
Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised. Tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46). Dissimilatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. Divergents - liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis. DNA (desoksüribonukleiinhape) - biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. DNA kloonimine - inimese või looma DNA fragmentide paljundamine bakterikloonides. Rekombinantse DNA tehnoloogia abil sisestatakse DNA-fragment plasmiidi DNA molekuli ja siiratakse bakterirakku; siiratud fragmendis asuv geen ei avaldu, üksnes paljuneb koos bakteriga. DNA konstrukt - erinevat päritolu nukleotiidijärjestuste (geenide, geeniosade, operaatorite) ühendus ehk kokkuseade, mis on loodud rekombinantse DNA metoodika abil geenitehnoloogilisel otstarbel.
Geneetika 2 kordamisküsimused Lisaks tekstile ja õpikule vaadake kindlasti ka materjali slaididelt. 1. Võrrelge lüütilq aaise ja mõõduka bakteriofaagi paljunemistsüklit VIRULENTSED FAAGID – põhjustavad peremeesraku surma MÕÕDUKAD FAAGID – võivad püsida rakus ilma seda hävitamata o Lüütiline ja lüsogeenne fvgvb89htsükkel. Lüsogeenne tsükkel võib keskkonnatingimuste muutudes üle minna lüütiliseks tsükliks Lüütiline: kinnitub peremeesrakule antiretseptori vahendusel; genoom sisestatakse rakku, tehakse palju DNA/RNA koopiaid, viiruspartiklid pannakse kokku, rakk lüüsitakse Lüsogeenne: kinnitub peremeesrakule antiretseptori vahendusel; genoom sisestatakse rakku, genoom integreerub peremehe genoomi ja kandub kromosoomi koostisosana tütarrakkudesse. Keskkonnatingimuste muutudes võib lüsogeenne faag minna üle lüütilisse tsüklisse, mille käigus sünteesitakse viiruse partikleid ning pannakse need kokku. Lõpuks rakk lü
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid