Keskkonnasaaste, -analüüs ja -seire Kontroltöö I kordamine (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Keemia - Keskkonnasaaste, -analüüs ja -seire

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas jaotuvad atmosfääri komponendid?
Kuidas tekib NOx atmosfääris ja milles on selle tekke oht?
Millised orgaanilised saasteained esinevad atmosfääris?
Millised anorgaanilised saasteained esinevad atmosfääris?
Kuidas koostada kalibreerimisgraafikut välisstandardiga?
Kuidas koostada kalibreerimisgraafikut sisestandardiga?
Mis on kontrollkaardid ja kuidas neid koostada?

Lõik failist

Kontroltöö I - kordamisküsimused
1) Atmosfääri koostis ja põhilised kihid .
Õhk koosneb kahest peamisest komponendist : lämmastikust ( 78,08 mahu%) ning hapnikust (20,95%) ning kahest väiksema sisaldusega komponendist: Ar (0,934 %) ning süsihappegaasist (0,039 %), veel neljast väärisgaasist: Ne (1,818·10-3 %), He (5,24·10-4 %), Kr (1,14·10-4 %) ning Xe (8,7·10-6 %) ning teistest mikrogaasidest, mille sisaldused on toodud tabelis 1. Atmosfääriõhk võib sisaldada 0,1-5 mahu% vett.
Atmosfäär jaotatakse temperatuuri ja tiheduse järgi troposfääriks, stratosfääriks, mesosfääriks ja termosfääriks

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Keskkonnasaaste--analüüs ja -seire-Kontroltöö I kordamine #1

Keskkonnasaaste--analüüs ja -seire-Kontroltöö I kordamine #2

Keskkonnasaaste--analüüs ja -seire-Kontroltöö I kordamine #3

Keskkonnasaaste--analüüs ja -seire-Kontroltöö I kordamine #4

Keskkonnasaaste--analüüs ja -seire-Kontroltöö I kordamine #5

Keskkonnasaaste--analüüs ja -seire-Kontroltöö I kordamine #6

Keskkonnasaaste--analüüs ja -seire-Kontroltöö I kordamine #7

Keskkonnasaaste--analüüs ja -seire-Kontroltöö I kordamine #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kaieeha Õppematerjali autor

Kontroltöö I - kordamisküsimused
1) Atmosfääri koostis ja põhilised kihid.
2) Kuidas jaotuvad atmosfääri komponendid? Tooge näited
3) Kuidas tekib NOx atmosfääris ja milles on selle tekke oht?
4) Millised orgaanilised saasteained esinevad atmosfääris? Tooge põhirühmad ja mõned esindajad.
5) Millised anorgaanilised saasteained esinevad atmosfääris? Tooge põhirühmad ja mõned esindajad.
6) Põhilised veesaastajad ja nende mõju keskkonnale ja inimtervisele.
7) Pestitsiidid ja nende negatiivne mõju vesikeskkonnale. Tooge näited.
8) Mikrosaasteained vees.
9) Keskkonnasaaste radionukliididega.
10) Nimetage geosfääri põhilised osad ja näidake skemaatiliselt maa siseehitust.
11) Happe-alus ja ioonvahetusreaktsioonid pinnases.
12) Lämmastiku, fosfori ja kaaliumi roll pinnases ja taimekasvul.
13) Mikroelementide roll pinnases ja taimekasvul.
14) Pinnase saastumine.
15) Pinnase erosioon.
16) Seletage mõisted „tõeline väärtus“, „mõõteväärtus“, „mõõtemääramatus“,
17) Seletage, kuidas koostada kalibreerimisgraafikut välisstandardiga?
18) Seletage, kuidas koostada kalibreerimisgraafikut sisestandardiga?
19) Mis on kontrollkaardid ja kuidas neid koostada?

Sarnased õppematerjalid

docx

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused II

1. Joonistage geoloogilist ringet ning kirjeldage lühidalt selles toimuvaid protsesse. 2. Mis on mineraal ning mis on kivim? Maakoor koosneb kivimitest. Kivimeid moodustavad mineraalid. Mineraalideks nimetatakse looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud tahkeid keemilisi ühendeid või ehedaid elemente. Neid iseloomustab kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis ja füüsikalised omadused. Kuigi mineraalide hulk ulatub 3000-ni, on nendest ainult umbes 50 mitmesuguste kivimite koostises laialdasema levikuga. 3. Nimetage peamised kivimitüübid ning nende päritolu. Sõltuvalt kivimi teket põhjustanud teguritest eristatakse kolme kivimirühma tardkivimeid, settekivimeid ja moondekivimeid. Kolm kivimirühma erinevad üksteist mitte ainult tekkeviisilt, vaid enamasti ka mineraalselt koostiselt, struktuurilt ja tekstuurilt. Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. Tardkivimid on tekki

Keskkonnakeemia

docx

Biokeemia materjal

usaldusväärselt detekteerida ja identifitseerida. Määramispiir on madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud metoodika võimaldab usaldusväärselt kvantitatiivselt määrata. 103. Primaarne ja sekundaarne saaste Primaarne ehk esmasteks saasteaineteks nim neid aineid, mida leidub looduses samal kujul, kui neid emiteeriti. Sekundaarseteks ehk teisteks saasteaineteks nim neid kahjulikke lisandeid, mis tekivad keskkonnas keemiliste protsesside tulemusena. 104. Milline võiks olla keskkonnasaaste mõju? Otsene negatiivne mõju: metsade hävimine, kalade, loomade hukkumine, silmi ja ülemiste hingamisteede ärritamine, inimeste haigestumine. Kaudne negatiivne mõju- keskkonna hapestumine, troposfäärse osooni ja sudu tekkimine, kliimamuutused. Globaalne, Regionaalne, Lokaalne. 105. Kemikaalide omadused, mis mõjutavad nende lavikut keskkonnas.(lahustuvus vees, lenduvus, sorptsioon, püsivus) 106. Saasteainete klassifikatsioon(agrekaatolek, ainete püsivus/ lagundatavus,

Biokeemia

pdf

Keskkonnakeemia

Keskkonnakeemia Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi. Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevatest ioonidest Segu - süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne-koosneb ühest ühtlasest süsteemist, õhk Heterogeenne- koosneb mitmest erineva struktuuriga

Keskkonnakeemia

docx

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused I

1. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet . Orgaaniline C on maapõues fossiilkütuste CxH2x ja kerogeenina. Anorgaaniline C -lubjakivi CaCO3; CaCO3*MgCO3 kujul. Vees lahustunud CO2 toimel muutub lubjakivi osalt lahustuvaks HCO3- iooniks, mis võib keemiliste reaktsioonide tulemusel tagastuda atmosfääri CO2-na või muunduda lahustumatuks anorgaaniliseks aineks. Naftakeemiatööstus toodab sünteetilisi C-ühendeid, ksenobioote, mis lagunevad biogeokeemilistes protsessides vaid osaliselt. Atmosfääri CO2 muundub fotosünteesis orgaaniliseks {CH2O}-ks. 2. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. Lämmastik kulgeb keskkonna kõigis sfäärides. Molekulaarne N2 on stabiilne, selle lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Atmosfäär on lämmastiku reservuaar, mis sisaldab 78% N2 ja N- oksiidide NOx jälgi. Biosfääris on lämmastik amin

Keskkonnakeemia

docx

Keskkonnakeemia

1. Happed ja alused ning nende dissotsiatsioonikonstandid. 2. Füüsikaline tasakaal (aururõhk, lenduvus). Henry seadus. 3. Ainete lahustuvus ja n-oktanool/vesi jaotuskoefitsient. 4. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. 5. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. 6. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. 7. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. 8. Kirjeldage ja joonistage hapnikuringet. 9. Vee omadused, veering ja tähtsamad keemilised protsessid vesikeskkonnas. 10. Põhjavee teke ja keemiline koostis. 11. Millised on tähtsamad kvaliteedi näitajad? 12. Mis on eutrofikatsioon ja mis on selle põhjused? 13. Hapniku roll vesikeskkonnas. 14. Mis on püsivad orgaanilised ained (POP) ja nende põhilised keskkonnaomadused? 15. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena. 16. Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid (PCB)? Mis on nende üldvalem ning olulised omadused keskkonna seisukohalt? 17. Nimetage atmosfääris olevaid "sfääre" ning tooge vä

Keskkonnakeemia

docx

Keskkonnakeemia kokkuvõte

usaldusväärselt kantitatiivselt määrata. 101. Primaarne ja sekundaarne saaste. Primaarne ehk esmane saaste ained, mida leidub looduses samal kujul, kuid neid emiteeriti. Näiteks SO2, NOX, CO, CO2, süsivesinikud, vulkaanilised gaasid, heitvesi, olmejäätmed jt. Sekundaarne ehk teisene saaste kahjulikud lisandid, mis tekivad keskkonnas keemiliste protsesside tulemusena. Näiteks väävelhape, lämmastikhape, osoon, sudu, happevihmad. 102. Milline võiks olla keskkonnasaaste mõju? On otsene ja kaudne negatiivne mõju. Otsene metsade hävimine, kalade ja loomade hukkumine, silmade ja ülemiste hingamisteede ärritus, inimeste haigestumine Kaudne keskkonna hapestumine, troposfäärse osooni ja sudu tekkimine, kliimamuutused Mõju on veel globaalne ülemaailmne, puudutab kogu inimkonda, nt kasvuhooneefekt regionaalne suhteliselt suure piirkonna saaste, nt Läänemere ja Vahemere saaste

Keskkonnakeemia

docx

Kordamisküsimused aines “Keskkonnakeemia”

101. Primaarne ja sekundaarne saaste. Primaarne ehk esmane saaste ained, mida leidub looduses samal kujul, kuid neid emiteeriti. Näiteks SO2, NOX, CO, CO2, süsivesinikud, vulkaanilised gaasid, heitvesi, olmejäätmed jt. Sekundaarne ehk teisene saaste kahjulikud lisandid, mis tekivad keskkonnas keemiliste protsesside tulemusena. Näiteks väävelhape, lämmastikhape, osoon, sudu, happevihmad. 102. Milline võiks olla keskkonnasaaste mõju? On otsene ja kaudne negatiivne mõju. Otsene metsade hävimine, kalade ja loomade hukkumine, silmade ja ülemiste hingamisteede ärritus, inimeste haigestumine Kaudne keskkonna hapestumine, troposfäärse osooni ja sudu tekkimine, kliimamuutused Mõju on veel globaalne ülemaailmne, puudutab kogu inimkonda, nt kasvuhooneefekt regionaalne suhteliselt suure piirkonna saaste, nt Läänemere ja Vahemere saaste

Keskkonnakeemia

docx

Kordamisküsimused aines “Keskkonnakeemia”

identifitseerida. Määramispiir on madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud metoodika võimaldab usaldusväärselt kvantitatiivselt määrata. 96. Primaarne ja sekundaarne saaste: Primaarsed saasteained on emiteeritud otseselt allikast nende tekkeprotsessil, näiteks CO auto heitgaasidest. Sekundaarsed saasteained on emiteeritud aga kaudselt; täpsemalt tekivad need siis, kui primaarsed ained reageerivad või seonduvad omavahel, nt. troposfääri osoon. 97. Milline võiks olla keskkonnasaaste mõju? Kahjustab elusorganismide tervist, õhu-, mulla ja veereostus, elusorganismide suremine ja haigestumine, happevihmad, kliimasoojenemise intensiivistumine, taimede hävimine. 98. Kemikaalide omadused, mis mõjutavad nende levikut keskkonnas. Molekuli struktuur, toksilisus, lahustuvus, vastupidavus välismõjudele, reageerivus erinevate ainetega, 99. Kuidas klassifitseeritakse ained nende ohtlikuse järgi? 1) plahvatusohtlik, 2)

Keskkonnakeemia

Rohkem sarnaseid